OLEME  UUES  DNAs

Meie liigid on geneetiliselt muundatud. Kas me oleme tunnistajaks inimkonna marsile väljasuremise suunas? Viirused on meie sõbrad, mitte vaenlased

David Skripaci raamat, esmakordselt avaldatud 22. jaanuaril 2022

Global Research, 25. veebruar 2024

Autori kohta

David Skripacil  on tehnoloogia bakalaureusekraad lennundustehnika alal. Kahe Kanada õhuväe kaptenina töötamise ajal lendas ta palju endises Jugoslaavias, Somaalias, Rwandas, Etioopias ja Djiboutis.

Kasutades uudishimulikku meelt, teravat pilku detailide suhtes ning ülikooliaastate ja karjääri jooksul omandatud probleemide lahendamise oskusi, pühendas David peaaegu 200 tundi viroloogia ja mikrobioloogia valdkonna uusimate teaduslike avastuste uurimisele, et see raamat teoks teha. .

Alates 2020. aasta kevadest on ta kirjutanud ka mitmeid esseesid COVID-19 teemal globaalsete uuringute jaoks.

Ta on Globaliseerumise Uurimiskeskuse (CRG) teadur.

I peatükk Mikrobioom ja Virome

II peatükk Meie sõda looduse vastu

III peatükk Mis juhtus 2020

IV peatükk Vraki ignoreerimine

Eessõna 

Kui väidetav pandeemia 2020. aasta märtsis välja kuulutati, pöörasin mina, nagu miljonid teised inimesed üle kogu maailma, suurt tähelepanu poliitikutele ja rahvatervise ametnikele ning Rockefelleri fondi loodud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) bürokraatidele. ), kes kõik teatasid peaaegu täiuslikus sünkroonsuses: “See on uus normaalsus, kuni vaktsiini saab välja töötada.”

Kui imelik, mõtlesin ma. Miks on nii, et kohene vaikepositsioon on vaktsiin? Ja miks süüdistatakse ühte koroonaviirust inimeste haigestumises igas maanurgas? Kas miski muu – võib-olla üks või mitu keskkonnas leiduvat toksiini – võib olla tegelik süüdlane?

Võimatu oli end takistada küsimust küsimuse järel esitamast ja võimalike vastuste üle mõtisklemast. Sest kui planeedi peaaegu kõigi jurisdiktsioonide (alates rahvusvahelistest terviseorganisatsioonidest kuni riiklike tervishoiuasutusteni kuni riiklike ja kohalike tervishoiuosakondadeni) rahvatervise asutused oleksid tõeliselt mures kodanike heaolu pärast, siis:

• Miks koheldi loomulikku immuunsust, mis on olnud inimeste tervise ja ellujäämise võtmekomponent juba üle 200 000 aasta, ühtäkki nii, nagu seda enam polekski?
• Miks ei kutsunud keegi vastutavat meid üles sööma tervislikku, tasakaalustatud, orgaanilist ja madala suhkrusisaldusega toitu?
• Miks keegi ei maininud piisavalt magamise tähtsust?
• Miks meid ei julgustatud õue minema ja trenni tegema?
• Miks keegi ei soovitanud meil suurendada tsingi ja D-vitamiini tarbimist? Teadlased on ju juba üle viiekümne aasta teadnud, et D-vitamiin, kas looduslikult päikese käest imenduv või tablettidena suukaudselt manustatud, on inimorganismile mitmes mõttes ülimalt kasulik, eriti tugeva kaasasündinud immuunsüsteemi ülesehitamisel.

Kõik eelnevad punktid, kui neid tõsiselt võtta, oleksid aidanud meil parandada immuunsüsteemi ja anda meile võimaluse võidelda COVID-19-na tuntud sündroomi negatiivsete mõjudega.

Veelgi veidram oli tõsiasi, et juba “pandeemia” algusest peale oli ettevõtete kontrollitud meedia pidevalt küsinud Bill Gatesi arvamust, kes ei ole ei arst ega teadlane, selle kohta, milliseid tegevussuundi valitsused ümbritsevad. maailm peaks võtma kasutusele nn SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamiseks.

Kui kaks nädalat kestnud ülemaailmsed sulgemised – väidetavalt “kõvera tasandamiseks” – venisid ja muutusid mitu kuud kestnud sulgemisteks, sai valusalt ilmseks, et ükski “rahvatervise meetmetest” – alates füüsilisest distantseerumisest kuni maskeerimise ja eneseisolatsioonini – See, et valitsused üle maailma rakendasid, oli kuidagi seotud nende püstitatud eesmärgiga hoida kõik COVID-vabana.

Need meetmed täitsid siiski kahte võtmerolli, mis ei olnud rahvatervisega seotud:

Esiteks arvutati need algusest peale välja polariseeritud populatsiooni loomiseks . Tõepoolest, meist on tehtud sotsiaalse inseneri eksperimendi subjektid, mille eesmärk on jagada inimkonda, takistades meid suhtlemast, lähenemast, koostööd tegemast ja üheskoos üles tõusmast kuratliku plaani vastu, mille eesmärk on välja juurida esindusdemokraatia, suveräänsed rahvusriigid ja üksikisiku vabadused. .

Teiseks oli nende tagajärjeks maailmamajanduse sulgemine, miljonite inimeste pankrotti, äärmuslikku vaesusse ja meeleheidet saatmine. Purustatud majanduse surnuid ja lagunevaid tükke õgivad raisakotkad on võimsad finantshuvid – suured pangad ja ettevõtted ning miljardärid, kelle eesmärk on kontrollida kõiki majandussektoreid, sealhulgas kõiki loodusvarasid ning kõiki avalikke ja eravarasid. Need kiskjad, ehkki neid on vähe, on tekitanud laastuse, et nad saaksid osta – dollari eest sentide eest – kõikvõimaliku vara kogu maailmas. Kuid nad ei ole rahul sellega, et nad on uskumatult rikkad, ega rahul sellega, et neil on kõik. Pigem tundub, et nad ei puhka enne, kui on saavutanud täieliku maailmavalitsemise, kasutades meid kõiki ära ja orjastades.

Kahe aasta jooksul, mis on kestnud pandeemiast tingitud paanika, millele suurem osa maailmast näib olevat alistunud, on paljusid riike valitsenud ebaseaduslikud korraldused ja tervishoiuosakonna juhised, mis kõik on välja antud “teaduse järgimise” nimel. See kaaperdatud mõiste tähendab tegelikult seda , et mõistusest välja hirmunud kodanikud järgivad ülemaailmset mandaati uskuda valejutustust, mis süüdistab kogu väidetava viiruse – isoleerimata, puhastamata arvuti – hävingus. -genereeritud, väidetavalt “uudne” viirus. Samal ajal rikutakse miljardite inimeste põhiseaduslikke ja kodanikuõigusi.

Kõigist mõtetest, mis mu peas läbi jooksid, tabas kõige sügavamat mõistmist, et pseudopandeemia allikana süüdistati keskkonnas looduslikult esinevat abistavat elementi. Sain aru, et nii nagu on olemas globaalse soojenemisega seotud petturid, kes võltsivad kliimaandmeid ja kirjutavad ebatäpseid akadeemilisi aruandeid, et nad saaksid teeselda süsihappegaasi (element, mis loob maa peal elu – vastupidine elu tapmisele !) laimamist ja tekitavad seeläbi rämpsu. kelmuse raha eest, nii on ka “pandeemilisi” gangstereid, kes teesklevad, et pilavad samal ohtlikul eesmärgil teist loodusmaailma imet – viirust.

Teadsin, et pean oma teostusega midagi ette võtma . See tähendab, et ma pidin uurima, et tõestada, et mu teooria oli tõsi, mitte väljamõeldud. Nelja tugeva kuu jooksul veetsin kõik oma vabad tunnid lugematuid artikleid lugedes ja hulgaliselt intervjuusid vaadates. (Vaadake allpool minu tunnustusi, et teada saada, kes olid minu peamised allikad.) Järgmiseks kogusin kokku kõik, mida olin õppinud, ja kirjutasin neljaosalise artikli. Kui see avaldati Global Researchi veebisaidil, sai see nii palju vaatamisi ja positiivseid kommentaare, et Global Researchi toimetaja julgustas mind sellest lühikeseks raamatuks tegema. See on see raamat.

Loodan, et mul on õnnestunud ametlik narratiiv lahti mõtestada : esiteks selgitades, kuidas viirused on eoone katnud maad oma geneetiliste koodidega, luues bioloogilist mitmekesisust ja võimaldanud kohaneda kogu ökosüsteemis, ja teiseks juhtides tähelepanu paljudele. viise, kuidas hoolimatu inimkäitumine tekitab tõelise keskkonnakatastroofi – mitte süsinik on süüdlane, vaid tegelik reostus ja metsade hävitamine ja liikide väljasuremine, kui nimetada vaid mõnda sellist nuhtlust. Neid tegelikke probleeme ignoreerib võlts “kliimamuutuste” rahvahulk, kes varjab oma palgasõdurite motiive selliste eufemismide taha nagu “säästva arengu eesmärgid” (SDG) ja “keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemistavakriteeriumid” ning jõhkrate fraasidega nagu “Suurepärane lähtestamine” ja “Ehita paremini tagasi”. 

Tänuavaldused

Tahaksin eriliselt tänada dr David Martinit, dr Sucharit Bhakdit, dr Andrew Kaufmanit ja dr Byram Bridle’i. “Pandeemia” algusest peale on nad silma paistnud kõrge intelligentsuse ja julgusega – kutsudes neid omadusi ametliku narratiivi vaidlustama. Nende teaduslikud teadmised, mõistlikud arutluskäigud ja loogilised küsimused võimaldasid mul mõista laiemat pilti – mitte ainult varjatud fakte, vaid ka „pandeemia” osalejate tegevuskava.

Lisaks tunnustan alandlikult dr Zach Bushi, kes aitas mul õppida tundma loodusmaailma keerulisi ja pisiasju. Kui mul poleks olnud juurdepääsu suurele hulgale tema tehtud töödele ja olulistele arusaamadele, mida ta aastate jooksul on saanud, oleks mul kulunud terve elu, et koguda kokku materjal, mida hakkate lugema.

Lisaks hindan väga Global Researchi toimetajat Michel Chossudovskit , kes pakkus välja idee muuta minu algne neljaosaline artikkel lühikeseks raamatuks. Kui poleks olnud professor Chossudovski otsust luua oma uudiste koondav veebisait ja tema uskumatuid jõupingutusi seda enam kui kaks aastakümmet säilitada, poleks seda raamatut tõenäoliselt olemaski.

Lõpetuseks tahaksin avaldada siirast tänu oma toimetajale, kes isiklikel põhjustel eelistab jääda anonüümseks.

Sissejuhatus

Sõda ei ole mõeldud võitmiseks, see on mõeldud jätkuvaks . — George Orwell

See aasta tähistab inimkonna ajaloos pöördepunkti.

Esimest korda pärast inimtsivilisatsiooni algust muudetakse meie liike geneetiliselt.

Vaktsiinitootjad on nüüd võimaldanud inimese genoomi jäädavalt muuta – ja inimkonna suhet loodusega igaveseks muuta – eksperimentaalse farmatseutilise süstiga, mida eksitavalt nimetatakse “vaktsiiniks”.

Selle määrava sündmuse valguses arvan, et peame kainelt vaatama motiive ja tegusid, mis muudavad inimkonda sellisel kujul, nagu me seda teame. Samal ajal peame uurima oma üha hävitavamat loodusmaailma käsitlemist.

Selleks, et uurida paljusid muutujaid, mis kiirendavad inimkonna hukkumist ja saboteerivad meie ainulaadset rolli maa ning selle miljardite taime- ja loomaliikide hooldajana, jagasin selle lühikese raamatu neljaks peamiseks peatükiks.

I peatükk: Mikrobioom ja Virome

Selles peatükis avastame, et vastupidi sellele, mida lääne allopaatiline meditsiin on meile juba üle sajandi õpetanud, ei ole viirused siin selleks, et rünnata meie rakke ega kahjustada meid kuidagi. Tegelikult, selle asemel, et olla meie surmavaenlased, on viirused tegelikult meie sõbrad.

Kas see väide kõlab liiga veidralt, et tõsi olla? Kui teie vastus on “jah”, siis ma ei imestaks. Kuid ma usun, et kui uuriksite mikrobioomi moodustavate mikroorganismide keerulist ökosüsteemi ja süveneksite viroomi põnevasse maailma, jõuaksite samale arusaamisele, mida ma lõpuks tegin: me ujume sõna otseses mõttes tohutus viirustemeres, mis aegade algusest on olnud elu tekkeks ja õitsenguks sellel hinnalisel maal hädavajalikud. Nende viiruste edastatav teave aitab kõigil eluliikidel ellu jääda – isegi areneda.

Mikrobioom

Mikrobioom (tuleneb kreeka sõnadest mikro , mis tähendab “väike” ja biotikos , mis tähendab “eluga seotud”) on tohutu ökosüsteem, mis koosneb triljonitest mikroorganismidest. Uskumatult elab meid ümbritsevas keskkonnas umbes 40 000 bakteriliiki , 300 000 parasiidiliiki , 65 000 algloomaliiki ja 3,5–5 miljonit seeneliiki ning elab inimkehas või selle peal. See keeruline mikroorganismide maailm eritab pidevalt viiruste merd, mis toimivad sidevõrguna bakteritele, parasiitidele, algloomadele ja seentele. Ja nagu varsti avastame, on need viirused meid alati aidanud, mitte takistanud. Teisisõnu, need on elujaatavad, mitte surma kutsuvad.

Siin on vihje mikrobioomi keerukusele, uskumatule mitmekesisusele ja lõpmatult väikesele suurusele: seeneriigi geenide arv on vähemalt 125 triljonit! Võrdluseks, inimese genoom koosneb vaid 20 000 geenist. Puukärbsel on 13 000 geeni, kirbul 31 000 geeni . Seega on inimese genoomis geneetilise keerukuse seisukohalt vaid väike killuke geneetilist teavet, võrreldes mikrobioomis sisalduva tohutu genoomse teabe maailmaga.

Mikrobioomi üks intrigeeriv aspekt on selle sümbiootiline sidevõrk, mis võimaldab valguteavet ühelt mikroorganismilt üksteisele edastada. Näiteks seente mütseelivõrk (peente valgete filamentide maatriks) võimaldab seentel suhelda üksteisega vahemaadel, mis võivad ulatuda mitme kilomeetrini. Need mütseelistruktuurid on võimelised kandma maavarasid ja valguressursse üle kilomeetri. Kuidas? Nad kasutavad valgusenergiat ja elektrone, mis voolavad läbi pinnasesüsteemi radade. Sel viisil aitab mikrobioom taimedel ja teistel paljurakulistel eluvormidel õitseda. Pole liialdus nimetada seeneriigi mütseelivõrgustikku planeedi sõna otseses mõttes “ajuks”. Muide, kõik väikesed intelligentsed organismid, mis moodustavad mikrobiomi, saavad energiat päikese biofotoonsest energiast.

Nii raske kui seda on mõista, elab inimkehas vähemalt 1,4 kvadriljonit bakterit ja 10 kvadriljonit seeni. Ainuüksi inimese käärsooles on 3,8 x 1013 bakterirakku . Igal keha organil, sealhulgas ajul, on oma mikrobioom. Meie kehas olevate bakterite ja seente eesmärk on toita ja toita meie rakke, hoides meid tervena ja tasakaalus meid ümbritseva suurema mikrobioomiga.

Virome

Viroom on tohutu maailm, milles eksisteerivad emakese looduse sõnumitoojad. See koosneb triljonitest ja triljonitest viirustest, mida toodavad ülalmainitud mikrobiomi bakterid, parasiidid, algloomad ja seened. Keskmine täiskasvanud inimese keha sisaldab 1 x 10 15 viirust. Maad ümbritsevas õhus on seevastu 1 x 10 31 viirust; maapinnas on 2,5 x 10 31 viirust ; ja Maa ookeanides on 1,2 x 10 30 viirust. Nende aukartustäratavate arvude kohta mõningase perspektiivi andmiseks on 1 x 10 31 10 miljonit korda suurem kui teadaolevate tähtede arv kogu universumis.

Lihtsamalt öeldes on viirus genoomne informatsioon, kas DNA või RNA, mis on pakitud valguümbrisesse. Viiruse valguümbrise välispinnast väljapoole ulatuvaid väikeseid valguahelaid nimetatakse teravikvalkudeks. Viirused ei ole elusorganismid. Kütust nad ise ei tooda. Neil puudub ainevahetus energia tootmiseks. Ja nad ei saa paljuneda.

Viirused on rännanud üle maailma, atmosfääri piirikihi kohal , miljoneid aastaid, ammu enne seda, kui leiutati lennureisiks mõeldud masinad. Nende geneetilised koodid on katnud maad eoone, luues bioloogilist mitmekesisust ja võimaldanud kohaneda kogu ökosüsteemis. Kohanemise all pean silmas seda, et viirused püüavad alati kohandada oma geneetilisi koode eesmärgiga luua vastupidav tervis planeedi kõigis eluvormides. On naeruväärne väita, et ühest maakera piirkonnast teise reisimiseks peab viirus lennukile hüppama, nagu RANDi riikliku julgeoleku uuringute osakond usub.

Veelgi enam, viirused – sealhulgas koroonaviirused – ei tule lainetena ja kaovad siis jäljetult, et hiljem imekombel samas või teises kohas uuesti ilmuda. Selle asemel ei lahku viirused kunagi ega aegu. Nad asustavad meid ümbritseva keskkonna kõiki elemente. Lühidalt öeldes on nad kõikjal ja alati kohal.

Meie suhe teatud viirustega võib muutuda meie kahjuliku tegevuse tagajärjel looduse suhtes. Iga kord, kui inimesed mürgitavad ja saastavad õhku, mulda ja vett, tekitavad nad inimkonna ja viiruse vahel tasakaalutuse – tasakaalutuse, mis võib viia meid tasakaalust välja teatud viirusega.

Kahjuks on allopaatilise meditsiini režiimis, mille plutokraadid John D. Rockefeller ja Andrew Carnegie oma 1910. aasta Flexneri raportiga suuremale osale maailmast peale surusid, endiselt suur osa teadusringkondadest, kes usuvad, et bakterid, seened ja viirused on meie vaenlased.

Rockefelleri allopaatilise meditsiini skeemi aluseks on Louis Pasteuri vigane “iduteooria”, mis väidab, et välised mikroorganismid, nagu bakterid ja viirused, ründavad, tungivad ja nakatavad keha, põhjustades seeläbi haigusi. Kuigi tal polnud formaalset teaduslikku haridust, tunnustab enamik läänemaailmast Pasteurit (1822–1895), et ta mängis olulist rolli selle loomisel, mida me nimetame “kaasaegseks meditsiiniks” – paradigma, mis jälgib iga haiguse päritolu ühele idule. Ilma Pasteuri teooriata poleks enamikku kaasaegseid ravimeid kunagi toodetud, reklaamitud ega välja kirjutatud – tõsiasi, mis selgitab, miks tänapäeva meditsiiniasutus ja sellest sõltuv farmaatsiatööstus keeldub tunnistamast nende vigu ega tunnistama nende ebatõhusust.

Seevastu “maastiku teooria”, mille algatas Claude Bernard (1813–1878) ja millele hiljem tugines Antoine Béchamp (1816–1908), väidab, et maastik – see tähendab keha sisekeskkond – mitte väline idu määrab meie tervise või selle puudumise. See, mida Béchamp nimetas “maastikuks”, on väga lähedane sellele, mida tänapäeva meditsiin on nimetanud kaasasündinud immuunsüsteemiks. Nagu järgmistest lõikudest näeme, oli Béchamp kindlasti õigel teel, avastades, kuidas inimkeha tegelikult väliskeskkonnaga suhtleb.

Erinevalt Pasteurist oli Béchampil teaduse akadeemiline taust. Ta uskus, et haigus on bioloogiline tulemus muutustest, mis toimuvad kehas, kui selle ainevahetusprotsessid muutuvad tasakaalustamata. Béchamp väitis, et kui keha on tasakaalust väljas, muutuvad mikroobid sümptomiteks, mis omakorda stimuleerivad rohkem sümptomeid, mis lõpuks põhjustavad haigusi.

Kuigi Béchamp liikus oma maastikuteooriaga õiges suunas, on ülekaalus olnud Rockefelleri idudest sõltuv farmaatsia türannia, mis on suuresti tingitud suurtest rahasüstidest, mida Rockefeller ja Carnegie ülikoolidele, haiglatele ja meditsiiniuuringute asutustele hea meelega stipendiumidena andsid. . Nende “heategevuslik” suurus, mis ületas kergesti 100 miljonit dollarit (praegustes dollarites 2,9 miljardit dollarit), võimaldas neil mõjutada kogu USA meditsiiniasutuse ja lõpuks enamiku lääneriikide poliitikat, juhtides neid eranditult kemikaalidel põhineva allopaatilise režiimi poole.

