Prokurör Toomas Tomberg võrgustik Kaie Almere, Karmen Turk, Katrin Lust, Margus Linnamäe

Uuriv ajakirjandusProkurör Toomas Tombergi tegevus toob esile sarnasusi “Odessa maffia” praktikatega

Toimetusele on kogunenud palju tõendeid ja kannatajate kirju, kus jääb mulje, nagu Toomas Tomberg oleks nagu loonud "võrgustiku" "omadest", et kannatajad vaigistada ebaõiglaselt, seadusevastaselt slapp-hagidega. Selles võrgustikus on tuntud advokaadid, kohtunikud, uurijad, vabamüürlastest sponsorid ja meediakanalite "hääletorud". Loe kõigest täpsemalt artiklist.
Read More
Vabamüürlaste juhitav Delfi Meedia ja selle ajakirjanik Piret Reiljan koos kaaslastega hakkasid Fonte.News kanalit sulgema-Fonte.News

ArvamusVabamüürlaste juhitav Delfi Meedia ja selle ajakirjanik Piret Reiljan koos kaaslastega hakkasid Fonte.News kanalit sulgema

Delfi Meedia ühe juhtiva ajakirjaniku Piret Reiljani sulest ilmus taas üks žanritruu teos, mis kinnitab vana head tõde: kui faktid puuduvad, appi tuleb fantaasia. Seekordne artikkel, mis kannab paljutõotavat pealkirja „Räiged valed süütute inimeste kohta vohavad Google’is, skeemitajad pesevad aga seal edukalt mainet”, ei toetu ei dokumentidele ega tõendusmaterjalile, vaid pigem meediaväljaande üldisele frustratsioonile, et keegi julgeb nende tegemisi satiiriliselt kujutada.
Read More
Kristi Loigo kohtusaaga: kohtunike Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin värdpraktika lõppes inimese surmaga

ArvamusKristi Loigo kohtusaaga: kohtunike Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin värdpraktika lõppes inimese surmaga

Kristi Loigo ei surnud lihtsalt terviserikke tõttu. Ta suri, sest Eesti kohtusüsteem, mille poole ta pöördus kaitset otsides, pöördus tema vastu. Ta suri, sest Eesti riik ei kaitsnud teda, kui ta seisis silmitsi vale, võimu ja vääriti mõistetud õiglusega. Kohtunikud Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin menetlesid oma värdpraktikaga inimese surnuks.
Read More
Kas kohtukius, meediakius, meediaterror, kättemaks_Astrid Asi_Katrin Lust_Karmen Turk_Maarja Pild_uuriv ajakirjandus_Fonte.News

Uuriv ajakirjandusKas kohtukius, meediakius või kättemaks? Uurime vandeadvokaatide Karmen Turk ja Maarja Pild “koostööd” prokuratuuriga. Kolm kannatajat!

Üks kannatajatest, Kristi Loigo hing, lahkus siit Maa eluprogrammist 18.05.2025. Allolev lugu ilmus 27.01.2025. Eesti kohtusüsteemis ja prokuratuuris on kerkinud murettekitav küsimus: kas uue peaprokuröri Astrid Asi ametisse nimetamisega võib süveneda tendents, kus vandeadvokaadid nagu Karmen Turk ja tema kolleeg Maarja Pild väidetavalt fabritseerivad tõendeid, et nende klientide ärihuve kaitsta, samal ajal ohvreid hävitades?
Read More
Seosed laste väärkohtlemise, võimu ja rituaalsete struktuuride vahel

Uuriv ajakirjandusSeosed laste väärkohtlemise, võimu ja rituaalsete struktuuride vahel

Uurin seoseid laste väärkohtlemise, võimu ja rituaalsete struktuuride vahel. Kui riigisüsteemides kuritarvitab keegi erinevates protsessides ja rituaalides lapsi, kus kurjategijad on määratud võimukohtadele kohtutes, poliitikas ja äris, kaitsevad nad üksteist kindlasti iga hinna eest; nad käivad koos sellistel salajastel "seanssidel" ja teavad üksteisest kõike. See võib olla salasekti ring, kust väljapääsu polegi või kui on, siis suur erand või ainult "karbis"?
Read More
Nad ei arvesta lapse tahtega - 90 korda EI