Ma väidan selles raamatus, et vastupidiselt sellele, mida Rockefelleri meditsiin on meile õpetanud üle saja aasta, ei ole viirused siin selleks, et rünnata meie rakke ega kahjustada meid muul viisil. Vastupidi, viirustes sisalduv DNA ja RNA geneetiline molekulaarne teave on sõna otseses mõttes maapealse elu ehituskivid . Kui kasutada kaasaegset analoogiat, võime mõelda viiruse teabevoogu kui tarkvaravärskendusele, mis kannab olulist molekulaarset intelligentsust, mida saab vajaduse korral üles laadida elusa mitmerakulise organismi mis tahes rakku – sealhulgas ükskõik millisesse 70 triljonist rakust. Inimkeha. Meie rakud reguleerivad, millist uut genoomiinformatsiooni vastu võetakse ja millist mitte. Viirused püüavad lihtsalt kohaneda rakkudega, et luua vastupidavat inimeste tervist.

Kaasasündinud ja adaptiivne immuunsus

Siinkohal paar sõna immuunsüsteemi kohta. Immuunsust on kahte tüüpi: kaasasündinud ja adaptiivne.

Kaasasündinud immuunsüsteem on esialgne ja peamine vahend, mille kaudu meie keha viirusega suhtleb. Kaasasündinud süsteem aitab organismil leida geneetilise tasakaalu iga uue viirusevärskendusega, mis talle esitatakse. Keha ei pea pärast rohkem kui nelja-viiepäevast värskendust uut viirusteavet kopeerima ega reprodutseerima. Kaasasündinud immuunsüsteem toimib inimkeha tervetel piiridel, näiteks füüsilistel barjääridel soolestiku ja vereringe vahel või veresoontel, mis reguleerivad tihedalt ioonide, molekulide ja rakkude liikumist vereringe ja aju vahel (nn. hematoentsefaalbarjääri) või meie rakkude geneetilisel tasemel (nagu meie rakkude mutageenvalgud). Samuti toimib kaasasündinud immuunsüsteem mitmesuguste ensüümide kaudu, nagu APOBec3A/3G ja CAS9 . Neid ensüüme peetakse nüüd kaasasündinud immuunsuse keskseks osaks.

Adaptiivne immuunsüsteem on sekundaarne vahend, mille kaudu meie keha viirustega suhtleb. Adaptiivne süsteem annab viirusele väga spetsiifilise vastuse, kasutades keha valgeid vereliblesid, mida tuntakse lümfotsüütidena (B-rakud ja T-rakud). B-rakud vastutavad antikehade vabastamise eest vereringesse.

Antikehad on keha teine, mitte esimene viis viirusega suhtlemiseks pärast uue viirusevärskenduse saamist või pärast seda, kui tal tekib teatud viirusega tasakaalustamatus. Antikehad on spetsiifilised, suunatud kaitsemehhanismid. Tavaliselt ilmuvad nad sündmuskohale 3–6 nädalat pärast keha esmast kokkupuudet viirusega. Lihtsamalt öeldes toimivad antikehad nagu puhastusmeeskond, aidates kehal puhastada viirustest ja bakteritest, mida enam ei vajata. Samal ajal vastutavad T-rakud B-rakkude stimuleerimise eest antikehade tootmiseks.

Et mõista, kui kiiresti inimkeha viirusega kokku puutudes kohaneb, kaaluge seitsmepäevast imikut . Tal on 1 x 10 8 viiruseosakest vaid ühes grammis väljaheites. Kuigi sellel lapsel ei ole nii varajases eluetapis võimet mingeid antikehi tekitada, kohaneb ta sellegipoolest nende viirusosakestega koheselt ja jääb täiesti terveks. Palaviku tekkimise asemel püsib ta viroomiga stabiilses tasakaalus – homöostaasis – nii mikroobselt kui ka geneetiliselt. Ainuüksi see fakt tõestab, et me ei suhtle viroomiga oma adaptiivse immuunsüsteemi kaudu, vaid pigem suhtleme sellega oma kaasasündinud immuunsüsteemi kaudu.

Mis on nende faktide peamine väljavõte? Minu jaoks on see, et keha otsus võtta vastu geneetiline teave on väga keeruline ja kontrollitud bioloogiline protsess. On mitmeid viise, kuidas meie keha püsib tasakaalus tohutu geneetilise teabe merega, mida me sisse hingame ja puutume kokku igal eluhetkel.

Kuna viirus ei ole elusorganism, ei saa meie kaasasündinud immuunsüsteem viiruseid tappa – ega tahakski. Selle asemel, nagu eespool mainitud, tuleb kaasasündinud immuunsüsteem lihtsalt uue viirusega geneetilisse tasakaalu. See teeb seda selle viiruse paljundamise või värskenduste vastuvõtmise teel ja reageerib kohe sellele uuele viiruse üleslaadimisele. Kui geneetiline tasakaal on saavutatud, tavaliselt neli kuni viis päeva pärast esmast kokkupuudet viirusega, keeldub meie kaasasündinud immuunsüsteem täiendavaid uuendusi vastu võtmast.

Nendest faktidest võime järeldada, et inimesed ei saa peatada “epideemia” või “pandeemia” tekkimist ega muuta kummagi trajektoori. Teisisõnu on kasutu – tegelikult hullem kui kasutu: on kahjulik – püüda kontrollida alati kasulikku viirust, kasutades heakskiitmata eksperimentaalset geeniredigeerimisseadet, mis on loodud tekitama antikehareaktsiooni (muidu tuntud kui adaptiivne süstimisest põhjustatud immuunsüsteemi reaktsioon). See vananenud teadusmudel on bioloogiliselt ebaloogiline ega saa kunagi töötada. Nüüd teame, et see häirib meie kaunilt kujundatud kaasasündinud immuunsüsteemi, mis on suurepäraselt võimeline toime tulema iga viirusega, millega võib tekkida ajutine tasakaalutus. (Täpselt, kuidas me arendame tasakaalustamatust konkreetse viirusega, nagu HIV-viirus või mis tahes koroonaviirus, selgitatakse raamatus hiljem.)

Lisaks sellele, vastupidiselt ametlikule narratiivile, mida levitavad vaktsiinitootjad ja riiklikud tervishoiuasutused üle kogu maailma, säilitab meie immuunsüsteem pärast uue viirusevärskenduse saamist mälu viirustest, millega meie keha on suhelnud, ja geenidest, mis sisestati loomulikult. – meie rakkudesse. Näiteks kaasasündinud immuunsüsteemis on ensüüm Cas9, mis vastutab liigse DNA lõhustamise eest, kui rakku esitatakse liiga palju viiruse üleslaadimist, loomulik mälu andmepank, mis jätab meelde, millist DNA mustrit see kohtas.

Lisaks antakse kaasasündinud immuunsüsteemis peetavad püsivad andmed edasi järgmistele inimeste põlvkondadele, kes seetõttu ei reageeri kunagi konkreetsele viirusele põletikku esilekutsuvalt. Isegi adaptiivses immuunsüsteemis tagavad B-rakud (antikehade allikad) ja T-rakud (B-rakkude stiimul) püsiva immuunsuse.

Infektsioossete haiguste uurimise ja poliitika keskuse (CIDRAP) 2008. aastal esitatud mitmekülgne NIH uuring tõestas veenvalt, et antikehade immuunsus võib kesta kogu elu. Selles uuringus kogus teadlaste rühm dr Eric Altschuleri juhitud vereproove kolmekümne kahelt 1918. aasta hispaania gripi pandeemia ellujäänult vanuses 91–101 aastat. (Tegelikult on selle pandeemia õige nimi Kansase gripp – selle päritolukoht.) Oma hämmastuseks avastasid teadlased, et peaaegu sajand hiljem kandsid kõik uuringus osalejad endiselt sama gripitüve antikehi.

Selle 21 aasta vanuse uuringu tulemuste põhjal saame kõrvale jätta propaganda, mida peavoolumeedia ja meditsiiniorganisatsioonid on meile peale surunud . Ei vasta tõele, et loomulik immuunsus SARS-CoV-2 viiruse suhtes võib kaduda kuus kuud kuni aasta pärast esmast kokkupuudet. Ja see pole tõsi, et eksperimentaalne süst on ainus viis immuunsuse saavutamiseks. Sellised alusetud väited on lihtsalt väljamõeldised, mis on välja mõeldud ravimitööstuse ja teiste kulisside taga tegutsevate tehnokraatide ahne tegevuskava edendamiseks.

Alumine rida: loomuliku immuunsuse jõud ületab alati mis tahes tajutava immuunsuse viiruse suhtes, mis väidetavalt tuleneb süstimisest, olgu see siis eksperimentaalne või valitsuse poolt heaks kiidetud.

HIV-viib AIDS-i hüpoteesi

Bioloogiliselt öeldes on kogu elu maa peal üles ehitatud viirustes sisalduvatest RNA ja DNA molekulaarsetest geneetilistest järjestustest. Need viirused on suurepäraselt kujundatud geneetilised kohaletoimetamise süsteemid, mis on olulised elu alustamiseks ja säilitamiseks maa peal. Tegelikult sisestati enam kui 50% tänapäeva inimestele päritud 20 000 geenist miljoneid aastaid tagasi imetajate genoomi nende pisikeste looduseimede poolt. Vähemalt 8% neist geenidest sisestasid HIV retroviirusega sarnased RNA retroviirused. (Retroviirus on RNA viirus, mis sisestab oma genoomi DNA koopia peremeesrakku, et end replitseerida.) Sama intrigeeriv on tõsiasi, et miljoneid aastaid tagasi mängisid retroviiruse uuendused platsentaimetajate tekkes võtmerolli .

Huvitaval kombel näitab Riikliku Terviseinstituudi (NIH) 2017. aastal avaldatud uuring , et paljud meist kannavad HIV retroviirust isegi teadmata. Selles uuringus uurisid teadlased 8240 USA-s ja Euroopas elanud täiskasvanu verest kogu genoomi järjestuse andmeid, kellest ühelgi ei tuvastatud nakkushaigust. Nad leidsid, et tervelt 42% osalejatest osutus üheksakümne nelja teadaoleva viiruse esinemise suhtes positiivseks. Nende viiruste hulka kuulusid HI-viirus, B-hepatiidi viirus, C-hepatiidi viirus ja gripiviirus.

Meditsiiniringkond ja ettevõtete kontrollitud meedia on meid koolitanud uskuma, et HIV-viirus peaks Sahara-taguses Aafrikas elavate inimeste seas domineerima. Lõppude lõpuks on meile öeldud, et 95% kõigist HIV-positiivsetest juhtudest pärinevad sellest maakera piirkonnast. Kui see nii oleks, näeksime teistes piirkondades väga vähe HIV-i ja palju suuremat, näiteks C-hepatiidi või gripi levimust. Mitte nii: see on lihtsalt vastupidine! 2017. aasta uuring näitas, et 8240 asümptomaatilise ameeriklase ja eurooplase seas on HIV-viiruse levimus viis korda suurem kui C-hepatiidi ja gripi puhul. Märkimisväärne on see, et igaüks neist oli HI-viirusega täiesti tasakaalus, kuigi ükski neist polnud kunagi Aafrikasse reisinud. Peame sellest uuringust järeldama, et maailm pole mitte ainult täiesti valesti mõistnud HIV-viiruse levimust kõigis maakera nurkades, vaid et meie hirm selle – ja viiruse ees üldiselt – on täiesti põhjendamatu.

Arvestades, et paljud võimsad riiklikud ja eraorganisatsioonid saavad kasu tohututest toetustest ja annetustest, mis põlistavad AIDSi lõputu liikumise, pole üllatav, et pole tehtud ühtegi teaduslikku eelretsenseeritud uuringut, mis annaks veenvaid tõendeid selle kohta, et viirus nimega HIV põhjustab haigust. nimega AIDS. Kui mõni selline uuring läbi viidaks, tõestaks see, et HIV-viib-AIDS-i hüpotees on alusetu ja täpsemalt petlik.

Küsimus, millele teadlased peaksid keskenduma, on järgmine: mis toimub Sahara-taguses Aafrikas, mis loob sellise ebanormaalse suhte selles piirkonnas elavate inimeste ja HIV retroviiruse vahel, mistõttu 95% neist testib HIV-positiivsust?

Sellele küsimusele vastuse saamiseks peame vaatama maastikku, kus viirused elavad ja inimkehaga tasakaalus püsivad. (“Maastiku” all pean silmas geograafilist piirkonda koos sellega seotud ökosüsteemiga. Ma ei pea siin silmas eelmainitud Bernardi/Béchampi maastikuteooriat.) Kui maastikku häirib miski selle jaoks ebaloomulik – näiteks keskkonna mürgitamine vastutustundetuse tõttu. inimese käitumine – viirused muutuvad üleekspresseerituks ja keha tasakaal viroomiga kaob.

Võttes arvesse maastikku, leiame, et kõigi nn nakkushaiguste epideemiate või pandeemiate ühine tegur number üks on ökosüsteemi hävitamine. Teisisõnu, vastutustundetu inimkäitumine on looduslikku maastikku muutnud sedavõrd, et meie loomupärane kohanemine kogu meid ümbritseva geneetilise informatsiooniga on õõnestatud.

Asi pole selles, et viirused põhjustavad haigusi . Pigem on asi selles, et nad lihtsalt esitavad kehale uue geneetilise kohanemisvõimaluse. Seejärel määrab keha kaasasündinud immuunsüsteem, kui palju uut teavet see neelab. Kui rakud vajavad hädasti parandamist – võib-olla halbade toitumisvalikute, istuva eluviisi või keskkonna toksilisuse tõttu –, tekitab viirus kehas taastumisprotsessi käigus põletikulise sündmuse. Tavaliselt kaasneb sellega palavik, isutus ja valgete vereliblede arvu tõus. Sellist põletikulist sündmust nimetame tavaliselt “gripiks”.

See, mida me halvustavalt nimetame viirusinfektsiooniks või põletikuliseks sündmuseks, mis tähendab, et see on kehale halb , on tegelikult osa keha paranemisprotsessist. Põletik on vajalik keha taastumiseks. See tegutseb keha nimel, mitte selle vastu. Aga kui keha mikrobioom on tahtmise asemel täis, ei vaja see värskendamist ja seetõttu ei teki ka põletikku.

Sahara-taguse Aafrika puhul on ökosüsteem hääbumas. Toitaineterikaste mullasüsteemide kokkuvarisemine, kehv veehügieen, elementaarsete sanitaartingimuste puudumine, krooniliselt alatoidetud elanikkond ja traditsioonilise mahepõllumajanduse täielik kaotamine – oksümoroonilise rohelise revolutsiooni poolt ja tööstusliku põllumajanduse poolt arengumaadele õhutatud. suur osa sellest elanikkonnast, et tekitada tasakaalustamatus nende kaasasündinud immuunsüsteemi ja keskkonna vahel. AIDS-i nime all tuntud sündroom on selle tasakaalustamatuse väljendus. Prantsuse viroloog Luc Montagnier avastas esmakordselt HI-viirust, mida süüdistatakse valesüüdistuses AIDS-i peasüüdlases – see on seotud süü vorm. Tegelikult on HIV-viirus healoomuline ega püüa ühegi raku mehaanikat üle võtta.

Probleemi tegelik juur seisneb selles, et Sahara-taguse Aafrika elanike kaasasündinud immuunsüsteem on ebapiisava toitumise tõttu niivõrd halvenenud, et nad on paljude haiguste (tuberkuloos, kopsupõletik, Hodgkini lümfoom, endokardiit) saagiks. jne), mis on koondatud ühtse pealkirja „AIDS” alla. Kuid selle asemel, et leppida tegelikkusega, mida kohutav ökoloogiline katastroof põhjustab, süüdistavad “teadlased” HIV-viirust kui kattevarju, et varjata aastakümneid kestnud valitsuse ja ettevõtete keskkonna- ja majanduskuritegusid.

Seni käsitletud teabe põhjal võime õigustatult järeldada, et viirustel või patogeenidel on võimatu tekitada nakkushaiguste pandeemiaid ja epideemiaid – sest pole olemas sellist asja nagu nakkushaigus selle mõiste traditsioonilises tähenduses – näiteks „AIDS, “Ebola” ja muud alusetud “viiruslikud” pandeemiad. Jah, farmaatsiapropaganda on sajandeid surunud nakkushaiguste paradigmat maailma mõttele. Kuid usk, et sellised haigused on olemas, ei ole midagi muud kui Pasteuri ümberlükatud iduteooria väljund. See, mida me tavaliselt nimetame epideemiaks või pandeemiaks, on lihtsalt kaasasündinud immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg, mis ilmneb mõnes planeedi elanikkonna segmendis. Selle lagunemise põhjused võivad hõlmata keemilist mürgitust herbitsiididest, pestitsiididest või geneetiliselt muundatud toiduainetest, mida me allpool üksikasjalikumalt vaatleme.

Nagu näeme ülaltoodud viroomi kirjeldusest, ei ole liialdus öelda, et viroom on kogu maa peal elava elu keel. Me ujume sõna otseses mõttes tohutus genoomse teabe meres, mis oli elu alguseks ja õitsenguks sellel väärtuslikul maal ning mis püüab endiselt aidata kõigil liikidel ellu jääda. Mikrobioomi moodustavate organismide maatriks on loonud viroomilise teabevoo, mis on võimaldanud planeedil kohanemist ja bioloogilist mitmekesisust. Ja seesama viroomiline teabevoog vastutab inimliigi loomise eest.

Seega ei ole inimesed viroomist ja mikrobioomist eraldiseisvad , vaid pigem lahutamatud osad viroomi ja mikrobiomi tohutust ja keerukast ökosüsteemist. Ometi oleme järjest enam asetanud end otsesesse opositsiooni just selle elava süsteemiga, mille lahutamatu osa me oleme: loodusega.

II peatükk: Meie sõda looduse vastu

Selles peatükis uurime, kuidas meie enda hoolimatu käitumine hävitab keskkonda, viies meid seeläbi kuuenda massilise väljasuremise poole. Selle all mõtlen ma, et kajastan tegelikku keskkonnakatastroofi, mitte miljardäride rahastatud “globaalse soojenemise/kliimamuutuse” pettust, mille algatas Rooma Klubi ja mille edasi kuulutas Maailma Majandusfoorum (WEF).

Homo sapiens nime all tuntud liik on ainus sellel planeedil, kes püüab aktiivselt ennast ja oma elupaika välja juurida. Kõik maakera elu toetavad süsteemid – pinnas, vesi ja õhk – on languses, mis on otseselt tingitud meie praegusest majandustegevusest, mille eesmärk on ammutada võimalikult palju pühast maast, arvestamata sellest tulenevaid tagajärgi.

Võttes omaks sellist talumatut majandusparadigmat, ei austa me ökoloogilisi ja eetilisi piire. Meie tarbimispõhine majandusmudel, mille oleme loonud ja mille orjastame praegu, põhjustab pidevaid puudujääke – ressursside ammendumist, bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja mürgiste ainetega saastumist, mis kõik toovad kaasa igavese hävingu kogu ökosüsteemile ja seda ümbritsevale keskkonnale. Megakorporatsioonid propageerivad jätkuvalt lõputu majanduskasvu ideoloogiat, mida nad kavatsevad piiratud ressurssidega planeedilt välja pigistada ja millest nad üksi rahalist kasu saavad. Nende enesekesksed eesmärgid põrkuvad masside heldete motiividega, kes pooldavad võrdsete võimaluste kontseptsiooni, sealhulgas kõigi inimeste võrdset õigust elada tervislikus keskkonnas. Miljardäride komplekti lakkamatu kasumitaotlus kõigi sotsiaalse heaolu arvelt õhutab ülemaailmset konkurentsi ressursside pärast ja põhjustab ökoholokausti. Lühidalt öeldes on me tunnistajaks kolonialismi uuele vormile, mille kiskjate klass surub kogu inimkonnale peale, kui me siseneme sinna, mida tavaliselt nimetatakse kuuendaks massiliseks väljasuremiseks.

Mõelge sellele, mida me oma mageveega teeme. 80% meie planeedi pinnast koosneb veest, millest 97% on soolane vesi. Ülejäänud 3% meie saadaolevatest joogiveevarudest on töödeldud nii hoolimatult, et need on väga saastunud ja ammenduvad kiiresti. Sellest 3% mageveest tõmbab vähemalt 29% veemahukas liha- ja piimatööstus välja . ÜRO hinnangul kannatab järgmise kümnendi jooksul äärmise veepuuduse käes kaks miljardit inimest ja selle sajandi lõpuks kogeb pool maailma elanikkonnast mingit veepuudust.

Ka kaevandus- ja naftatööstus pole keskkonnasõber. USA-s on kaevandusettevõtted eemaldanud Apalatšidest üle 500 mäe, põhjustades tohutut maapinna- ja pinnaveereostust. Mujal riigis pumpab põlevkiviõli ja -gaasi puurimine, mida nimetatakse hüdrauliliseks purustamiseks, kuid paremini tuntud kui frakkimine, õhku, vette ja pinnasesse kantserogeene ja toksiine, mis süvendab veelgi saasteprobleemi. Kuigi frakkimist reklaamitakse kui lahendust Ameerika sõltuvusele välismaisest naftast, on see tegelikult naftariigi viimane rumaluse tegu.

Eelmainitud liha- ja piimatööstused teevad rohkem kurja kui lihtsalt vett urgitsevad. Loomakasvatus, mis hõlmab tohutuid tehasfarme ja väikeseid perefarme, on ka kasvuhoonegaaside , metsade hävitamise, liikide väljasuremise ja ookeanide ” surnud tsoonide ” peamine põhjus. Loomade ja nende söödakultuuride tööstuslik intensiivkasvatus on suuresti süüdi 65 miljoni aasta suurimas liikide massilises väljasuremises. Veelgi enam, ükski teine tööstusharu planeedil ei vaja nii palju pindasid kui loomakasvatus: sellel on 45% kogu planeedi jäävabast maast. Maailma Loomade Fondi andmetel hävitatakse 70% Amazonase vihmametsadest ainult selleks, et kasvatada Lõuna-Ameerikas ja Euroopas GMO-sojaoa või maisi, mis toidab kariloomi. Aastatel 1970–2019 raiuti Amazonase vihmametsa Brasiilia osast kokku 718 927 ruutkilomeetrit.

Veel mõned faktid, mida kaaluda:

• Täielikult pool maailma teraviljavarust on mõeldud toiduloomadele, samal ajal kui miljard inimest nälgib.
• USA-s suunatakse 54% kogu mageveest loomakasvatuse poolt ajal, mil 99,8% California geograafilisest piirkonnast valitseb kriitiline põud.
• Loomakasvatustööstus , mis tapab igal aastal vähemalt 72 miljardit maismaalooma (iga päev 200 miljonit), annab kogu maailmas 51% kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest, ületades tunduvalt kõigi transpordiliikide 13% kogust.

Kõige üllatavam “fakt” loomakasvatuse tekitatud laastamise kohta on aga see, et peaaegu kõik väidetavad keskkonnaalased mittetulundusühingud vaikivad selles küsimuses.

Keskkonnaõnnetus on maailmameredel veelgi rängem. Kaubanduslik kalatööstus hävitab ookeanielu, sealhulgas ookeanipõhjasid, tempos, mida pole kunagi varem registreeritud ajaloos nähtud. Ükski teine tööstusharu ei tapa rohkem loomi kui see kaubandus. Matthew Zampa aruandes Sentient Mediale märgitakse, et inimtekkelistes kaubanduslikes kalakasvandustes tapetakse igal aastal 37–120 miljardit kala ja igal aastal tapetakse toidu saamiseks veel vähemalt triljonit looduslikes veekogudes elavaid veeloomi . Oceana veebisaidil esitatud uuringud väidavad, et see hämmastav kogusumma ei hõlma 100 miljonit haid ja 650 000 vaalu, delfiini ja hüljest, mida igal aastal kaaspüügina tapetakse. (Kaaspüük on nende mereloomade koguarv, kelle kalurid kogemata oma võrkudesse püüavad ja merre tagasi visates või sadamasse tagasi tuues tapavad.)

Kogu selle kaevandamise ja hävitamise tulemusena langevad paljude vee-elustiku liikide globaalsed populatsioonid väljasuremislähedase tasemeni. Ajalehes The New York Times avaldatud teadusuuring ennustab, et kui kutseline kalapüük kogu maailmas jätkub praeguses tempos, on aastaks 2048 ookeanid praktiliselt tühjad.

Sama murettekitav on see, et ookeane kasutatakse tootmis- ja kaevandusettevõtete prügimäena kogu maailmas. Pole üllatav, et UC San Diego Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlased on leidnud, et ookeanide kalapopulatsioonid on saastunud raskemetallidega, nagu elavhõbe, polüklooritud bifenüülid (PCB), kloororgaanilised pestitsiidid (DDT-d ja CHL-id), polübroomitud difenüüleetrid ( PBDE-d), plastiühendid ja heksaklorobenseen.

Keemiakasvatus ja GMOd

Sünteetiliste kemikaalide, pestitsiidide, insektitsiidide, herbitsiidide ja väetiste tootjad on ühed Maa halvimatest vaenlastest. Uusim oht meie keskkonnale tuleneb geneetiliselt muundatud tööstuslikest põllukultuuridest, mida nimetatakse geneetiliselt muundatud organismideks või GMOdeks. Nende uute põllukultuuride kasutuselevõtuga oleme kiirendanud oma võimet manipuleerida loodusega kiirusel, mida ühelgi varasemal ajastul ette kujutada ei saanud. Kahjuks näeme meie sekkumise tagajärjel krooniliste haiguste plahvatuslikku levikut.

Kuidas sobib meie ülalmainitud arutelu mikrobioomi, viroomi ja immuunsuse kohta sellesse keskkonna hävitamise pilti?

Esiteks oleme alates keemiapõllumajanduse ja GMOde ülemaailmsest kasutamisest 1996. aastal muutnud oma looduslikku keskkonda sedavõrd, et hävitame oma kaasasündinud immuunsüsteemi. (Pidage meeles seda kuupäeva: 1996.) Selle tulemusena on autoimmuunsed ja muud kroonilised haigused, mis kunagi mõjutasid vaid väikest protsenti kogu elanikkonnast, praegu plahvatuslikult. Selle tõusu ajastus ei ole meie jaoks kadunud: need haigused hakkasid inimesi suurel määral kimbutama alates, jah, 1996. aastast. Seega ei ole kaugeltki mõeldav järeldada, et GMOde laiaulatuslik kasutamine on seotud inimeste arvu märgatava vähenemisega. tervis viimase kahe ja poole aastakümne jooksul.

Toon mõned näited: üks neljast inimesest maailmas kannatab praegu allergiate all; iga kolmas Põhja-Ameerikas on rasvunud; iga teine naine ja iga kolmas mees USA-s haigestuvad elu jooksul vähki . Lisaks on arengupuue, mida nimetatakse autismispektri häireks, tõusnud ühelt lapselt 5000-st 1975. aastal ühele kolmekümne kuuele lapsele 2016. aastal. Kui praegune trend jätkub, võib aastaks 2035 eeldada, et iga kolmas laps kannatab autismi all. , oleme samal perioodil näinud dramaatilist tõusu teiste immuunsüsteemi häirete, nagu Crohni tõbi, tsöliaakia, Parkinsoni tõbi (meestel), Alzheimeri tõbi (naistel), dementsus ja I tüüpi diabeet.

GMO põllukultuure pritsitakse herbitsiididega, näiteks Bayeri Roundupiga, mis sisaldab toimeainet glüfosaati ja mis on planeedil kõige levinum vähktõbe põhjustav herbitsiid/antibiootikum. 2014. aastal kasutati maailmas üle 747 miljoni kg glüfosaati . Nüüd, vaid seitse aastat hiljem, on see arv enam kui kahekordistunud, kahe miljardi kiloni. Kuna glüfosaat on vees lahustuv ühend, saastab see põhjavett kõikjal Hiinast Põhja-Ameerikani. Justkui see poleks piisavalt halb, saastab glüfosaat ka õhku, mida me hingame. USA geoloogiateenistuse 2007. aastal läbi viidud uuring näitab, et Roundupit (teise nimega glüfosaat) ja selle toksilist kõrvalsaadust aminometüülfosfoonhapet (AMPA) leiti enam kui 75% 2007. aastal Mississippis testitud õhu- ja vihmaproovidest.

Samal ajal koguvad USA pikim jõgi, võimas Mississippi ja selle sajad lisajõed üle 80% kogu USA põllukultuuridele pritsitavast Roundupist. Mississippi jõgi on ka tuhandete muude keemiliste saasteainete vastuvõtja, mida naftakeemiaettevõtted sinna viskavad. Pole üllatav, et Louisianat läbiva jõe viimasel 140 km pikkusel lõigul – täpsemalt Baton Rouge’i ja New Orleansi piirkonnas – elavatel inimestel on vähktõve esinemissagedus kogu maailmas kõrgeim.

Kuna kunagi Monsantole (praegu Bayer) kuulunud Roundupi patent aegus 2000. aastal, on Hiinast saanud juhtiv glüfosaadi kasutaja ja eksportija maailmas. 2017. aastal eksportis Hiina kogu maailmas üle 300 000 tonni glüfosaati. Selgub, et Hubei provints, kus asub kurikuulus Wuhan, on Hiinas üks juhtivaid glüfosaadi kasutajaid. Sealiha tootmise, raske tootmise ja keemiakasvatuse kombineeritud toksilised mõjud Hubeis on muutnud selle piirkonna üheks kõige saastatumaks paigaks maailmas. Wuhani kunagise mitmekesise ja puhta ökosüsteemi on inimtekkelised saasteained ja glüfosaadi massiline kasutamine tööstuslikus põllumajanduses täielikult laastanud.

Praeguse kõrge vähktõve ja glüfosaatide laialdase kasutamise vahel on vaieldamatu seos. Ühe põlvkonna jooksul on meestel diagnoositud vähktõve esinemissagedus kahekordistunud. Selle tõusuga paralleelselt kahekordistus 25 aasta (umbes ühe põlvkonna) jooksul aastatel 1990–2015 ka keskkonna mürgisus.

Statistilised andmed koostasid Nancy L. Swanson et al. ajakirjas Journal of Organic Systems pakub tohutuid tõendeid täpse seose kohta aastatel 1975–2010 glüfosaadi kasutamise ja paljude erinevate vähivormide, sealhulgas kuse-/põievähi, maksavähi, kilpnäärmevähi ja müeloidse leukeemia esinemissageduse vahel. Swansoni uuringus esitatud graafikud näitavad, et suurenenud vähi levimus kattub suurepäraselt glüfosaadi suurenenud kasutamisega.

Teine seos , mida ei saa eirata, on meeste spermatosoidide arvu langus lääneriikides. Shanna Swan, New Yorgi Mount Sinai meditsiinikeskuse epidemioloog ja juhtiv reproduktiivtervise teadlane, prognoosib, et keskmise mehe spermatosoidide arv saavutab 2045. aastaks nulli. Endokriinsüsteemi häirivate kemikaalide (EDC) kasutuselevõtuga on meesterahvas spermatosoidide arv on aastatel 1973–2011 langenud 50–60% – keskmiselt 1–2% aastas. keemilise põllumajanduse ja glüfosaadi kasutamise kohta, väidab sisehaiguste, endokrinoloogia ja ainevahetuse spetsialist Zach Bush, MD, oma

Käesoleva artikli toimetas Alar Sepper. Loe täielikku artiklit ” Vaadake kogu kirja “

Loe lisaks:

Kuidas peatada eesti rahvuse ja inimese häkkimine? Ainult Rahva Võimu kehtestamisega!

• Teepuuõli ei ole mitte ainult kasulik looduslik vahend tüügaste ja huuleherpese vastu, vaid sellel on ka vähemalt 25 muud kasulikku tervisele ja majapidamises puhastamiseks.
• Tänu oma tugevatele seene-, antimikroobsetele ja viirusevastastele omadustele on teepuuõli efektiivne dermatiidi, nahasügeluse, küüneseene ja muude nahahaiguste korral.
• Teepuuõli on kasulik ka kodupuhastus- ja pesuvahendina
• Võite proovida kasutada teepuuõli putukatõrjevahendina või sääsehammustuste või peatäide raviks
• Kuigi teepuuõli on paikseks kasutamiseks üldiselt ohutu, ärge kunagi kasutage seda suu kaudu; vältige teepuuõliga valmistatud omatehtud preparaatide allaneelamist

Mis on teepuuõli?

Teepuuõli, tuntud ka kui melaleuca õli, ekstraheeritakse teepuu taime (Melaleuca alternifolia) lehtedest, mis kuuluvad mürdipuu perekonda ja on pärit Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Nime mõtles välja Briti maadeavastaja kapten James Cook 1770. aastatel, kui ta nägi Austraalia põliselanikke puulehtedest teed keetmas.(1)

Primitiivsed Austraalia kogukonnad hindasid teepuud selle ainulaadse ravivõime tõttu kõrgelt. Seoses mõne teepuu kasutusalaga märgib Austraalia teepuutööstuse assotsiatsioon järgmist:(2)

“Arvatakse, et Ida-Austraalia põlisrahvas Bundjalung on kasutanud teepuid traditsioonilise meditsiinina palju aastaid mitmel erineval viisil, sealhulgas köha ja külmetuse raviks purustatud lehtedest õli sissehingamisel ning lehtede haavadele kandmisel, samuti lehtedest tõmmise keetmine tee valmistamiseks kurguvalu raviks või nahale kandmine väiksemate haavade, marrastuste ning putukahammustuste korral.”

Alles 1920. ja 1930. aastatel said teepuuõli raviomadused laiemalt tuntuks tänu Austraalia osariigi valitsuse keemiku teadlase Arthur Penfoldi jõupingutustele, kes avaldas rea artikleid selle õli antimikroobsete omaduste kohta.(3) Ta hindas seda õli 11 korda effektiivsemaks kui fenool. 2012. aasta teepuuõli ülevaates autor väitis:(4)

“Kaubanduslik teepuuõlitööstus sündis pärast seda, kui Penfold teatas esimest korda selle õli raviomadustest. Tootmine langes pärast Teist maailmasõda, kuna nõudlus looduslike õlide järele vähenes, arvatavasti tänu tõhusate antibiootikumide väljatöötamisele.

Huvi õli vastu elavnes 1970. aastatel osana üldisest taassünnist huvi loodustoodete vastu. Kaubanduslikud istandused rajati 1970. ja 1980. aastatel, mis viis mehhaniseerimiseni ja ühtse eeterliku õli toote laiaulatusliku tootmiseni.”

Teepuuõli sisaldab rohkem kui 100 komponenti, kuid koosneb enamasti terpeeni süsivesinikest: monoterpeenidest, seskviterpeenidest ja nende alkoholidest.(5) Kaasaegsete destilleerimismeetodite abil on tootjatel võimalik toota teepuuõli, mille värvus on selge kuni väga kahvatukollase või kollase värvusega ja kamprit meenutav lõhn.(6)

Teepuuõli teeb külmavillide korral imesid

Austraalia valitsuse uurimisrühma laboripõhiste katsete autorid leidsid, et teepuuõli on külmetushaavade ravis tõhus. Nad jõudsid järeldusele:(7)

“TTO (teepuuõli) võib olla potentsiaalselt kasulik alternatiivne ravi huulevillide korral, mis on suhteliselt odav, patsientidele vastuvõetav ja millel ei ole võimet esile kutsuda resistentsust süsteemsete viirusevastaste ainete suhtes. TTO edasiseks hindamiseks on vaja suuremat uuringut RHL-i (korduv herpes labialis, tuntud ka kui huulevill) paikseks raviks.”

Ajakirjas Journal of Antimicrobial Chemotherapy(8) avaldatud uuringud näitavad, et teepuuõlil on in vitro ilmnenud laia spektriga antimikroobne toime, sealhulgas toime herpes simplex viiruse (HSV) vastu, mis on RHL-i etioloogiline aine. Selles uuringus osalesid 18–70-aastased patsiendid randomiseeritud platseebokontrollitud uuringus.

Osalejad alustasid testimisega võimalikult kiiresti pärast külmavillide puhangu algust ja randomiseeriti saama kas 6% teepuuõli vesilahuselises geelialuses või platseebogeeli, mida mõlemat kasutati viis korda päevas. Keskmine aeg epiteliseerumiseni pärast teepuuõliga töötlemist oli üheksa päeva, platseeborühmas aga 12,5 päeva.

Uuringu autorid väitsid: “Teepuuõli võib olla potentsiaalselt kasulik odavam alternatiiv, mis on patsientidele vastuvõetav ja mis kujutab endast vähe ohtu süsteemsete viirusevastaste ainete suhtes resistentsuse esilekutsumiseks.”

Ajakirjas Microbiology and Immunology(10) avaldatud uuringus hinnati 12 eeterliku õli, sealhulgas teepuuõli mõju 1. tüüpi HSV-le (HSV-1) in vitro. Teadlased märkisid, et teepuuõlil on varem näidatud viirusevastast toimet HSV-1 ja HSV-2 vastu koos eukalüpti eeterliku õliga. Nad ütlesid:(11)

“On hästi teada, et TTO-l on tugev antibakteriaalne, viiruse- ja seenevastane toime. Teatatud on teepuu viirusevastasest toimest HSV-1 ja -2 vastu, kuid käesoleva uuringu tulemused näitasid, et kuna teepuul oli viirusevastane toime HSV-1 vastu kontsentratsioonis 1%, kuid mitte kontsentratsioonis 0,1%, näitas sidrunhein tugevamat viirusevastast toimet kui teepuu.”

Nagu näete, on huuleherpese ravimisel eeterlike õlide pealekandmisel rohkem kui üks võimalus. Hea uudis on see, et kui teil on teepuuõli suhtes tundlikkus, võite proovida ka eukalüpti eeterlikku õli või sidrunheina eeterlikku õli. Ülaltoodud video annab paar lisaideed, kuidas külmavillid looduslikult ravida.

Tüükad on igasuguse kuju ja suurusega ning teepuuõli on osutunud tõhusaks suguelunditel, kätel ja jalgadel leiduvate tüügaste ravis. Igat tüüpi tüügaste ravi on sarnane: lihtsalt tilgutage üks tilk teepuuõli vatitikule ja suruge see tüükale.

Soovi korral võid vatipadja peale panna sideme või teibitüki, et see paigal püsiks. Puhastage piirkond hästi ja korrake õlitöötlust iga päev, kuni tüükad kaovad – tavaliselt ühe kuni nelja nädala pärast. Teise võimalusena võite kanda tilga teepuuõli otse kahjustatud piirkonda üks kord päevas, kuni seisund paraneb.

Ajakirjas Complementary Therapies in Clinical Practice12 avaldatud uurimustöö tõstab esile laste käte tüügaste edukat kohalikku ravi teepuuõli abil.

Õli kanti otse kahjustustele üks kord päevas 12 päeva jooksul. Uuringu autorid kommenteerisid: “Juhtum toob esile teepuuõli võimaliku kasutamise inimese papilloomiviirusest põhjustatud tavaliste tüügaste ravis.”

Teepuuõli muud kasutusalad

Teepuuõli on pikka aega hinnatud selle seenevastaste, antibakteriaalsete ja viirusevastaste omaduste poolest. Esmakordselt kasutati seda hambaravis ja kirurgias haavade puhastamiseks ja nakkuste ennetamiseks 1920. aastatel ja Teise maailmasõja ajal laskemoonatehastes töötavate inimeste nahavigastuste raviks.(14)

Viimasel ajal on teepuuõli lisatud losjoonidele, šampoonidele ja seepidele. Allpool on selle mitmekülgse õli kasutust: (15, 16)

Akne ravi – lisage tilk seda õli oma tavapärasesse puhastusrutiini või tupsutage väga väike kogus akne piirkonna rahustamiseks ja desinfitseerimiseks.

Universaalne puhastus- ja desinfitseerimisvahend – lisage üks tilk seda õli tassi veele ja pange see pihustuspudelisse, et kasutada seda oma vannitoas ja köögis universaalse loodusliku puhastusvahendina; töötab hästi enamikul pindadel, sealhulgas keraamika, linoleumi, portselani ja kiviga

Halb hingeõhk – lisage üks tilk õli 100 ml veele ja kasutage kuristamiseks; ära alla neela!

Põiepõletik – segage 10–15 tilka teepuuõli 1 tassi Epsomi sooladega ja lisage madalasse vanni; leotage 10 minutit ja seejärel peske piirkond hästi seebi ja veega

Bronhiit – kasutage aurude sissehingamiseks, lisades 1–2 tilka teepuuõli potti keedetud vette või masseerides õli otse rinnale.

Kõõm – lisage oma tavalisele šampoonile 20–30 tilka teepuuõli või masseerige mõni tilk otse peanahasse pärast pesemist.

Dermatiit – lisage 10 tilka õli 1 supilusikatäis kandeõlile ja masseerige kahjustatud piirkondadesse kaks kuni kolm korda päevas, kuni seisund paraneb.

Podagra – lisage 10 tilka teepuuõli 2 supilusikatäit kandeõlile ja masseerige kahjustatud piirkonda kaks kuni kolm korda päevas.

Peatäid — lisage 20 tilka õli 2 spl šampoonile ja masseerige peanahasse ja juustesse; lase mõjuda 10 minutit ja seejärel loputa. Korrake kolm kuni neli korda päevas, kuni munad on kadunud

Immuunsuse tugevdaja — lisage paar tilka teepuuõli difuusorisse ja hajutage see õhku või kandke 1–2 tilka jalatalla alla ja masseerige nahka.