ArvamusNad pole inimesed, sest nad ei saa aru kui laps ütleb 90 korda EI

Kui laps on muutunud ametnike jaoks asjaks, on see alarm kogu ühiskonnale. Eesti Riigi ametnike ja kohtunike tegevus on seadustest ja inimõigustest väljunud - on hierarhia. Seadustest kõrgeim jõud on elusa inimese sõna - sõnal on jõud ja lapse sõna jõudu ei saa ära võtta ükski seadus, teine inimene ega kolmas isik. Miks see juhtum pole lõppenud?
Read More
Kohtunike avantürism kahjustab demokraatiat

ArvamusKohtunike avantürism kahjustab demokraatiat

Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Read More
Kohtunik Anna Liiv Maksa 11 542 eur Kohtunik advokaatide kulusid, siis vaatame kas sulle põhiõigused kehtivad ise töötas ennem Triniti Advokaadibüroos

Uuriv ajakirjandusKohtunik Anna Liiv peatas menetluse, nõudes advokaatide kulude tasumist, unustades meediaohvri põhiõigused. Kas ta sobib kohtunikuks?

Selles loos on klassikaline huvide konflikt ja kohtunik Anna Liiv isegi ei tea seda või ei taha teada. Millest veel rääkida? Kohtunikul on varasemad töösuhted menetluses osaleva ühe osapoole advokaatidega. Kohtunikul on isiklikud või professionaalsed sidemed advokaadibürooga Triniti. On suur ja reaalne oht, et kohtunik ei suuda olla erapooletu, kuna ta võib eelistada oma endisi kolleege. Eestis ja rahvusvahelistes kohtunike eetika- ja sõltumatuse normides on selline olukord üldiselt käsitletud keelatud huvide konfliktina, mis nõuab kohtuniku taandumist menetlusest. Kui kohtunik jätkab menetlust vaatamata huvide konfliktile, on tegemist potentsiaalselt kallutatud ja võimaliku korruptiivse olukorraga, mis kahjustab kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Read More
Kas kohtunik ja tulevane peaprokurör Astrid Asi organiseerib Veiko Huusele kättemaksu?

TIPPLUGUKas kohtunik ja tulevane peaprokurör Astrid Asi organiseerib kättemaksu ja pole erapoolik?

Kohtunik Anu Uritam tahtis ise ennast protsessist tagandada kuna ta ise kinnitas, et ta pole enam erapoolik aga kohtu esimees Astrid Asi ei lubanud ja sundis jätkama. See artikkel paljastab hierarhia kohtusüsteemis. Rahvusvaheliselt on kõigi kohtunike jaoks vankumatu reegel: kohtunik ei tohi lasta oma otsustel mõjutada meediakajastusel, avalikul arvamusel ega isiklikel rünnakutel. Kohtunik peab langetama otsuseid erapooletult ja lähtuma ainult seadustest ning tõenditest. Selle kohta on olemas rahvusvahelised ja Eesti normid, mis sätestavad kohtuniku erapooletuse kohustuse. Selles loos jääb minule mulje, et Anu Uritam on saanud oma eksimusest aru aga kohtuesimees Astrid Asi ei tunnista seda, rikkudes ise rahvusvahelisi kohtueetika norme ja seaduseid.
Read More
kohtunik Anu Uritam pole aus ja on kallutatud.

Uuriv ajakirjandusKohtunik Anu Uritam: maksa 5760 eurot tagatist, seni põhiseadus sulle ei kehti?

See juhtum toob esile terava küsimuse: kas Eesti kohtunikud on tõepoolest sõltumatud ja erapooletud, või mõjutavad nende otsuseid meedia ja avalik arvamus? Anu Uritami varasemad otsused ja meediast tingitud kallutatus on tekitanud kahtlusi tema erapooletuses. Kui kohtunik ise ei järgi seadusi ja laseb mõjutada end meediarünnakutest, kas saab veel rääkida õigusriigi põhimõtetest?
Read More