Põletik – masseerige kõiki põletikulisi piirkondi, tehes südame poole suunatud õrnu, libisevaid liigutusi

Jock-sügelus – tilgutage 10–15 tilka teepuuõli 2 supilusikatäit kandeõlile ja kandke kahjustatud piirkonnale kaks korda päevas; hõõru maisitärklisega, et vähendada hõõrdumist

Pesuvärskendaja – mõne tilga teepuuõli lisamine pesutsükli ajal mitte ainult ei muuda teie pesu värskemaks, vaid tapab ka pesumasinas varitsevad organismid

Sääsehammustused – kandke üks tilk õli otse hammustustele ja korrake iga päev vastavalt vajadusele

Lihasvalud – lisage poolele tassile Epsomi sooladele 10–15 tilka õli ja lahustage vannis. Lisage 10 tilka õli 2 spl kandeõlile. Masseeri hästi

Looduslik kahjuritõrje — Teepuuõli tugev lõhn tõrjub loomulikult sipelgaid ja muid putukaid, aga ka ööliblikaid. Valmistage naturaalne putukatõrjevahend, segades paar tilka teepuuõli kookosõliga või pange teepuuõlis leotatud vatipallid hoiustatud riietekappi ja ka prügikasti.

Sinusiit – kasutage vastavalt juhistele bronhiidi korral või kasutage siinuse loputamiseks, lisades kaks tilka netipotti

Spordivarustuse lõhnaeemaldaja – eemaldage spordivarustusest ebameeldivad lõhnad ja bakterid, piserdades neid sama pihustiga, mis on ülalmainitud universaalseks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Plekieemaldaja – segage paar tilka teepuuõli soola või söögisoodaga, et luua õrn abrasiivne puhastusvahend, mis sobib suurepäraselt tõrksate plekkide eemaldamiseks.

Päikesepõletus — segage üks tilk teepuuõli 1 spl kookosõli ja ühe tilga lavendliga; kandke õrnalt päikesepõletusest kahjustatud piirkondadele vähemalt kaks korda päevas

Tätoveeringud – kandke mõni tilk teepuuõli otse äsja tehtud tätoveeringutele, et vältida nakatumist, või segage esmalt kandjaõliga ja seejärel kandke

Varbaküünte seen – lisage üks kuni kaks tilka teepuuõli otse kahjustatud küüntele ja ümbritsevatele kudedele; korrake hommikul ja õhtul, kuni seisund paraneb

Hambaharja puhastusvahend – kasutage ühte tilka oma hambaharja desinfitseerimiseks, mis on teadaolevalt hallituse ja bakterite kasvulava

Haavahooldus — väiksemate sisselõigete ja marrastuste korral puhastage piirkond hästi ja seejärel tilgutage mõni tilk õli otse kahjustatud alale; kasutada sama ravi villide puhul

Raseerimine – lisada paar tilka teepuuõli raseerimisvahendile ja pärast raseerimist lisada 1-2 tilka raseerimsijärgsele õlile või kreemile. Teepuuüõli hoiab ära nahal punnide tekke ja ravib mikrovigastusi nahal.

Teepuuõli kõrvaltoimed on suhteliselt haruldased

On teada, et lahjendamata teepuuõli põhjustab mõnel inimesel nahaärritust, kuid riski peetakse väikeseks.

2003 aasta uuringu,(17) milles osales 311 osalejat, keda raviti lahjendamata ja lahjendatud teepuuõli koostisega, autorid ütlesid: “Teepuuõli paikselt manustamist seostatakse ebaolulise nahaärritusega. Uuritud isikute rühmas oli allergia tekke oht ja leiti, et teepuuõli paiksest kasutamisest tingitud dermatiit on alla 1%.”(18)

Samas märkisid nad ka, et kolmel katsealusel tekkis teepuuõli pealekandmisel 3. astme nahareaktsioon, mis viitab allergilisele reaktsioonile. Nagu kõigi eeterlike õlide puhul, soovitan teil esimese sammuna teha plaastri test, et teha kindlaks, kas teie keha võib olla tundlik teepuuõli suhtes.

Lihtsalt kandke üks tilk küünarvarre alumisele küljele ja oodake 24 tundi. Kui teie nahk puruneb või teil on muid seletamatuid sümptomeid, ärge kasutage õli. Pidage meeles, et teepuuõli võib suuremates kogustes allaneelamisel olla mürgine, nii et ärge kunagi kasutage seda õli suu kaudu ja ärge neelake alla ühtegi teepuuõli sisaldavat omatehtud preparaati.

Oluline on teha kindlaks teepuuõli tootja ja päritolumaa. Paljud teepuuõlid pole puhtad ja nende toime pole tervislik.

Artikli allikas: Mercola

Allikad ja viited:

• ^1, 2 Australian Tea Tree Industry Association November 5, 2015
• ^3, 4 International Journal of Bioinformatics and Biological Science March 2013; 1(1): 71-77 [PDF]
• ⁵ Clinical Microbiology Reviews January 2006; 19(1): 50–56 [PDF]
• ⁶ ABC-AHP-NCNPR Botanical Adulterants Prevention Program. 2018
• ⁷ Australian Rural Industries Research and Development Corporation August 2005 [PDF]
• ^8, 9 Journal of Antimicrobial Chemotherapy September 1, 2001; 48(3): 450–451
• ^10, 11 Microbiology and Immunology 2003; 47(9): 681-684 [PDF]
• ^12, 13 Complementary Therapies in Clinical Practice November 2008; 14(4): 225-227
• ¹⁴ Drugs.com June 7, 2018
• ¹⁵ Mother Nature Network February 24, 2014
• ¹⁶ ActivistPost.com May 21, 2013
• ^17, 18 Exogenous Dermatology 2003; 2: 258–261

COVID-19 eksperimentaalse geeniteraapia õiguslikuks aluseks on olnud hiljemalt 2020. aasta kolmandas kvartalis laialdaselt levitatud väide, et antud meede lõpetab COVID-i pandeemia, takistab nakatumist ja haiguse levikut.

Ajalooliselt on “suurema hüve” põhimõttele tuginemine alati tähendanud kodanike õiguste äravõtmist, et tugevdada ja koondada võimu.

Kogu väidetava COVID-19 pandeemia ajal on valitsusametnikud, valitsusvälised organisatsioonid ja meedia väitnud, et sotsiaalne vastutus “teiste kaitsmise” eest on nii ülimalt tähtis, et muudab kõik muud kaalutlused olematuks.

Kuid kui igaühel pole kehalist autonoomiat, ei ole kellelgi kehalist autonoomiat ja ilma selleta satuvad kõik, sealhulgas kõige haavatavamad, ohtu. Seetõttu langeb põhjus “kaitsta haavatavaid” ära, kui igaühel ei lubata ise otsuseid teha.

Kui kõik peavad end teiste heaks ohverdama, siis rikutakse igaühe autonoomiat – ka kõige haavatavamate oma. COVID-i niinimetatud vaktsineerimiskampaania on kehalise autonoomia eitamine. COVID-19 geeniülekande süsteravimitega tehtavas ravimikatses osalejate puhul ei välistanud see rahvatervise meede haigust. Vastupidi, paljud on saanud katses osalemise tõttu tõendatult vigastada või surnud kõrvalnähtude tõttu, samas kui nõudeid täitmast keeldunud kaotasid töö ega pääsenud vahel isegi poodi.

Valitsused on korduvalt oma avalikes esinemistes valetanud

“This Video Has Been De-Monetized!” video kirjeldusse on lisatud kogum silmapaistvatest poliitikutest, sealhulgas Joe Bidenist, Kamala Harrisest, Justin Trudeau’st ja Elizabeth Warrenist, kes propageerivad COVID-vaktsiini kui garantiid koroonaviirusesse nakatumise vastu, millele järgnevad uudised, et samadel poliitikutel on esinenud väidetavalt kardetud haiguse infektsioon. Hoolimata läbipaistvalt valeteabe levitamisest koroonaviiruste niinimetatud “vaktsiinide” kohta, ei tsenseerita neid isikuid. Viidatud videos arutleb Jimmy märkimisväärselt vastuolulise sõnumi üle, mille saatsid need võimsad isikud, kelle enda immuunsüsteem reetis nende kahepalgelisuse COVID-19 DNA ja mRNA süsteravimi tõhususe suhtes.

Jimmy, tuginedes faktidele teeb nende alusel järelduse, et meile on valetanud COVID-i kohta, valetatud on väidetava SARS-CoV-2 (COVID-19) DNA ja mRNA niinimetatud “vaktsiinide” kohta, valetanud on karjaimmuunsuse kohta, valetanud on loomuliku immuunsuse kohta, valetanud on näomaskide kohta. Valetatud on laste kohta – valetanud on kõige kohta!

Ülal toodud videos on toodud järgnevad näited valeinformatsiooni levitamise kohta:

• Ameerika Ühendriikide president Joseph Robinette Biden jr väitel: „Te ei saa COVID-i, kui teil on need vaktsineerimised.”
• Ameerika Ühendriikide valitsuse tervisenõunik Anthony Stephen Fauci väitel: „Kui nad on vaktsineeritud, võivad nad end turvaliselt tunda, et nad ei nakatu.”
• Kanada peaminister Justin Pierre James Trudeau väitel: „Kui olete teinud õiget asja ja end vaktsineerinud, väärite vabadust olla COVID-19 eest kaitstud.”
• Ameerika Ühendriikide asepresident Kamala Devi Harris väitis: „Kui teid vaktsineeritakse, olete kaitstud.”
• Austraalia Ühenduse Victoria osariigi peaminister Daniel Michael Andrews väitis, et kolme doosiga välditaks teid mitte ainult tõsiste haiguste eest, vaid ka selle viiruse, selle Omicroni variandi nakatumise ja seega ka teistele andmise eest.
• Austraalia Ühenduse Victoria osariigi tervishoiutöötaja ja professor Brett Andrew Sutton, kes sai AstraZeneca COVID-19 DNA süsteravimi, väitis, et see oli „väga tõhus vaktsiin”, mis vähendab „levitamise ohtu”.

Kõigil neil riigiametnikel ja poliitikutel on nüüdseks esinenud väidetavalt SARS-CoV-2 infektsioon, umbes kaks või kolm korda.

Vanglaplaneet.ee on toonud välja oma 16. septembri 2022 artiklis “Haigla püüab uue reklaamiga jätta muljet, et laste hulgas leviv südamelihase põletik on täiesti tavaline nähtus” täiendavad valeväited.

New York-Presbyteriani haigla on teinud reklaami, mille eesmärgiks on tõsta teadlikust lastel esineva südamelihase põletiku kohta ja selgitada, et tegemist on tavalise probleemiga.

Video pealkirjaga “Pediaatrilise patsiendi lugu – Suri (tüdruku nimi)” räägib loo lapsest, kellel “tekkis tugev kõhuvalu, mis osutus müokardiidiks ehk südamelihase põletikuks.”

Video kirjeldusse on lisatud: „Meie multidistsiplinaarne laste kriitilise ravi meeskond nägi vaeva, et tema süda jälle õigesti tööle saada ning nüüd tunneb ta end taas iseendana.”

Laste hulgas on südamelihase põletik väga harva esinev haigus ja uuringute kohaselt on seda 1 kuni 2 juhtu 100 000 lapse kohta ning tavaliselt on see tingitud külmetushaigustest. Enamik neist lastest tervenevad iseseisvalt või aidatakse raviga kaasa.

Nüüd tuleb järsku selle haiguse kohta teadlikust tõstma hakata, kuna USA vaktsiini kõrvaltoimetest teatamise süsteemi (VAERS) andmed näitavad, kuidas 2021. aastal ja 2022. aastal kasvasid plahvatuslikult teated vaktsiinidega seotud südamelihase põletiku ja südamepauna põletiku kohta.

Kuigi VAERS-i on müokardiidi seose välja toomise eest kritiseeritud, avaldas selle aasta alguses seal esitatud andmete kinnituseks meditsiiniajakiri Journal of the American Medical Association (JAMA) uuringu.

Uuringus leiti, et kõige sagedamini esineb neid haiguseid poistel ja noormeestel. Seega tegemist on valeväitega, et COVID-i süsteravimitest keeldujad tapsid inimesi. Arusaam, et torgete saamine kaitseb inimesi teie ümber on algusest peale olnud valetamine. Muidugi omavad valede esitamisel oma osa näiteks National Institutes of Health,^{1, 2} nende ja nende süstiga seotud patendid, nii et valede esitajad teenivad nendega ka raha.

Kui tõde on nüüd iseenesestmõistetav, siis on sama enesestmõistetav, et levitatud on valeinformatsiooni. Nüüd püütakse mööda hiilida tõe maamiinidest – ja väita, et COVID-19 süsteravimid, olenemata tootjast, ei olnud mõeldud nakatumise ärahoidmiseks, vaid tõsiste haiguste ennetamiseks ja haiglakoormuse vähendamiseks. Kuid ülaltoodud väited, mis on vaid väike näidis, tõestavad vastupidist. COVID-19 eksperimentaalse geeniteraapia kõigile pealesurumise õigustus oli algselt see, et see lõpetaks pandeemia, takistades nakkust ja levikut. Inimesed kaotasid selle petturliku põhjenduse tõttu töö. Sõprussuhted on katkenud ja perekondlikud sidemed on katkenud, sest kodanikud uskusid valedele rajatud propagandat, mis ütles, et kui sa ei saa hakkama, siis sa ei hooli teistest. Juba millise tahes isiku kohalolek võib teistele isikutele surmavaks osutuda. Seega, kui te hoolite teistest, saate sellest võimaluse.

Lõppude lõpuks ei julgusta välja tulemine ja ütlemine, et soovite rahvaarvu mõne protsendi võrra vähendada või eakate ja puuetega inimeste rahalist äravoolu kaotada, järgima strateegiaid, mis on mõeldud nende mõjude saavutamiseks. Mõttekam oleks käskida inimestel järgida „enese ja teiste hüvanguks”.Seejärel saavutatakse vabatahtliku ohverdamisega kavandatud mõju – rahvastiku vähenemine.

Totalitarism kui hoolivus

Poliitiline kommentaator Elena Louisa Lange lahkab raamatus “Totalitarianism as ‘Care” (“Totalitaarsus kui hoolitsus”)³ biomeditsiinilise režiimi moraalset imperatiivsust kaitsta haavatavaid.

2020. aastal tähendas Lange esimest korda, et kõik pidid minema sundvangistusse (“karantiin”), kandma näomaski ja osalema eksperimentaalses geeniteraapias, „olenemata kehalise terviklikkuse ja autonoomia hinnast”.

Teesklus „haavatavate kaitsmiseks” ei ole mitte ainult poliitiliselt ja sotsiaalselt söövitav, vaid see väide toetub valeväidetele. Solidaarsuse demonstreerimisel sajad ettevõtted oma logosid ja kaubamärgi loosungeid, et edendada COVID-i süsteravimite kampaaniat. Valdavas osas valitsusparteid, riiklikud- ja erakoolid, meediamajad, valitsusvälised organisatsioonid (VVO-d) käskisid valitsusametnikel kehtestada tervisepoliitika, et lihtsalt süstida – või muidu.⁴

Kui vastus, mis on õigustatud viiruse „objektiivse piiranguna”, surmavam kui põhjus, siis on tegemist eksitusega. “Haavatavus” tuli nihutada haavatavatelt rühmadelt selle täpses tähenduses (eakad, lapsed, ebakindlad teenindajad jne) eristamatuks tervikuks, mida kodanikuühiskonna vaenlased pidevalt ründavad. See samm võimaldas mugavalt meditsiinihügeeni küsimused identifitseerida “sotsiaalhügieeni” küsimustega.

Kodanikuõiguste rikkumiste ajalooülene põhjendus

Kui lähete poliitilistest motiividest kaugemale, räägib “sundvaktsineerimise” vastane argument riigipoolsete kodanikuõiguste rikkumiste ajalooülese põhjenduse kohta. Läbi ajaloo on liikumapanevaks eesmärgiks olnud kodanike õiguste äravõtmine ja piirangute õigustamine.

Kuidas panna inimesi alluma meditsiinilistele eksperimentidele? Neid peab häbistama kui egoiste, kes ühiskonnast ega teistest inimestest ei hooli. Selle argumendi tähelepanuväärne näide pärineb 23-aastane Saksamaa Liidupäeva roheliste liikmelt Emilia Johanna Festerilt, kes väitis, et See ei ole kohustuslik vaktsineerimine, vaid mitte kohustuslik vaktsineerimine – see on solidaarsusel põhineva enamuse sund. /…/ Vaktsineerimine ei saa enam olla individuaalne otsus!⁵

Füüsiliste piiride rikkumine ei kaitse kedagi

2020. aasta märtsikuust alates on COVID-19 “pandeemia” argumenti kasutades valitsused, rahvatervise riigiametnikud, valitsusvälised organisatsioonid väitnud, et sotsiaalne vastutus “teiste kaitsmise” eest on nii ülimalt oluline ja seepärast selle lõpeb ühe indiviidi vabadus ja kehaline autonoomia seal, kus algab teise vabadus ja autonoomia. Selle asemel, et olla suveräänsed isikud, kes teevad otsuseid enda eest, peate nägema end lülidena lõputus ahelas, kus iga teie tehtud otsus mõjutab teid ümbritsevaid isikuid ja kui teie otsusel on isegi potentsiaali piirata, nende vabadust ja autonoomiat – näiteks kui teete nad haigeks, et nad ei saaks töötada ega suhelda – siis “pole teil õigust” seda otsust teha. Selleks peate loobuma oma kehalisest puutumatusest, et kaitsta teiste kehalist puutumatust. Kuid selle asemel, et teisi kaitsta, lõpptulemus osutub vastupidiseks, sest see tekitab “lõpmatu taandarengu”.

Teisisõnu, kui loobute oma kehalisest puutumatusest sinu enda pärast, siis peate loobuma omast teiste pärast, kes samuti peavad loobuma enda omast. Kuna tagastust ei ole ja kõik peavad end teiste heaks ohverdama, pole tegelikult keegi kaitstud. Selle asemel on kõik ohus. Igaühe autonoomiat on rikutud.

Kui inimene osales COVID-19 geeniteraapias, ei välistanud see rahvatervise meede endiselt haigust. Vastupidi, paljud patsiendid on saanud vigastada või surnud vastunäidustuste tõttu, samas kui nõudeid täitmast keeldunud kaotasid töö ja mõnel pool ei pääsenud isegi poodi.

Eneseohverdamise nõudmisega ei seata mitte ainult enda tervise, heaolu ja elu ohtu riskantsete meditsiiniliste sekkumistega, et “kaitsta teisi”, vaid see välistab ka moraalse kaitsevõime, kaitstes teiste füüsilist autonoomiat. Näiteks lastele ja täiskasvanutele, kes vajavad elundisiirdamist, ei võimaldata COVID-süsteravimi puudumise tõttu elupäästvaid protseduure, ehkki lask pigem tapab kui kaitseb kedagi nende ümber.⁶

Autor: Revo Jaansoo

Viited:

¹ Nature December 2021; 600(7888): 200-201: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34853416

² CBS News 15. november 2021: https://www.cbsnews.com/news/moderna-covid-vaccine-patent-dispute-national-institutes-health/

^{3, 4, 5, 6, 7} Compact Magazine 15. juuli 2022 (Archived): https://web.archive.org/web/202207-15122143/https:/compactmag.com/article/totalitarianism-as-care

Lähteallikad:

1. https://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2022/09/16/do-authoritarians-care-about-you.aspx, avaldatud 16.09.2022
2. https://vanglaplaneet.ee/blog/2022/09/16/haigla-puuab-uue-reklaamiga-jatta-muljet-et-laste-hulgas-leviv-sudamelihase-poletik-on-taiesti-tavaline-nahtus/, avaldatud 16.09.2022

Milline ime, et loodus on andnud meile nii võimsa taimeliitlase, et tulla toime tänapäevaste haiguste kõrge esinemissagedusega – ilma ebameeldivate kõrvalmõjudeta, mida näeme alternatiividest, nagu keemiaravi ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ning antibiootikumide liigkasutamine.

Kurkum on tänapäeval üks põhjalikumalt uuritud taimi. Selle raviomadusi ja komponente (peamiselt kurkumiini) on käsitletud enam kui 12 000 eelretsenseeritud ja avaldatud biomeditsiinilises uuringus.

Tegelikult on GreenMedInfo (GMI) viinud selle püha taime kohta läbi viieaastase uurimisprojekti ja avastanud enam kui 800 potentsiaalset ennetavat ja terapeutilist rakendust ning 250 erinevat kasulikku füsioloogilist mõju.

Arvestades selle tähelepanuväärse vürtsiga tehtud uuringute tohutut tihedust, pole ime, et üha rohkem uuringuid on jõudnud järeldusele, et see on paljude tavapäraste ravimitega võrreldes soodsam ja efektiivsem. Kurkumi nimetatakse looduses leiduvaks võimsamaks põletikuvastaseks ravimiks.

Kurkum asendab paljusid naftameditsiini ravimeid:

Lipitor/atorvastatiin (kolesterooliravim): 2008. aasta uuringus, mis avaldati ajakirjas Drugs in R&D, leiti, et kurkumist saadud kurkuminoidide standardiseeritud preparaat on võrreldes atorvastatiiniga (kaubandusnimi Lipitor) soodsalt endoteeli düsfunktsiooni, mis on veresoonte põhipatoloogia, mis põhjustavad ateroskleroosi, koos põletiku ja oksüdatiivse stressi vähenemisega II tüüpi diabeediga patsientidel.

Kortikosteroidid (steroidravimid): 1999. aastal ajakirjas Phytotherapy Research avaldatud uuring näitas, et kurkumis sisalduv primaarne polüfenool, safranivärvi pigment, mida tuntakse kurkumiinina, on kroonilise eesmise uveiidi ehk põletikulise silmahaiguse ravis steroididega võrreldes soodsam ja efektiivsem.

Ajakirjas Critical Care Medicine avaldatud 2008. aasta uuring näitas, et kurkumiin oli loommudelis võrreldes kortikosteroidravimi deksametasooniga soodsam kui alternatiivne teraapia kopsusiirdamisega seotud vigastuste kaitsmiseks põletikuliste geenide allareguleerimise kaudu.

Varasemas 2003. aasta uuringus, mis avaldati ajakirjas Cancer Letters, leiti, et sama ravim võrreldi deksametasooniga soodsalt ka kopsuisheemia-reperfusioonikahjustuse mudelis.

Prozac/Fluoxetine & Imipramine (antidepressandid): 2011. aasta uuringus, mis avaldati ajakirjas Acta Poloniae Pharmaceutica, leiti, et kurkumiin on loommudelil depressiivse käitumise vähendamisel mõlema ravimiga võrreldes efektiivne.

Aspiriin (vere vedeldaja): 1986. aastal ajakirjas Arzneimittelforschung avaldatud in vitro ja ex vivo uuringus leiti, et kurkumiinil on aspiriiniga võrreldes trombotsüütidevastane ja prostatsükliini moduleeriv toime, mis näitab, et see võib olla kasulik veresoonte tromboosile kalduvatele ja artriidivastast ravi vajavatele patsientidele.

Põletikuvastased ravimid: 2004. aastal ajakirjas Oncogene avaldatud uuring näitas, et kurkumiin (nagu ka resveratrool) olid tõhusad alternatiivid ravimitele aspiriin, ibuprofeen, sulindak, fenüülbutasoon, naprokseen, indometatsiin, diklofenak, deksametasoon, tselekoksiib ja tamoksifeen, põletikuvastane ja proliferatsioonivastane toime kasvajarakkudele.

Oksaliplatiin (keemiaravi ravim): 2007. aasta uuringus, mis avaldati ajakirjas International Journal of Cancer, leiti, et kurkumiin on soodne võrreldes oksaliplatiiniga kui proliferatsioonivastase ainega kolorektaalsetes rakuliinides.

Metformiin (diabeediravim): ajakirjas Biochemistry and Biophysical Research Community avaldatud 2009. aasta uuringus uuriti, kuidas kurkumiin võib olla kasulik diabeedi ravis, leides, et see aktiveerib AMPK (mis suurendab glükoosi omastamist) ja pärsib glükoneogeenset geeniekspressiooni (mis pärsib glükoosi tootmist maksa) hepatoomirakkudes. Huvitaval kombel leidsid nad, et kurkumiin on AMPK ja selle allavoolu sihtmärk-atsetüül-CoA karboksülaasi (ACC) aktiveerimisel 500 kuni 100 000 korda (teatud kujul tuntud kui tetrahüdrokurkuminoidid) tugevam kui metformiin.

Teine viis, kuidas kurkum ja selle komponendid paljastavad oma märkimisväärsed raviomadused, on ravimiresistentsete ja multiresistentsete vähivormide uurimine. GMI saidil on kaks jaotist, mis on pühendatud nende teemade looduslike ja integreerivate ravimeetodite uurimisele, ja kuigi nende keemiaravi- ja kiirgusresistentsete vähivormide vastu on kümneid aineid, mis on tõestatud efektiivsusega, on kurkumiin mõlemas nimekirjas esikohal.

Kurkumiin ei ole kurkumis ainus aktiivne ravimühend; turmoronid ja curlone on teised ühendid, millel on antibakteriaalne toime.

Kurkum on ka kõrge mangaani ja raua sisaldusega toitumisalane jõuallikas. See aitab kehal rasvu seedida, vähendab gaase ja puhitust ning on näidanud, et see aitab kaalust alla võtta.

Oleme leidnud vähemalt 97 uuringut, mis näitavad, et kurkumiin võib esile kutsuda rakusurma või sensibiliseerida ravimiresistentseid vähirakuliine tavapärase ravi suhtes.

Oleme tuvastanud 28 uuringut kurkumiini võime kohta kas indutseerida rakusurma või sensibiliseerida mitme ravimi suhtes resistentseid vähirakuliine tavapärasele ravile.

Kuidas kurkumit kasutada

Kurkumi tervendava jõu kaasamiseks on palju viise. Enamiku karride peamine koostisosa annab kurkum kauni värvipuhangu, kuid ei paku maitsevaldkonnas kuigi palju.

Nagu öeldud, on see mitmekülgne aine, mida saate lisada peaaegu kõigele. Siin on peamised kasutusalad: (soovitav on mitte üle 1 tls kurkumi pulbrit päevas tarbida)

• Ayurvedas tarbitakse kurkumit klassikalises joogis “kuldne piim”. See piim on segatud kurkumi, musta pipraga (mis suurendab imendumist) ja mõnikord soojendavate chai vürtsidega nagu kaneel ja nelk.
• Teine võimalus kurkumit tarbida on segada see meega ja lisada teele või kuumale veele.
• Mõned inimesed, kes otsivad tugevamat polüfenoolkurkumiini suuremat kontsentratsiooni, valivad toidulisandi vormi, mis on eriti kasulik krooniliste häirete korral.
• Lisa see rohelistele smuutidele.
• Lisage see suppidele, hautistele ja karridele.
• Kasutage seda toiduainete kollaseks värvimiseks.
• Valmistage kurkumiõli, lisades oma lemmikõli purki kurkumipulbrit või värskelt riivitud kurkumit.
• Tehke värskest juurest mahl.
• Pane see salatikastmetesse.
• Ükskõik, kuidas otsustate kurkumi jõudu kasutada, pole kahtlust, et kõik peaksid kasutama selle kasuliku aine põletikuvastast raviomadusi.

Arvestades, kui tugevaid tulemusi on kurkum (kurkumiin) olnud tuhandete aastate jooksul paljudes kultuurides nii toiduna kui ka ravimina kasutatud, võib esitada tugeva argumendi kurkumiini kasutamise kasuks ravimite alternatiivina või adjuvandina vähi ravi korral.

Või, mis veelgi parem, kasutage sertifitseeritud orgaanilist (kiiritamata) kurkumit igapäevaselt väiksemates kulinaarsetes annustes, et pärast raske haiguse tekkimist poleks kangelasannuseid hiljem elus vaja võtta. Enda igapäevane toitmine, mitte eneseravimine, “tarkade toiduainetega” peaks olema tervisliku toitumise eesmärk.

Veiko Huuse retsepti soovitus

See jook on olnud minu elus väga pikka aega ja avaldan selle retsepti siin. Selle joogi nimi on “Täiuslik terve keha”

1 spl rafineerimata külmpressitud Oliiviõli;

1/2 tls kaneeli pulbrit;

1/2 tls kurkum pulbrit

1/2 tls spirulina pulbrit

1/4 tls musta pipart

15g (1 kapsel, pulber võta kapslist välja) Bowsellia pulbrit (apteekides on müügil olemas)

1/2 sidunist pigista mahl

1 tls vedel (öko) mesi

Vala segule peale 50ml soe(40-50C) vesi(puhas, destilleeritud või eelnevalt keedetud või filtreeritud) ja sega segu korralikult läbi. Joo 1 tund enne magamaminekut.

Spl – supilusikas; tls – teelusikas

Superboost nahale ja luustikule: Iga päev(kui sa oled 30+ vana) võta kollageeni ja lisa sinna kurkum (1/2 tls), oliiviõli (1 spl) ja C – vitamiini pulbrit (tugevusega 5000mg). Sega läbi ja joo ära. Soovitavalt teha seda peale hilist hommikusööki.

Pea meeles, kehal on endal ka ravivõimed ja kui paastud igapäev korrektselt(paast: 16-18 tundi on vahet eelmise päeva viimasest toidukorrast ja järgmise päeva esimese toidukorra vahel), siis käivitad keha enda ravimise tööriistad. Toitumises jälgi, et sa ei tarbiks suhkrut(80% poodides olevates toidukauopades on peidetud suhkrud ja see toit pole tervislik), loobu piimast (piim on vasikate toitmiseks), loobu süsivesikutest (on kahjulikum veel kui suhkur, tekitavad põletikke kehas), loobu gluteenist(gluteen põhjustab soolepõletiku), loobu alkoholist(alkohol kahjustab maksa, aju, südant, neere, magu).

Armasta ennast!

Eestis oli ajalooline kohtuotsus 31.05.2022, kus samuti mõisteti inimestele välja kompensastioonid ja kohtuotsuses öeldi selgelt, et ametnikud ja valitsusjuhid on rikkunud jõhkralt Eesti Põhiseadust COVID piirangute ja vaktsineerimise nõudega.

Eksperthinnang on tõlgitud saksa keelest:

PROF. Dr IUR. MARTIN SCHWAB

Danziger Strasse 45b, 33605 Bielefeld

Tel. 01577/4684535

martin.schwab.law@protonmail.com

Föderaalne halduskohus

Simsonplatz 1

04107 Leipzig

Bielefeld, 14. aprill 2022

Seotud sõjaliste kaebuste menetlustega

Siin: ͎██████████

BVerwG 1 WB 5,22 ja 1 W-VR 3,22 wg.

COVID-19 vaktsineerimise teostamine

Bundeswehri vaktsineerimise põhikavas

Seotud apellatsioonimenetlustes 1 WB 2.22 ja 1 WB 5.22 teatan käesolevaga, et kaebuse esitaja ██████████ on mind volitanud selle menetluse jaoks (1 WB 5.22/1 W-VR 3.22). Juba volitatud juristide volitused jäävad samaks. Volikiri esitatakse kohe. Lisad saadetakse eraldi.

I. Ülevaade

Faktide esitamiseks viidatakse kahe kaebuse esitaja teise õigusnõustaja juhenditele. Selgitan nüüd koos tõenditega lisaks sellele, mida teised õigusnõustajad on juba esitanud, et kaebuse esitajate kohustus taluda vaktsineerimist SARS-CoV-2 vastu ei ole seotud IfSG jaotisega 17a II 1 nr 1, lähtudes mis tahes vaatepunktist ja selle toetuseks leidub tõendeid, sest

• EL-is heaks kiidetud vaktsineerimised vaktsiiniga ei ole „meditsiinilised meetmed“ SG § 17a II (allpool II.) tähenduses. See tuleneb asjaolust, et vaktsineerimine muudab inimese genoomi (II.1. allpool), millest lähtuvalt osalevad kõik COVID-vaktsiini saajad praegu küsitavas ja teadvustamata tulemustega kliinilises uuringus, kuna erinevad partiid ei sisalda alati samu aineid (allpool II.2). Lisaks võib inimene COVID-i vastu vaktsineerimisse surra; potentsiaalselt surmavad abinõud ei ole aga kontseptuaalselt „meditsiinilised abinõud“, sest SG § 17a II 1 on tihedalt seotud SG § 17a I §-st 17a II 2 tuleneva tervisekaitse kohustusega ja SG § 17a II 2 sätestab selgelt, et talumiskohustus piirab kohustust mitte ainult põhiõigust füüsilisele puutumatusele, vaid ka põhiõigust elule (allpool II.3.).
• Vastaja kasutatavad COVID-vaktsiinid (nimelt vaktsineerimisskeemi kaasamine) ei „toimi“ COVID-19 ennetamisel ega selle vastu võitlemisel (allpool III). Vastaja hoidub täielikult iga sõduri immuunsuse seisundi määramisest enne vaktsineerimist (all III.1.). Eriti saatuslikuks saab see COVID-vaktsiini puhul, sest selle puhul on tõestatud, et varasema infektsiooniga immuniseeritud inimestele pole vaktsineerimisest parimal juhul kasu ja halvimal juhul on see isegi kahjulik (all III.2.). COVID-vaktsiinidel on ka järk-järgult keha enda immuunsüsteemi destabiliseeriv toime, mis põhjustab vastupidist sellele, milleks SG § 17a II 1 nr 1 kohane talumiskohustus tegelikult on mõeldud (all III.3.).
• EL-is praegu heaks kiidetud COVID-vaktsiinide talumine on vaktsiinide olemuse tõttu objektiivselt ebamõistlik, st SG § 17a IV 2 SG (all IV). See ei tulene mitte ainult võimalikest kõrvalmõjudest (IV.1. allpool), vaid ka asjaolust, et nende kõrvaltoimete kohta pole piisavalt andmeid, kuna võimalike vaktsiinikahjustuste juhtude aruandlussüsteem on ebapiisavalt välja töötatud ja Paul Ehrlichi instituudi üha ilmsema huvipuuduse eesmärk on vaktsineerimiskahjustused asjakohaselt registreerida ja neid selgitada (IV.2. allpool).

Enne selle kõige üksikasjalikumat käsitlemist on oluline hetkeks peatuda, sest siinpoolne faktiline esitlus — mitte ainult selles kohtuavalduses, vaid ka teiste prokuröride avaldustes, millele siinkohal kõikehõlmavalt viitan — püüab tõestada fakte, mida toimivas riigis tegelikult ette kujutada ei tahaks: kuritegelikku käitumist.  Vaktsiinide tootjad ja neid heaks kiitvad asutused ei suuda ilmselgelt kontrollida vaktsiinikandidaate, järelevalveasutustel on täiesti arusaamatu huvipuudus vaktsiinikahjustuste selgitamisel ja nakkustõrjeamet ilmselt ignoreerib oma vaktsineerimissoovitustes fundamentaalseid immunoloogilisi algteadmisi. Sellegipoolest palun senatil pöörata tähelepanu järgmisele ja minu advokaadiameti kolleegide ettekandele. Sest me räägime vaktsineerimisest, millesse inimesed võivad surra.

II. “Meditsiinilised meetmed”

Kohane talumiskohustus SG § 17a II tähenduses on tihedas süstemaatilises ja teleoloogilises seoses SG § 17a I alusel tervise hoidmise kohustusega. „Meditsiinilised meetmed”. Selles mõttes meetmed on seega need, mis edendavad tervist, st on meetmed haiguste ravimiseks ja ennetamiseks. Meede, mis muudab ka inimese genoomi (all 1.) või millesse võib raskelt haigestuda või isegi surra (all 3.), ei ole järelikult enam „meditsiiniline“ SG § 17a II tähenduses. Kindlasti pole see meditsiiniline abinõu, kui sõdurit sunnitakse osalema vaktsiini eksperimentaalses testimises (all 2.).

1. Inimese genoomi modifitseerimine

Ülekaalukalt kõige sagedamini manustatav COVID-vaktsiin on Comirnaty, mida toodab Pfizer/BioNTech. See on mRNA vaktsiin. Nagu on hästi teada, töötavad mRNA vaktsineerimised mRNA (modifitseeritud ribonukleiinhappe) abil, et kutsuda keharakke tootma nn ogavalku, st ainet, mida leidub koroonaviiruse süstimisel (nn ribonukleiinhape S-geen), nii et inimkeha toodab seejärel antikehi selle ogavalgugeeni [spike-protein] vastu. Ainuüksi piigivalgust piisab, et inimesed võivad COVID-19-sse haigestuda. Eelkõige kahjustab see valk veresoonte siseseinte rakke (nn endoteelirakke).

Tõestus:

• Lei jt, SARS-CoV-2 ogavalk kahjustab ACE 2 alareguleerimise tõttu endoteeli funktsiooni, https://doi.org/10.1161/CIRCRESAHA.121.318902, lisa BF-MS 1.
• Aruanne selle kohta Frankfurter Rundschaus alates 12. maist 2021, https://www.fr.de/ratgeber/gesundheit/coronavirusaufbauspikeproteinbeguensigt-gefaessopathieen-schlaganfall-ausloesen-90567462.html B, lisa BF-MS 2.

Teisisõnu toodab inimkeha täpselt seda ainet, mis seda tegelikult kahjustab, nii et seejärel tekivad selle aine vastu antikehad. Ta toodab valku, mida ta ilma vaktsiinita ei toodaks, ja vaktsiin programmeerib keha just seda tegema.

Viimased uurimistulemused kinnitavad nüüd seda, mida kriitikud varem kartsid: COVID-i vastu vaktsineerimine võib viia selleni, et see mRNA muundub nn pöördtranskriptsiooni kaudu inimese DNA-ks ja integreerub seeläbi inimese genoomi. See määrati Comirnaty kultiveerimisel inimese maksarakukultuurides (st in vitro). Selle muutuse tagajärjel on eriti karta vähihaiguste esiletõusu.

Tõestus:

(1) Aldén jt, Pfizer BioNTech COVID-19 mRNA vaktsiini BNT162b2 rakusisene pöördtranskriptsioon inimese maksarakuliinis, https://doi.org/10.339-0/cimb44-030073, lisa BF-MS 3;

(2) Peter F. Mayeri uuringu analüüs, https://tkp.at/2022/02/26/studie-bestaeigt-genom-veraenderungen-durch-mrna-impfungen/, lisa BF-MS 4;

(3) Eksperdiarvamus.

See on kooskõlas järeldustega, et mRNA süstimisega genereeritud piigivalgud jäävad inimkehas tuvastatavaks kuude jooksul.

Tõestus:

(1) Röltgen jt, Immuunsus, variantide äratundmise ulatus ja idukeskuse reaktsioon inimese SARS-CoV-2 infektsiooni ja vaktsineerimise korral, https://doi.org/1-0.1016/j.cell.2022.01.018, lisa BF-MS 5;

(2) Peter F. Mayeri uuringu analüüs, https://tkp.at/2022/02/09/studie-scha-edliche-impf-spikes-verhaben-monate-im-koerper/, lisa BF-MS 6;

(3) Eksperdiarvamus.

Bayer AG farmaatsiadivisjoni juht Stefan Oelrich tunnistas seetõttu 2021. aasta oktoobris toimunud maailma tervise tippkohtumisel:

„Die mRNA-Impfungen sind ein Beispiel für Zell- und Gentherapie. Hätten wir vor zwei Jahren eine öffentliche Umfrage gemacht und gefragt, wer bereit dazu ist, eine Gen- oder Zelltherapie in Anspruch zu nehmen und sich in den Körper injizieren zu lassen, dann hätten das wahrscheinlich 95 Prozent der Menschen abgelehnt. Diese Pandemie hat vielen Menschen die Augen für Innovationen in einer Weise geöffnet, die vorher nicht möglich war.“ [„MRNA vaktsineerimine on näide raku- ja geeniteraapiast. Kui oleksime kaks aastat tagasi korraldanud avaliku küsitluse ja küsinud, kes on valmis võtma geeni- või rakuteraapiat ja laskma seda oma kehasse süstida, oleks arvatavasti 95 protsenti inimestest sellest ära öelnud. See pandeemia on avanud paljude inimeste silmad uuendustele viisil, mis varem polnud võimalik.”]

Tõestus: Paul Schreyer filmis multipolaarne 3. detsember 2021. a, https://://-multipolarmagazin.de/artikel/faktencheckimpfungenodergentherapiefbclid=IwAR0NtOFdAESn5It8X0N3RhIQhB4mygGO9DS1t2a4J5O3I1jRJScQL9lndiuF, lisa BF-MS 7.

Inimese genoomi peatse muutumise tõttu ei ole COVID-i vaktsineerimine, vähemalt need, mis põhinevad mRNA-l, „meditsiinilised meetmed“.

2. Erinevad ained erinevates partiides

Viimase kvartali jooksul on kogutud palju tõendeid selle kohta, et mitte iga COVID-vaktsiini partii ei ole sama sisuga. USA vaktsineerimise kõrvalmõjude andmebaasi (VAERS = Vaccine Adverse Events Reporting System) analüüsid on näidanud, et vaid mõned partiid põhjustavad suurema osa tõsistest kõrvalmõjudest. On märgata, et tootjate BioNTech, Moderna ja Johnson&Johnsoni kahjulikke partiisid manustati erinevatel ajaperioodidel, mis viitab nende kolme tootja kooskõlastatud käitumisele.

Tõendid: Wolfgang Wodargi uudised 9. jaanuaril 2020, https://2020news.de/wie-schlimm-ist-deine-charge/, lisa BF-MS 8.

Igaüks, kes on vaktsineeritud, saab selleks loodud veebisaidilt kontrollida, kas talle manustatud partii kuulub nende hulka, millel on eriti palju kõrvaltoimeid (https://www.howbadismybatch.com/).

Mis partiide puhul täpselt erineb, on siiani ebaselge. Kindel on aga see, et Pfizeri/BioNTechi kliiniline uuring annuse leidmise kohta on veel pooleli, mille järelduseni on veel palju aega (https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT04368728). Seetõttu on võimalik, et lisaks nendele uuringutele kasutatakse vaktsiinide turuleviimisel ka erinevaid annuseid. Veel üks viide sellele, et kasutatakse erineva sisuga partiisid, on asjaolu, et vaktsiinipudelid erinevad värvi poolest. Mitmed keemiaprofessorid on küsinud, miks, kuid pole siiani saanud ei tootjalt ega Paul Ehrlichi Instituudist rahuldavat vastust.

Tõestus:

(1) Berliner Zeitung, 26. jaanuar 2022, https://www.berlinerzeitung.de/n-ews/chemikerzuimpfstoffwoherkommedergrauton-li.208305, lisa BF-MS 9;

(2) Berliner Zeitung, 28. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitung.d-e/po-litikgesellschaft/biontechwereonzuimpfstoffImpressioneinerleichtenfaerbungnormal-li.208786, lisa BF-MS 10;

(3) Berliner Zeitung, 02.01. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitu-ng.de/ge-sundheitoekologiegesundheitoekologie/chemikeranbiontechdiesewerefindingwirsomethingirritatingli.209451, lisa BF -MS 11;

(4) Berliner Zeitung, 16. veebruar 2022, ht-tps://www.berlinerzeitu-ng.d-e/gesundheitoekologie/qualitaetdesimpfstoffschemikerstellenfragen-an-das-paul-ehrlich-institut-li.212298, lisa BF-MS 12;

(5) Berliner Zeitung, 10. märts 2022, https://www.berlinerzeitung.de/-news/chemikerrichtweiterefragenandaspaulehrlichinstitut-li.216247, lisa BF-MS 13.

Üldiselt tuleb eeldada, et kõik inimesed, keda vaktsineeritakse COVID-i vastu, osalevad kliinilises uuringus, ilma et neile selle tulemusi avaldataks. Sellise osalemise talumise kohustust SG § 17a II 1 nr 1 sõnastus aga ei hõlma. Sellises uuringus osalemise eesmärk ei ole ravi ega ennetamine, vaid vaktsiini uurimine ja seetõttu ei kujuta see endast „meditsiinimeedet“ SG § 17a II tähenduses.

3. Võimalikud surmaga lõppevad kõrvalmõjud

Tuleb veel kord meeles pidada, et SG §-st 17a II tervise hoidmise kohustus on seotud tervise säilitamise kohustusega SG §-st 17a I: meditsiinilised meetmed on tervise hoidmise edendamiseks ja kui nad seda ei tee, ei ole tegemist meditsiiniliste meetmete küsimusega. Selles kontekstis on huvipakkuv avastus, et enam kui 1000 teadusuuringus on COVID-i vaktsineerimise tagajärgedena kirjeldatud eluohtlikke vaktsineerimise kõrvalmõjusid, püsivaid tervisekahjustusi ja isegi surma (Internetis on mitmeid kogumikke), nt see: https://www.sav-eusnow.org.uk/covid-vaccine-scientific-proof-lethal/).

Vaktsineerimine, millel võivad olla nii suured kõrvaltoimed, ei ole samuti „meditsiiniline abinõu“ SG § 17a II 1 tähenduses. SG § 17a II 1 nr 1 kohane talumiskohustus põhineb ideel, et „nakkushaiguste levik võib oluliselt nõrgendada väeosade tegevusvalmidust“ (BVerwG 22.12.2020 – 2 WNB 8/20, punkt 7 = BeckRS 2020, 38518). Sellest tulenevalt tuleb nimeväärilised meditsiinilised abinõud kujundada nii, et need ei nõrgestaks omakorda Bundeswehri [Saksamaa Liitvabariigi Relvajõudude] operatiivvalmidust. Just seda tuleb aga karta, nagu selgitas juba ka kohtuadvokaat Beate Bahner ja nagu nähtub ka juba mainitud enam kui 1000 vaktsineerimise kõige raskemate kõrvalmõjude uuringust. Sa ei võida sõdu kas surnud või tervisekahjustusega sõduritega.

Vaktsineerimine, mille tagajärjel sõdur võib surra, ei ole „meditsiiniline abinõu“ SG § 17a II 1 tähenduses muul põhjusel: SG § 17a II 2 sätestab selgelt, et talumiskohustus piirab põhiõigust füüsilisele puutumatusele, mitte aga õigust elule. SG § 17a II 1 tõlgendus, mis võimaldas kohustada sõdurit taluma vaktsineerimist, mille tagajärjel ta võib surra, oleks järelikult vastuolus põhiseadusega, kuna rikub GG artiklis 19 I 2 sätestatud viitamise nõuet. Lisaks kehtivad BVerfG lennundusjulgestusotsuse (15. veebruari 2006. aasta otsus – 1 BvR 357/05) põhiväited ka SG § 17a II 1 kohase talumiskohustuse kohta: riik ei tohi ohverdada elu päästmiseks.

Kindlasti on kaalul sõduri elu, kui ta lahingusse saadetakse. Selles osas on oma eluga riskimine üks tüüpilisi sõduri tööalaseid riske. Kuid see ei seisne talumiskohustuses. See kõik seisneb selles, et sõdur on endiselt füüsiliselt vormis, et teda üldse lahingusse rakendada. Potentsiaalselt surmav vaktsiin ei suuda seda teha.

4. Vahetulemus

Äsja selgitatud põhjustel ei ole COVID-i vastu vaktsineerimine „meditsiinilised meetmed“. Seega ei ole SG § 17 II 1 esimene süüteokoosseis täidetud. Ainuüksi sel põhjusel ei tule kõne alla kahe kaebuse esitaja kohustus taluda COVID-i vaktsineerimist. Samal põhjusel tuleb COVID-vastased vaktsineerimised vastaja põhivaktsineerimiskavast välja jätta.

III. „Serveerimine“

Kuid isegi kui vastupidiselt siin avaldatud seisukohale soovitakse COVID-i vaktsineerimist käsitleda „meditsiinimeetmetena“, siis kindlasti ei „teeni” need seda eesmärki, nt Nakkushaiguste ennetamise või tõrje SG § 17a II 1 nr 1 S [„ärztliche Maßnahmen“ ansehen wollte, „dienen“ sie jedenfalls nicht i. S. von § 17a II 1 Nr. 1 SG der Verhütung oder Bekämpfung von Infektionskrankheiten.].

1. Individuaalse immuunsuse seisundi määramine

Meditsiiniline ravi „töötab“ nakkushaiguste ennetamise või kontrolli all hoidmiseks, kui see on asjakohane ja selleks ette nähtud. Kostja otsus lisada COVID-vastased vaktsineerimised põhivaktsineerimise skeemi põhineb eeldusel, et need vaktsineerimised on abstraktselt sobivad nakkushaiguse COVID-19 ennetamiseks. See eeldus ei vasta aga SG jaotise 17a II 1 nr 1 eesmärgile. Pigem tuleb vaktsineerimiste sobivus COVID-19 ennetamiseks välja selgitada konkreetselt väljasaatmist taotleva sõduri isikus.

See tähendab, et enne vaktsineerimise talumiskäsu andmist tuleb kindlaks teha iga sõduri immuunsuse staatus. Sest see, kes on juba immuunne – näiteks varasema infektsiooni tõttu, millest on üle saanud –, ei pea uuesti immuniseerima. Juba immuniseeritud sõduri vaktsineerimine ei aita COVID-nakkuste ärahoidmiseks mitte kuidagi, absoluutselt mitte kuidagi. Seetõttu ei „teeni“ see SG § 17a II 1 nr 1 tähenduses nakkushaiguse ennetamisel ega selle vastu võitlemisel. Seda, et ainuüksi see tõlgendus on õige, kinnitab kaudselt ka vastustaja. Sest keskteenistuse määruse A 840/8 punktis 208 on kirjas [Denn in Rn. 208 der Zentralen Dienstvorschrift A 840/8 heißt es] (originaalis rõhuasetus):

„Vor der Durchführung von Impf- und Prophylaxemaßnahmen wird die gesundheitliche Eignung der bzw. des Betroffenen zur Impfung und die wahrscheinliche gesundheitliche Eignung des Impflings für den vorgesehenen Einsatz durch das ärztliche Impfpersonal festgestellt.“

Kui meditsiiniline sobivus tuleb kindlaks teha ad personam, on sealt vaid väike samm ka meditsiinilise vajaduse kindlakstegemiseks ad personam.

See arusaam on põhimõttelise tähtsusega. Sellest järeldub, et vaktsineerimisskeemi kasutamine on algusest peale ebaseaduslik. Bundeswehril on võimalik ja mõistlik korraldada oma sõdurite puutumatuse staatuse pidev jälgimine. Bundeswehr peab olema põhimõtteliselt huvitatud sellest, et väed oleksid kogu aeg tegevuseks valmis, ja just see on SG § 17a I alusel tervise säilitamise kohustus ja SG § 17a II järgse talumiskohustuse eesmärk. Kuid siis peab Bundeswehril olema ülioluline huvi alati teada, mil määral ohustavad relvajõude nakkushaigused. IfSG § 36 III kohustab juhtkonda koguma oma töötajatelt seoses COVID-19-ga vaktsineerimis- ja serostaatusi (!). Serostaatus tähendab järgmist: tuleb teha vereanalüüsid, et teha kindlaks, kas SARS CoV-2 on varem nakatunud. Kui see on IfSG §-s 36 I, II nimetatud rajatistes võimalik, peab seda saama ka Bundeswehr. Nagu allpool näidatud, võib serostaatus osutada olemasolevale immuunsusele.

Vastaja ei ole aga siiani teinud mingeid jõupingutusi oma sõdurite individuaalse immuunsuse staatuse kindlaksmääramiseks enne COVID-i vastu vaktsineerimist. Kuni see tingimus püsib, on kõik COVID-i vaktsineerimise korraldused kehtetud, kuna need ei kuulu SG § 17a II 1 nr 1 alla. See ei hõlma ka COVID-vaktsiinide kaasamist põhivaktsineerimise skeemis. Pigem tuleks selliste skeemide kasutamist edaspidi põhimõtteliselt vältida

2. Loomulik inimese jõudlus immuunsüsteemi kaitseks SARS CoV-2 vastu

Need teadmised on eriti olulised COVID-i vastu vaktsineerimisel. Teaduslikele teadmistele vastab see, et

a) viirusega kokkupuude ei põhjusta sageli nakatumist ainuüksi sel põhjusel, i. S. selle IfSG § 2 nr 2, kuna viirus hävib juba suu ja nina limaskestadel ja sel ei õnnestu seetõttu isegi inimkeha rakkudesse tungida;

b) taastunud COVID-infektsioon põhjustab humoraalse immuunvastuse (antikehad), mis kestab kuid;

c) taastunud COVID-nakkus toob kaasa tugeva T-rakulise immuunsuse, mis kestab tõenäoliselt kogu elu, kuid vähemalt mitu aastat;

d) varasema infektsiooniga juba immuniseeritud inimeste vaktsineerimine ei anna lõppude lõpuks mingit lisaväärtust.

Nagu näidatakse, saab seda kõike teaduslikult tõestada.

a) Limaskestade tähtsus kaitses patogeenide eest

Ei keegi muu kui Christian Drosten tegi 3. septembrist 2021 NDR-i taskuhäälingusaates Coronavirus Update Nr. 97 selgeks, et immuunkaitse algab limaskestadel [Koroonaviiruse värskendus: Podcast Drosteni ja Cieseki | NDR.de – Uudised – NDR info] (vt seal lk 16, lisa BF-MS 14):

Aber eigentlich ist es nicht das Ziel für alle Zeiten, immer impfen zu müssen. Ich glaube, dass die Mehrheit der Infektionsbiologen und Mediziner im Moment sagt: Wir müssen eigentlich die endemische Situation als eine Erkältungssituation betrachten. Das heißt, wir sind aber dann auch in der Situation, dass unser Immun-Update, also die Booster-Immunisierung, eigentlich nicht hier passiert, sondern durch immer wiederkehrende Kontakte mit dem Virus und dass die Bevölkerungsimmunität auch immer belastbarer wird, weil dann sind es hier wirklich Infektionen. Und da kriege ich dann Schleimhautimmunität, die ortsständig ist. Da sind dann eigene T-Zellen, die dort sitzen, lokale B-Zellen, die dort lokal Antikörper machen. Also diese Infektionsimmunität, die ist auf Dauer robuster.

Siiski on arusaamatu, miks see limaskestade immuunsus peaks rajanema ainult eelnevale vaktsineerimisele. Pigem moodustab limaskestade võime takistada patogeenide tungimist inimkehasse inimese loomuliku immuunsüsteemi lahutamatu osana ja see on täiesti sõltumatu sellest, millise patogeeniga inimorganism kokku puutub. See arusaam on osa immunoloogia põhiteadmistest ega ole kaotanud oma kehtivust SARS-CoV-2 puhul.

Tõendid: Eksperdiarvamus.

Võib oletada, et limaskesta immuunsus takistab nakatumist ennekõike märkimisväärsel osal elanikkonnast. Värskema uuringu jaoks võeti SARS-CoV-2-ga konkreetselt ühendust 34 subjektiga; neist 18 nakatusid. Ülejäänud 16 katsealuse puhul ei olnud viirusel võimalust.

Tõestus:

• Killingley jt, Ohutus, talutavus ja viiruse kineetika SARS-CoV-2 inimese nakatumise ajal, https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-1121993/v1, lisa BF-MS 15.
  • Peter F. Mayeri analüüs, https://tkp.at/2022/02/05/studie-mit-absucht-covid-infekten-haelfte-blieb-gesund/, lisa BF-MS 16.
  • Ekspertarvamus.

See leid on kooskõlas tõsiasjaga, et mitte kõik COVID-19 patsientide kontaktisikud ei nakatu ise, vaid neil on hoolimata sellest, et nad ei nakatu, võimalik välja arendada nn T-rakuline immuunsus (vt allpool c).

b) Antikehad

Juba 2020. aasta sügisel näitas Austrias tehtud uuring, et SARS-CoV-2 nakatumine põhjustab antikehadel põhineva immuunsuse, mis kestab vähemalt 6 kuud.

Tõendid: Deisenhammer jt, 6-kuuline SARS-CoV-2 antikehade püsivus Tirooli COVID-19 kohordis, https://doi.org/10.1007/s00508-020-01795-7, lisa BF-MS 18.

Veidi hiljem esitleti uuringut, mis valgustas kogu inimkeha immuunmälu pärast nakatumist SARS-CoV-2-ga, st nii humoraalset kui ka rakulist komponenti. Uuringus jõuti järeldusele, et immuunmälu kaitseb uuesti nakatumise eest hinnanguliselt 8 kuud.

Tõestus:

• Dan jt, SARS-CoV-2 immunoloogiline mälu, hinnatud kuni kaheksa kuu jooksul pärast nakatumist, https://doi.org/10.1126/science.abf4063, lisa BF-MS 19.
• Peter F. Mayeri analüüs, https://tkp.at/2020/11/18/studie-bestaeigt-lang-andauerde-und-robuste-immunitaet-nach-infection/, lisa BF-MS 20.

2021. aasta detsembris avaldati Bundesgesundheitsministerium´i [Saksa Liitvabariigi Föderaalse tervishoiuministeeriumi] rahastatud uuring, mis paljastas antikehadel põhineva immuunsuse vähemalt 14 kuud pärast SARS-CoV-2 nakatumist. See uuring on eriti tähelepanuväärne, kuna üheteistkümnest autorist kuus töötab Paul Ehrlichi instituudis.

Tõestus: Scheiblauer jt, Antikehade vastus SARS-CoV-2 vastu rohkem kui üks aasta – tuvastamise kineetika ja püsivus määratakse aviidsuse progresseerumise ja testi ülesehitusega, https://doi.org/10.1016/j.jcv. 2021.105052, lisa BF-MS 21.

Samas tähendavad ülaltoodud väited, et IfSG § 22a II taastunud staatuse määratlus on immunoloogiliselt täiesti alusetu: nagu on näidatud, viib humoraalne immuunvastus juba oluliselt kauem kestva immuniseerimiseni. Rakulist immuunvastust, mille üle peagi arutatakse, eiratakse taastatud staatuse juriidilise määratluse kohaselt täielikult.

c) Rakuimmuunsus

Kuid isegi kui antikehad on taandunud, pole immuunsus veel lõppenud. Pigem on inimkehal immuunmälu. Mehhanismi võiks kirjeldada järgmiselt (tsiteerinud Peter F. Mayer, https://tkp.at/2021/09/12/ueberblick-ueber-studien-zu-natuerlicherimmunitaetundtzellen-als-essenlichen-faktor/):

„Beim Erstkontakt mit einem Virus produziert das angeborene Immunsystem spezifische CD4+ T-Zellen, genannt Helferzelle, sowie die CD8+ T-Zellen, genannt Killerzellen. Die Killerzellen werden gleich aktiv gegen den Virenbefall, die Helferzellen verbinden sich über den T-Cell-Receptor (TCR) mit dem Rezeptor der B-Zelle und aktivieren sie zur Produktion von Antikörpern.

Es muss also immer die zelluläre Immunität anspringen, damit überhaupt Antikörper entstehen können. Die Lymphozyten, also die verschiedenen Arten von T- und B-Zellen, nehmen mit fortschreitendem Alter ab, sowie bei Immunschwäche. Sind zu wenige da, können auch keine Antikörper entstehen. Die T- und B-Zellen haben Speicherformen, die im Knochenmark dauerhaft abgespeichert sind und das jederzeit reaktivierbare Immungedächtnis darstellen.”

Seetõttu peab rakuimmuunsus alati käima, et antikehad saaksid üldse tekkida. Lümfotsüüdid, st erinevat tüüpi T- ja B-rakud, vähenevad vanuse kasvades ja immuunpuudulikkuse korral. Kui neid on liiga vähe, ei saa antikehi tekkida. T- ja B-rakkudel on säilitusvormid, mida säilitatakse püsivalt luuüdis ja mis esindavad immuunmälu, mida saab igal ajal uuesti aktiveerida.”]

Lihtsamalt öeldes: inimese immuunsüsteem „mäletab“ kontakti viirusega ja suudab seetõttu järgmisel kokkupuutel patogeeniga kiiremini ja tõhusamalt võidelda. See mehhanism kehtib ka SARS-CoV-2 puhul: kui keegi on juba nakatunud SARS-CoV-2-sse, on selle patogeeniga uuesti nakatumise tõenäosus väga väike. Mitmed uuringud on näidanud, et SARS-CoV-2 eelinfektsioon põhjustab tugeva pikaajalise rakuimmuunsuse.

Tõestus:

• Sekine jt, Robust T-rakuline immuunsus asümptomaatilise või kerge COVID-19-ga taastuvatel inimestel, https://doi.org/10.1016/j.cell.2020.08.017, lisa BF-MS 22.
• Selle saksakeelne selgitus Wolfgang Gesierich, PNEUMONEWS 2020;12 (7-8) [Pneumo News | 12. köide, väljaanne 7-8 (springer.com)], lisa BF-MS 23.
• Turner jt, SARS-CoV-2 infektsioon indutseerib inimestel pikaealisi luuüdi plasmarakke, https://doi.org/10.1038/s41586-021-03647-4, lisa BF-MS 24.
• Cohen jt, Pikisuunaline analüüs näitab püsivat ja laiaulatuslikku immuunmälu pärast SARS-CoV-2 infektsiooni koos püsivate antikehareaktsioonide ning B- ja T-rakkude mäluga, https://doi.org/10.1016/j.xcrm.2021.100354, lisa BF-MS 25.
• Sakharkar jt, Inimese B-raku vastuse pikaajaline areng SARS-CoV-2 infektsioonile, https://www.science.org/doi/10.1126/sciimmunol.abg691-6, lisa BF- MS 26.
• Grifoni jt, SARS-CoV-2 inimese T-raku epitoobid: Adaptiivne immuunvastus COVID-19 vastu, https://doi.org/10.1016/j.chom.2021.05.010, lisa BF-MS 27.
• Jagannathan/Wang, Immuunsus pärast SARS-CoV-2 nakkusi, https://-do-i.org/10.1038/s41590-021-00923-3, lisa BF-MS 28.
• Schiffner jt, Humoraalse ja rakuimmuunvastuse pikaajaline kursus ambulatoorsetel patsientidel pärast SARS-CoV-2 infektsiooni, https://doi.org/10.338-9/f-pu-bh.2021.732787, https://do-i.org/10.338-9/f-pu-bh.2021.732787, lisa BF-MS 29.
• Ekspertarvamus.

Loomuliku immuunsüsteemi tugevust näitab siin see, et inimese immuunmälu suudab ära tunda viiruse genoomi erinevaid osi, nn epitoope. Selle tulemusena kaitseb rakuimmuunsus ka viirusmutatsiooni eest: viirus ei pääse inimese immuunmälust.

Tõestus:

• Di Muzio jt, Taastuvate COVID-19 patsientide mälu B-rakkude erapooletu küsitlus näitab laiaulatuslikku viirusevastast humoraalset vastust, mis on suunatud SARS-CoV-2 antigeenidele väljaspool piigivalku, https://do-i.org/10.1016/j.jvacx. 2021.100098, lisa BF-MS 30.
•  Grifoni jt, SARS-CoV-2 inimese T-raku epitoobid: Adaptiivne immuunvastus COVID-19 vastu, https://doi.org/10.1016/j.chom.2021.05.010, lisa BF-MS 27, juba nimetatud.
• Hellerstein, millised on antikehade rollid vastupidava ja kvaliteetse T-rakulise vastuse vastu kaitsvas immuunsuses SARS-CoV-2 vastu?, https://doi.o-rg/10.1016/j.jvacx.2020.100076 , lisa BF- MS 31.
• Sureshchandra jt, T- ja B-raku üherakulise repertuaarid pärast SARS-CoV-2 mRNA vaktsiini, https://doi.org/10.1172/jci.insight.153201, lisa BF-MS 32.
• Redd jt, CD8+ T-raku vastused COVID-19 taastuvatel indiviididel sihivad konserveeritud epitoopi mitmest silmapaistvast SARS-CoV-2 ringlevast variandist, https://doi.org/10.1093/ofid/ofab143, lisa BF-MS 33.
• Tarke jt, SARS-CoV-2 epitoopide T-rakkude immunodominantsi ja immunoprevalentsi põhjalik analüüs COVID-19 juhtudel, https://do-i.org/10.1016/j.xcrm.2021.100204, lisa BF-MS 34.
• Tarke jt, SARS-CoV-2 variantide mõju CD4+ ja CD8+ T-rakkude kogureaktiivsusele nakatunud või vaktsineeritud isikutel, https://doi.or-g/10.1016/j.xcrm.2021.100355, lisa BF-MS 35
• Ekspertarvamus.

Isegi – kui mitte täpselt – need inimesed, kes on üle elanud SARS-CoV-2 nakkuse ilma sümptomiteta või ainult väikeste sümptomitega, loovad nii tugeva rakuimmuunsuse.

Tõestus:

• Le Bert jt, Väga funktsionaalne viirusspetsiifiline rakuimmuunvastus asümptomaatilise SARS-CoV-2 infektsiooni korral, https://doi.org/10.10-84/jem.20202617, lisa BF-MS 36.
• Jung jt, SARS-CoV-2-spetsiifiline T-raku mälu säilib COVID-19 taastumisjärgus patsientidel 10 kuud koos tüvirakulaadsete mälu-T-rakkude eduka arenguga, https://doi.org/10.1038/s41467- 021-24377-1, lisa BF-MS 37.
• Sekine jt, Tugev T-rakuline immuunsus taastuvatel inimestel. Tervenevatel inimestel asümptomaatiline või kerge COVID-19, https://do-i.org/1-0.1016/j.cell.2020.08.017, lisa BF-MS 22, juba nimetatud.
• Ekspertarvamus.

See ei tohiks olla üllatus: igaüks, kellel pole isegi sümptomeid tekkinud ja seetõttu ei haigestu ega nakata teisi, on ilmselt suutnud viiruse vastu võitlemiseks palju ära teha. Rakuimmuunsust võib vähendada ka eelnev kokkupuude inimese endeemiliste külmade koroonaviirustega, täpsemalt eelnakatamine inimese beeta-koronaviirustega (OC43 ja 229E).

Tõestus:

• Bonifacius jt, COVID-19 immuunsignatuurid näitavad stabiilset viirusevastast T-rakkude funktsiooni, vaatamata humoraalsete reaktsioonide vähenemisele, https://doi.org/10.1016/j.imm-uni.2021.01.008, lisa BF-MS 38.
• Le Bert jt, SARS-CoV-2-spetsiifiline T-raku immuunsus COVID-19 ja SARS-i juhtudel ning nakatamata kontrollid, https://doi.org/10.1038/s41586-020-2550-z, lisa BF- MS 39.
• Loyal jt, Ristreaktiivsed CD4+ T-rakud võimendavad SARS-CoV-2 immuunvastust pärast nakatumist ja vaktsineerimist, https://doi.or-g/10.1126/science.abh1823, lisa BF-MS 40.
• Ekspertarvamus.

Sellistel juhtudel räägitakse ristimmuunsusest: mõned epitoobid OC43 ja 229E viiruse genoomis on nii sarnased SARS-CoV-2 omadega, et immuunsüsteem, mis oli varem kokku puutunud OC43 ja 229E-ga, tunneb ära ka SARS-CoV-2 ja käivitab tõhusa immuunvastuse. Kõigil, kellel on selline ristimmuunsus, on hea võimalus SARS-CoV-2-sse kergelt haigestuda või vähemalt nakatuda SARS-CoV-2-sse ilma sümptomiteta (ja seega see ei nakka) või nakatutakse maksimaalselt väikeste sümptomitega.

Siinkohal huvipakkuva konteksti jaoks on eriti oluline mõista, et – nagu siin esitatud uuringud näitavad – saab rakulist immuunsust mõõta. Seetõttu on seda enam arusaamatu, et vastustaja ei kasuta olemasolevaid võimalusi relvajõudude puutumatuse määramiseks.

d) Üldine: elanikkonna laiaulatuslik immuunsus

Juba praegu on ilmne, et inimese immuunsüsteem, arvestatuna kogu elanikkonna jaoks, oli ja on SARS-CoV-2 patogeeniks palju paremini ette valmistatud, kui väideti koroonakriisi alguses. John P.A. Ioannidis eeldab, et suremus sellesse haigusesse on 0,15%.

Tõestus:

• John P.A. Ioannidis, COVID-19 ülemaailmse leviku ja nakatumissurmade arvu prognooside kokkuvõte: ülevaade süstemaatiliste hindamiste kohta, http-s://doi.org/10.1111/eci.13554, lisa BF-MS 41.
• Peter F. Mayeri analüüs, https://tkp.at/2021/03/29/neue-ioannidis-studie-infectionmortalityworldwideabout015percent/, https://tkp.at/2021/03/29/neueioannidis-studie-infection-mortality-worldwide-about-015-percent/, lisa BF-MS 42.

Seega tundub õigustatud järeldus, et selline protsent ei saa olla „Kolleri viiruse“ mõju, millega inimese immuunsüsteem toime ei tule. Pole üllatav, et suremus viirusesse suureneb koos vanusega.

Tõestus: Axfors/Ioannidis, COVID-19 nakkuse suremuskordaja kogukonnas elavates eakate populatsioonides, https://doi.org/10.1007/s10654-022-00853-w, lisa BF-MS 43.

Sellest tulenevalt kritiseeritakse kirjanduses, et platseeborühma immuunsust uuriti COVID-vaktsiinide heakskiitmise uuringutes liiga vähe.

Tõendid: Doshi, Covid-19: kas paljudel inimestel on juba olemasolev immuunsus?, http://dx.doi.org/10.1136/bmj.m3563, lisa BF-MS 44.

Seetõttu on väga tõenäoline, et Bundeswehri sõdureid, kes peavad oma töö tõttu olema füüsiliselt tugevad, ohustab COVID-19 maksimaalselt täiesti erandjuhtudel. Seda loomulikum oleks olnud, et vastaja algataks ulatuslikud immunoloogilised uuringud. Seda pole aga üldse tehtud.

e) Paranenud inimeste vaktsineerimisel suureneb kõrvaltoimete oht

Lõppude lõpuks ei anna COVID-i süstimine immuniseerimisele mingit väärtust, kui keegi on varem nakatunud SARS-CoV-2-sse. Veelgi enam: igaüks, kes on kunagi nakatunud SARS-CoV-2-sse ja saab alles seejärel süsti, peab elama vaktsineerimise kahjulike kõrvalmõjude suurenenud riskiga.

Tõestus:

• Raw jt, Eelmine COVID-19 infektsioon, kuid mitte pikk COVID, on seotud BNT162b2/Pfizeri vaktsineerimisjärgsete kõrvalnähtude suurenemisega, https://d-oi.org/10.1016/j.jinf.2021.05.035, lisa BF-MS 45 (lk 401–403).
• Ekspertarvamus.

3. Immuunsüsteemi destabiliseerimine COVID-vaktsiinidega

Nende sõdurite vaktsineerimisel, kellel on juba immuunsus SARS-CoV-2 vastu – olenemata sellest, kas see on vahendatud – pole lõppude lõpuks mõtet; ta „teenib“ i. S. selle § 17a II 1 nr 1 SG S, mitte nakkushaiguse COVID-19 ennetamist või tõrjet [sie „dient“ i. S. des § 17a II 1 Nr. 1 SG nicht der Verhütung oder Bekämpfung der Infektionskrankheit COVID-19].

EL-is heakskiidetud COVID-19 vaktsiinidega vaktsineerimine avaldab negatiivset mõju ka inimese immuunsüsteemile. Et seda peaaegu väljendamatut leidu veel kord selgitada: nende vaktsiinidega vaktsineerimine mitte ainult ei too kaasa immuniseerimist, vaid vastupidi, destabiliseerib inimese immuunsüsteemi.

2021. aasta mais esitleti uuringut, milles jõuti järeldusele, et BioNTechi vaktsiin programmeerib ümber inimese immuunsüsteemi.

Tõestus:

• Föhse jt, SARS-CoV-2 vastane BNT162b2 mRNA vaktsiin programmeerib ümber nii adaptiivsed kui ka kaasasündinud immuunvastused, https://doi.org/10.1101/2021.0-5.03.21256520, lisa BF-MS 46.
• Peter F. Mayeri analüüs, https://tkp.at/2021/05/17/veraenderungen-im-anbornen-immunsystem-durch-corona-impfungen/, lisa BF-MS 47.

Mujal kirjeldatakse COVID-vaktsiinide mõju inimese immuunsüsteemile järgmiselt: mida sagedamini vaktsineeritakse, seda enam inimorganism sellega harjub. See tähendab, et immuunsüsteem muutub patogeeni suhtes tolerantseks: viirus paljuneb esmalt inimorganismis, ilma et tekiksid hingamisteede infektsiooni sümptomid. Ühel hetkel aga immuunsüsteem aktiveerub ja siis ründab patogeeni seal, kus see parasjagu asub. See võib olla seletus näiteks südamelihase põletikule – nimelt siis, kui inimkeha toodab südamelihases piigivalku „ja seega immuunsüsteem talletab südamelihasrakud immunoloogilises mälus ohtliku infektsiooni allikana. Seetõttu ründab immuunsüsteem järgneva nakatumise korral südant, kuna see tuleb kõrvaldada kui patogeeni ohtliku leviku allikas.“ [/…/ „und somit das Immunsystem Herzmuskelzellen als Quelle einer gefährlichen Infektion in das immunologische Gedächtnis speichert. Bei einer nachfolgenden Infektion wird daher das Immunsystem das Herz angreifen, da dies als Quelle einer gefährlichen Erregerausbreitung eliminiert werden muss”.]

Tõestus:

• Peter F. Mayer, https://tkp.at/2022/02/04/multiple-vaccinated-anfaelli-gerfuer-infection-und-todesfaelle-part-2-possible-causes/, lisa BF-MS 48; eelpool välja toodud tsitaat pärineb sealt.
• Ekspertarvamus.

Immuuntolerants mitte ainult ei nõrgenda immuunsüsteemi, vaid võib viia ka selleni, et immuunsüsteem ründab keha, mida ta peaks kaitsma. Inimese immuunsüsteemi lammutamist COVID-i vaktsineerimisega kirjeldatakse üksikasjalikult hiljutises uuringus ja seda lammutamist peetakse vastutavaks paljude vaktsineerimisega seotud kõrvalmõjude osas.

Tõestus:

• Seneff jt, Kaasasündinud immuunsupressioon SARS-CoV-2 mRNA vaktsineerimisega: G-kvadruplekside, eksosoomide ja mikroRNA-de roll, https://doi.or-g/10.22-541/au.16427641-1.10570847/v1, lisa BF-MS 49.
• Ekspertarvamus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaktsiin, mis võimaldab inimorganismil toota iseseisvalt ilma viirusega kokku puutumata osa sellest viirusest, nimelt piigivalku, ei kaitse pikemas perspektiivis inimese immuunsüsteemi, vaid pigem kahjustab seda, sealjuures saatuslike tagajärgedega. Kuid isegi vaktsineerimise peamine efektiivsus, nimelt inimkeha kaitsmine SARS-CoV-2 nakatumise eest, ei saavuta lubatud ulatust. See kehtib eriti revaktsineerimise kohta. Iisraeli uuring näitab, et vaktsineerimise efektiivsus väheneb iga uue revaktsineerimisega ja ei anna immuunsust teist korda revaktsineerimisel – st kokkuvõttes neljandal vaktsineerimisel.

Tõendid: Regev-Yochay, Covid-19 mRNA vaktsiini neljanda annuse efektiivsus Omicroni vastu, https://doi.org/10.1056/NEJMc2202542, lisa BF-MS 50.

Praeguse protseduuri jaoks määravas vanuserühmas 18–65 on RKI 7. aprilli 2022. aasta nädalaaruandes kokku 253 889 sümptomaatilist COVID-189 juhtumit, sealhulgas 50 727 vaktsineerimata, 53 398 põhiimmunisatsiooniga ja 149 764 tõhustustoosiga vaktsineeritud juhtumit. Selles vanuserühmas moodustab 58,98% revaktsineerimise läbinud rühm. Selles aruandes saab kogu elanikkonna suhtes järeldada, et 58,8% elanikkonnast oleks saanud esimese korduva süsti.

Aruandest ei saa järeldada, kas see kvoot kehtib ka siin huvipakkuva vanuserühma kohta. Kui aga seda eeldada, siis siin esitatud arvud ei toeta oletust, et revaktsineerimisel on tegelikult märkimisväärne kaitsev toime. See järeldus on käesoleva menetluse seisukohalt oluline, kuna kostja hinnangul ei peaks Bundeswehri sõdurid taluma mitte ainult kahte esimest vaktsineerimisdoosi, vaid ka määramatut ja praeguseni ettenägematut arvu kordusvaktsineerimisi – mis, nagu on näidatud, teevad pikemas perspektiivis vastupidist sellele, mida nad kavatsevad teha. Iga uue doosiga süveneb sõduritel järk-järgult immuunpuudulikkus ja seeläbi püsivalt patoloogiline füüsiline seisund.

See järeldus ainuüksi vastandub väitele, et COVID-i vastu vaktsineerimine on „meditsiiniline“ meede, st SG § 17a II p; igal juhul ei aita COVID-i vastu vaktsineerimine nakkushaiguse ärahoidmist ega selle vastu võitlemist. [Dieser Befund spricht bereits dagegen, dass die COVID-Impfung eine „ärztliche“ Maßnahme i. S. des § 17a II SG darstellt; jedenfalls aber „dient“ die COVID-Impfung nicht der Verhütung oder Bekämpfung einer Infektionskrankhei.]

IV. Vastuvõetamatus

SG § 17a IV kohaselt ei kehti talumiskohustus, kui vaidlusalune ravimeede on ebamõistlik. See ebamõistlikkus tuleb objektiivselt kindlaks teha. Käesoleval juhul saab mitmel objektiivsel põhjusel väita, et ei saa eeldada, et ükski (!) sõdur manustaks EL-is heaks kiidetud COVID-vaktsiine.

• Vaktsiinide kõrvaltoimete profiil on liiga ohtlik, isegi potentsiaalselt surmav.
• Vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta pole piisavalt andmeid ja veelgi ebapiisavamad on võimude jõupingutused andmelünga kaotamiseks.
• Saadaval on vähem riskantseid ennetusmeetodeid.
• Vastupidiselt levinud arvamusele saab COVID-19 kliiniliselt hästi ravida, kui olemasolevaid ravimeid kasutatakse etiketil (!).

1. Jällegi: potentsiaalselt surmavad kõrvalmõjud

Siin esindatud seisukoha järgi on ohtlikud ja isegi potentsiaalselt surmaga lõppevad kõrvalnähud piisav põhjus, et COVID-i süste mitte pidada „meditsiinilisteks abinõudeks“ (ülal II.3.). Igal juhul on seda kõrvalmõjude profiili silmas pidades objektiivselt ebamõistlik, et sõdur laseb endale vastu tahtmist süsti teha.

2. Ebapiisavad andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta

Kohustuslikud COVID-süstid on ka objektiivselt ebamõistlikud, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed kõrvaltoimete leviku kohta. Vastupidi, me peame eeldama, et kõrvaltoimed on dramaatiliselt alahinnatud.

a) Spontaanse aruandlussüsteemi struktuursed puudujäägid

Saksa meditsiiniajakiri (Deutsches Ärzteblatt) oli korduvalt juhtinud tähelepanu aruandlussüsteemi puudustele juba enne koroonakriisi. Üks peamisi põhjusi, miks arst ei teata ravimi või vaktsiini kõrvalmõjust, on see, et kuigi kahtlustatavast juhtumist teatamine on juriidiliselt kohustuslik (siin: IfSG § 6 I 1 nr 3 kohaselt), seda igapäevases praktikas peaaegu mitte kunagi ei tehta, sest aruandlus hõlmab ülemäärast dokumendihaldust, mida ei tasustata.

Tõestus:

• Göttler jt, Liiga paljud arstid on teatamisest väsinud, Deutsches Ärzteblatt, Vol. 96, Issue 25. juuni, 1999, lk A 1704 [ Ravimi ebasoovitavad mõjud: liiga palju … | Deutsches Ärzteblatt (genios.de)], lisa BF-MS 51.
• Gahr jt, Miks aruandeid ei tehta, Deutsches Ärzteblatt Vol. 113, Issue 9. 4. juuni 2016, lk A 378 [Ravimi kõrvaltoimed: Miks… | Deutsches Ärzteblatt (genios.de)], lisa BF-MS 52.

Frankfurter Allgemeine Zeitung käsitles aruandlussüsteemi ebapiisavust 2. märtsi 2022. aasta artiklis. See räägib arstist, kelle praktikasse oli kogunenud 260 võimalikku juhtumit, millest ta oli teada andnud vaid 60 korral – sellega seotud suurte pingutuste tõttu.

Tõendid: FAZ 2. märts 2022. a, https://zeitung.faz.net/faz/natur-undwissenschaft/2022-03-02/47a5dbf61a32296a8ad90e24b5a6b5a0/GEPC=s5 , https://zeitung.faz.net/faz/naturundwissens-chaft/2022-03-02/47a5dbf61a32296a8ad90e24b5a6b5a0/?GEPC=s5, lisa BF-MS 53 .

Tuleb märkida, et tegemist on arstiga, kes on avatud ideele, et tema enda tehtud vaktsineerimine võis põhjustada tõsiseid kahjustusi.

b) Meditsiini teadmatus seoses COVID-i süstimisjärgsete vigastustega

Paljud teised arstid aga sellist avatust ei ilmuta. Nad lükkavad ümber ainuüksi mõtte, et COVID-i süstid võivad olla põhjuseks haigusseisundile, mida nende patsiendid pärast vaktsineerimist neile esitavad. Mainzi linnavalitsuse töötaja külalisartikkel ajalehes Berliner Zeitung 24. jaanuarist 2022 oli sama informatiivne kui liigutav.

Tõendid: Berliner Zeitung, 24. jaanuar 2022, https://www.berliner-zeitung.de/news/seit-meiner-impfung-ist-nichts-mehr-wie-es-war-li.207931, lisa BF-MS 54 .

2. aprillil 2022 intervjueeris FOCUS 35-aastast meest, kelle füüsiline vorm oli pärast teist vaktsiinidoosi järsult langenud ja kelle arstid nimetasid simuleeritud lapseks.

Tõestus: FOOKUS 2. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundh-eit/corona-virus/selteneaberschwerwiedenebeneffektenseitseinerzseitenimpfungistken35krankdochseineaerztewimmeln-ihn-ab_id_6075503 html, lisa BF-MS 55.

WELTi toimetaja Elke Bodderas teatas artiklis oma tõsistest reumaatilistest vaevustest pärast vaktsineerimist. Artiklis pole huvitav mitte ainult see, et viis arsti kuuest, kelle poole ta pöördus, eitas kategooriliselt põhjuslikku seost vaktsineerimisega, vaid ka see, et autoril endal kulus kuid, et tunnistada — selline seos võib olla. Ja see artikkel räägib ka arstidest, kes töötasu puudumise tõttu pelgavad kahtlustatavast juhtumist teatamisega kaasnevat suurt töökoormust.

Tõestus: Welt 7. aprill 2022. a, https://www.welt.de/debatte/komment-are/pl-us238020193/CoronaImpfnebeeffektenEsdauertebisbei-mir-der-Groschenfell.html?, lisa BF-MS 56.

Tegelikult ei tohiks arstide teadmatus COVID-süstide põhjustatud kahjude osas olla üksikjuhtum. Kuna kahtlustatavast juhtumist teatamisega kaasneb tasustamata töö, on kahtlustatava juhtumi selliseks klassifitseerimisel ja seejärel ka sellest teatamisel käegakatsutavad psühholoogilised takistused:

• Arst, kes kahtlustab, et tema patsiendi seisund võib olla vaktsineerimisega põhjuslikus seoses, peab samal ajal endale tunnistama, et tema enda vaktsineerimine võis olla vale otsus.
• Arst, kes kahtlustab, et tema patsiendi seisund võib olla põhjuslikus seoses vaktsineerimisega, peab kahtlema enda vaktsineerimispraktikas ja avama end mõttele, et eelnevalt pole selgitatud kliinilise pildi võimalikkust, mida patsient talle esitab. Seetõttu peab ta edaspidi kartma, et tema enda vaktsineerimiskäitumise eest esitatakse talle kriminaal- ja vastutusseaduse [alusel avaldus]. Seetõttu peab ta nüüdsest kartma enda vaktsineerimiskäitumise eest kriminaal- ja vastutusseaduse alusel vastutusele võtmist.
• Arst, kes saab nendest takistustest üle ja teatab vaktsineerimiskahjustustest, peab kartma, et tervishoiuasutused ja Paul Ehrlichi Instituut seavad tema diagnoosi kahtluse alla avalikkuse surve tõttu. Nagu allpool on näidatud, ei ole ametiasutused praegu kuidagi huvitatud vaktsineerimiskahjustuste selgitamisest.

Samuti on üks ülimalt oluline aspekt: arst puutub kokku sama meediakeskkonnaga nagu kogu elanikkond. Föderaalvalitsuse strateegia SARS-CoV-2 ohust teavitamiseks oli hirmu ja süütunde tekitamine. Inimesed ei peaks SARS-CoV-2 nakatumist pelgalt (surmani) kartma. Samuti peaksid nad kartma teisi nakatada ja oma surma eest vastutada. Strateegiadokument „Wie wir COVID-19 unter Kontrolle bekommen” [„Kuidas COVID-19 kontrolli alla saada”] (lisa BF-MS 57) ütleb leheküljel 17 sõna-sõnalt:

„Um die gewünschte Schockwirkung zu erzielen, müssen die konkreten Auswirkungen einer Durchseuchung auf die menschliche Gesellschaft verdeutlicht werden:

1) Viele Schwerkranke werden von ihren Angehörigen ins Krankenhaus gebracht, aber abgewiesen, und sterben qualvoll um Luft ringend zu Hause. Das Ersticken oder nicht genug Luft kriegen ist für jeden Menschen eine Urangst. Die Situation, in der man nichts tun kann, um in Lebensgefahr schwebenden Angehörigen zu helfen, ebenfalls. Die Bilder aus Italien sind verstörend.

2) “Kinder werden kaum unter der Epidemie leiden”: Falsch. Kinder werden sich leicht anstecken, selbst bei Ausgangsbeschränkungen, z.B. bei den Nachbarskindern. Wenn sie dann ihre Eltern anstecken, und einer davon qualvoll zu Hause stirbt und sie das Gefühl haben, Schuld daran zu sein, weil sie z.B. vergessen haben, sich nach dem Spielen die Hände zu waschen, ist es das Schrecklichste, was ein Kind je erleben kann.“

1) Omaksed toovad paljud raskelt haiged haiglasse, kuid nad saadetakse tagasi ja nad surevad kodus piinades õhku ahmides. Lämbumine või õhupuudus on kõigi jaoks esmane hirm. Olukord, kus te ei saa midagi ette võtta, et aidata ka surmaohus olevaid lähedasi. Pildid Itaaliast on häirivad.

2) „Vaevalt lapsed epideemia all kannatavad”: vale. Lapsed nakatuvad kergesti isegi väljapääsupiirangutega, nt naabruskonna laste kaudu. Kui nad siis oma vanemaid nakatavad ja üks neist kodus piinades sureb ning nad tunnevad end selle pärast süüdi, sest unustasid näiteks pärast mängimist käed pesta, see on kõige kohutavam asi, mida laps võib kogeda.”] [Tõlkija märkus. Punktis b (1 ja 2) esitatud fakte on põhjendatud üksikasjalikult Saksamaa siseministeeriumi hädaolukordades riskianalüüsi eest vastutav töötaja nimega Stephan Kohn oma 2020. aasta maikuises aruandes: „Anfang Mai 2020 gelangte ein von Kohn auf der Grundlage verschiedener Fachgutachten verfasster „Auswertungsbericht“ mit dem Titel Coronakrise 2020 aus Sicht des Schutzes Kritischer Infrastrukturen“ an die Öffentlichkeit. Das Bundesinnenministerium distanzierte sich von dieser Auswertung und suspendierte ihn vom Dienst“ [„2020. aasta mai alguses avalikustati Kohni erinevate ekspertide aruannete põhjal koostatud“ hindamisaruanne „pealkirjaga” Koroonakriis 2020 kriitiliste infrastruktuuride kaitse seisukohalt. Föderaalne siseministeerium distantseerus sellest hindamisest ja peatas ta teenistusest“]. Kohn esitab allolevad andmed:

• enesetappude järsk tõus;
• perevägivalla juhtumite järsk tõus;
• tervisekahjustused, mis tulenevad rakendamata ennetusmeetmetest, rehabilitatsioonimeetmetest;
• tervisekahjustused, mis tulenevad läbi viimata operatsioonidest;
• ettevõtete majanduslikud tagajärjed, muuhulgas toitlustus- ja hotellivaldkonnas.]

Sellest ajast peale suruti ajakirjanduses maha kõik teadusliku diskursuse osad, mis oleksid sobinud inimeste rahustamiseks, ja igaüks, kes julges seada kahtluse alla föderaalvalitsuse pandeemia kujutamise, seisis silmitsi enneolematu meedia halvustamisega. Olen seda dokumenteerinud ja kriitiliselt hinnanud 180 leheküljel, kasutades näidet reportaažist Wolfgang Wodargiga, ühe silmapaistvama kriitikuga (Martin Schwab, Arvamusvabadus ja teaduslik diskursus koroonakriisis, saadaval aadressil https://clubderklarenwo-rte .de/wpcontent/uploads /2020/10/Prof.-Schwab-zu-Wodarg.pdf).

Niipea kui COVID-i süstid vaktsiinidena heaks kiideti, kiideti neid meedias kui päästetõotust – kui päästet mitte ainult viiruseohu, vaid ka sulgemismeetmete alatute köidikute eest. Igaüks, kes tunnistab endale, et vaktsineerimised, mis peaksid seda vabastamist pakkuma, on tegelikult seotud ohtudega, peavad kartma, et nad paiskuvad tagasi nende esialgsetesse hirmudesse: kui päästetõotus kukub kokku, ja võib-olla ka naaseb viiruse oht. Meetmed on tagasi ja kauaoodatud tavaellu naasmine on taas kaugel. Isegi arstid ei suuda end alati sellest dünaamikast vabastada. COVID-süstide tekitatud kahjude alateavitamine on vähemalt viimasel ajal sattunud meediakajastuste keskmesse (vt lisaks äsja viidatud artiklitele).

• FOOKUS 1. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundheit/news/charite-forscherharald-matt-hesiminterviewmõlemampfnebeneffekten_id_76570926.html, lisa BF-MS 58;
• FOOKUS 5. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundheit/ausmass-bleibt-unklar-vieleimpf.nebeneffektennichtmeldenministeriumverschleppteimportantedatenerfassung_id_79102312.html ,, lisa BF-MS 59).

Neile, kes on saanud COVID-süsti, kuid kellel ei ole esinenud kõrvaltoimeid, on vähemalt üks rahustav sõnum: tõenäoliselt manustati neile väheste kõrvaltoimetega partii (vt II.2. eespool).

c) Ametivõimude huvi puudumine COVID-süstidest põhjustatud kahju uurimise vastu

Vaktsineerimise kõrvalmõjudest teatamata jätmine on tingitud ka sellest, et Paul Ehrlichi Instituut [Paul-Ehrlich-Institut – Bundesinstitut für Impfstoffe und biomedizinische Arzneimittel, PEI] ei näita üles huvi vaktsineerimiskahjustuste selgitamise ja täieliku registreerimise vastu. Paul Ehrlichi Instituut teadis juba varakult, et haigekassade arveldusandmete süstemaatiline kogumine võib anda teavet kõrvaltoimete leviku kohta, kuid ei teinud piisavalt, et sundida neid andmeid koondama.

Tõestus: FOOKUS 5. aprill 2022. a, https://www.focus.de/gesundhei-t/ausma-ssbleibtunklarvieleimpfnebeneffektennichtmeldenministeriumverschleppteimportantedatenerfassung_id_79102312.html, lisa BF-MS 59, juba nimetatud.

Regensburgi ülikooli hariduspsühholoogia õppetooli juhataja ‪Christof Kuhbandner avaldas analüüsidokumendi 2022. aasta jaanuaris. Selles leidis ta, et kogu elanikkonna suremus on ajaliselt tõusnud seoses manustatud vaktsiiniannuste suurenemisega. Christof Kuhbandner tõlgendas seda riskisignaalina, mida Paul Ehrlichi Instituut peab uurima.

Tõestus: Christof Kuhbandner, Liigsuremuse suurenemine COVID-vaktsiinidega [Surmajuhtumi suurenemine „vaktsineerimise” ajalises kontekstis: ohutussignaali ignoreeritakse – (multipolar-magazin.de)], lisa BF-MS 60.

Christof Kuhbandner kaitses seda analüüsiartiklit meediaartiklis suitsukatete eest, millega niinimetatud „faktikontrollijad“ püüdsid tema teeside vastu võidelda.

Tõestus: Christof Kuhbandner, multipolaarne 21. veebruar 2022. a, https://multipolar-magazin.de/artikel/ein-Sicherheitssignal-wird-ignoriert, lisa BF-MS 61.

Seni pole Paul Ehrlichi Instituut sellele analüüsile vastanud.

3. Madalama riskiga ennetusmeetodid

Kui soovite ennetada ägedat hingamisteede infektsiooni (olenemata patogeenist!), on soodsam ja tõhusam variant piisavalt kõrge D-vitamiini tase. Paljud uuringud on näidanud, et COVID-19 rasket ja surmaga lõppevat kulgu saab sel viisil ära hoida.

Tõestus:

• Borsche, L.; Glauner, B.; von Mendel, J.: COVID-19 suremusrisk korreleerub pöördvõrdeliselt D3-vitamiini staatusega ja nullilähedase suremuse määr võib teoreetiliselt olla 50 ng/ml 25(OH)D3: süstemaatilise ülevaate ja metaanalüüsi tulemused. Toitained 2021, 13, 3596., https://doi.o-rg/10.3390/nu13103596 , https://doi.org/10.339-0/nu13103596, lisa BF-MS 62.
• Yisak, H. jt: D-vitamiini mõju COVID-19 infektsioonile ja prognoosile: süstemaatiline ülevaade, riskijuhtimine ja tervishoiupoliitika 2021:14 31–38, http://do-idoi.org/10.2147/RMHP.S291584, lisa BF-MS 63.
• Petrelli, F. jt, D-vitamiini terapeutiline ja prognostiline roll COVID-19 infektsiooni korral: 43 vaatlusuuringu süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology 211 (2021)105883. D-vitamiini terapeutiline ja prognoosiv roll COVID-19 infektsiooni korral: 43 vaatlusuuringu süstemaatiline läbivaatamine ja metaanalüüs – PubMed (nih.gov) doi.org/10.1016/j.jsb-mb.2021.105883, lisa BF-MS 64.

Pange tähele: D-vitamiinil üksi on kõrge profülaktiline toime. Muid võimalikke profülaktika- ja ravivõimalusi pole siin veel mainitud. Kui senat peab selles osas vajalikuks täiendavat tutvustamist, palun kohtuteadet.

4. COVID-19 ravi on täiesti võimalik

Lõuna-Aafrika arst dr Shankara Chetty on edukalt ravinud tuhandeid COVID-19 patsiente raviprotokolliga, mis on näidatud lisas BF-MS 65. Kui senat peab täiendavaid selgitusi vajalikuks, paluksin teilt neid kohtuteates.

Muuseas viitan mõlema menetluse kõigi õigusnõustajate kirjalikele esildistele (sh menetlused 1 WB 2.22 ja 1 W-VR 1.22).

Prof Dr. Martin Schwab

TÕLKIJA MÄRKUSED

Dokumendis viidatud Saksamaa Liitvabariigi seadustele

1) Gesetz zur Verhütung und Bekämpfung von Infektionskrankheiten beim Menschen (Infektionsschutzgesetz – IfSG) § 17 Besondere Maßnahmen zur Verhütung übertragbarer Krankheiten, Verordnungsermächtigung, § 17 IfSG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

2) Gesetz über die Rechtsstellung der Soldaten (Soldatengesetz – SG) § 17a Gesunderhaltungspflicht und Patientenrechte, § 17a SG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

3)  Rechtsprechung (BVerwG), 22.12.2020 – 2 WNB 8.20, BVerwG, 22.12.2020 – 2 WNB 8.20 – dejure.org

4)  Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland Art 19 (GG), Art 19 GG – Einzelnorm (gesetze-im-internet.de)

5) Dienstvergehen der Verletzung der Gesunderhaltungspflicht / Impfpflicht. Bundesverwaltungsgericht, Beschluss vom 22.12.20 – BVerwG 2 WNB 8.20 – auch in ZBR 2021, 129 ff, Impfpflicht des Soldaten (michaelbertling.de)]

Dokumendis viidatud Saksamaa Liitvabariigi kohtupraktikale

Rechtsprechung BVerfG, 15.02.2006 – 1 BvR 357/05, BVerfG, 15.02.2006 – 1 BvR 357/05 – dejure.org]

Wehrbeschwerdeverfahren BVerwG menetluste pressiteated

1) Nr. 24/2022, kuupäev 12.04.2022, Pressemitteilung Nr. 24/2022 | Bundesverwaltungsgericht (bverwg.de)

2) Nr. 24/2022, kuupäev 12.04.2022, Pressemitteilung Nr. 24/2022 | Bundesverwaltungsgericht (bverwg.de)]

Fonte.News vastutava väljaandja Veiko Huuse märkus: Arvestades kogu selle COVID pandeemia plaani läbikukkumist ja inimõiguste jõhkrat rikkumist, mida võiks julgelt nimetada genotsiidiks, pole edaspidi Eliidil mõtet pandeemiaid välja mõelda ja käivitada, sest rahvas on ärganud ja saab aru pettusest ja valest.

Kellegi kasu ja võimujanu pani aluse meditsiinile. Tänapäeva meditsiin on “laboratoorne” meditsiin ja pole seotud loodusega.

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist on viirus mutatsioonide kaudu tekitanud palju variante. Maailm on läbi elanud palju tõuse ja mõõnasid, kui reageerime pandeemiale mitmel viisil.

Siiski on üks rühm inimesi, kes on alati olnud immuunspektri õiges otsas: lapsed.

See oli üks väheseid lootuse märke kogu kriisi ajal. Kui inimesed räägivad nakkushaigustest, on tavaliselt kolm suurt riskirühma: lapsed, vanurid ja rasedad naised.

Eriline nähtus ilmnes aga kogu COVID-19 pandeemia ajal. Eakatel oli kõrge suremus, noorukitel oli see vähem mõjutatud ning kuigi paljud lapsed on COVID-19-ga kokku puutunud ja nakatunud, ilmnevad neil ainult väga kerged sümptomid ja suremus on väga madal.

2021 aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklis mainiti, et on rühm inimesi, kes on COVID-19 immuunsusspektri õiges otsas: lapsed. Teadlased on väitnud, et COVID-19 puhang mõjutab lapsi kõige vähem, kuna neil on tugevam “kaasasündinud immuunsüsteem”. Johns Hopkinsi ülikooli nakkushaiguste arsti dr Kawsar Talaadi sõnul on üks väheseid pandeemia lootusi, et lapsed on COVID-19 suhtes suhteliselt immuunsed.

Miks on lapsed COVID-19 nakatumise suhtes vähem altid kui täiskasvanud?

Võrreldes täiskasvanutega on laste immuunsüsteemil mitmeid eeliseid.

Lastel on tugevam kaasasündinud immuunsus. Alates pandeemia puhkemisest on teadlased märkinud, et lastel on viiruse vastu suurem kaitse kui täiskasvanutel. Teises ajakirjas Nature avaldatud artiklis võrreldi ja analüüsiti mitmete tüüpiliste rakurühmade erinevusi laste ja täiskasvanute vahel:

Neutrofiilid on kaasasündinud immuunsüsteemi rakud, mis aktiveerimisel kutsuvad immuunrakud nakkuspiirkonda ja on organismi esimene kaitseliin sissetungivate patogeenide vastu. Lastel, kes ei olnud COVID-19-ga nakatunud, leidsid teadlased, et neutrofiilide hulk neis ületas täiskasvanute oma 21,85 protsenti.

Pärast keha nakatumist viirusega aktiveeritakse omandatud immuunsüsteemi 1. ja 2. tüüpi tsütotoksilised T-rakud, et reageerida konkreetsele patogeenile, hävitada viirus ja luua immunoloogiline mälu. Erinevused tsütotoksiliste T-rakkude ja T-lümfotsüütide kogustes täiskasvanute ja laste vahel ei ole märkimisväärsed, vaid vastavalt umbes 1,12 protsenti ja 3 protsenti.

Nende kolme tüüpi rakkude arvu analüüs näitab, et neutrofiilide hulk lastel on palju suurem kui täiskasvanutel, mis viitab lastele eriti tugeva kaasasündinud immuunsusele.

Lastel on aktiivsemad kaasasündinud immuungeenid. Kui keha on viirusega nakatunud, aktiveerub ka suur hulk immuungeene.

Teises ajakirjas Nature avaldatud raportis analüüsiti mitmeid immuungeene. Avastati, et nakatumata täiskasvanutel on nende immuungeenide ekspressioonikogus sarnane laste omaga. Kuid kui nad on nakatusid, ei ole mõnede immuungeenide aktiveerimise astmed nii kõrged kui lastel. Valiti võrdluseks mitu neist geenidest:

Nakatunud lastel aktiveeritakse makrofaagide püüdja retseptori 1 geen (MSR1) väga kõrgel määral. Lisaks, kuna laste kaasasündinud immuunsus on oma olemuselt tugev, aktiveeriks see neid geene veelgi, võimaldades organismil võõrpatogeene tõhusamalt hävitada.

Samuti on olemas ZEP1 geen, mis on valk, mis seondub tsingiioonidega ja reguleerib interferoonide ekspressiooni. Need geenid aktiveeruvad nakatunud lastel palju suuremal määral kui nakatunud täiskasvanutel.

Ühest küljest on lastel rohkem kaasasündinud immuunrakke; teisest küljest on nende sisemised geenid aktiivsemad. Nii sisemiste kui ka väliste tegurite tõttu on lastel tugevam igakülgne võime võidelda viiruste sissetungi vastu.

Lapsed võitlevad viirusega tõhusamalt. Pärast COVID-19 nakatumist aktiveeruvad immuunrakud lastel ja täiskasvanutel erinevalt.

Neutrofiilid: viirusnakkuse puudumisel on neutrofiilide hulk teismelistel ja alla 20-aastastel lastel juba suhteliselt suur. Pärast viirusnakkust aktiveeruvad neutrofiilid ja 20-aastastel ja vanematel täiskasvanutel on aktiveeritud neutrofiilide hulk oluliselt väiksem kui lastel.

Esimest ja teist tüüpi tsütotoksilised T-rakud: pärast viirusnakkust muutub aktiveeritud omandatud immuunrakkude arv teismelistel ja alla 20-aastastel lastel veelgi suuremaks. Ja T-rakkude aktiveerimisvõime väheneb vanusega oluliselt.

Teises ajakirjas Nature avaldatud uuringus leiti, et pärast viirusnakkust aktiveeruvad laste tapja-T-rakkude poolt ekspresseeritud CD8 retseptorid suuremal määral kui täiskasvanutel. See tähendab, et immuunrakud prolifereeruvad pärast võõra viiruse sissetungi kiiremini, saavutades seeläbi tugevama kaitsevõime.

Kas Omicroni levimus mõjutab lapsi?

American Medical Associationi (JAMA) uuringus analüüsiti 5–11-aastaste laste hospitaliseerimist 11 USA osariigis 2021. aasta jaanuarist märtsini ning võrreldi andmeid samal perioodil gripi ja respiratoorse süntsütiaalviiruse tõttu haiglaravile sattunud laste andmetega aastast 2017.

Tulemused näitasid, et COVID-19-sse nakatunud laste hospitaliseerimiste koguarv ei ületanud 2017. aasta sama perioodi gripihaiglaravi. COVID-19 ja gripi tõttu hukkunute arv oli vastavalt alla 11 (selles uuringus ei arvestatud konkreetset surmajuhtumite arvu, kuid neid oli alla 11).

COVID-19 põdenud 5–11-aastaste laste haiglaravi kogukestus oli lühem kui gripi ja respiratoorse süntsütiaalviirusega haiglaravi puhul. Oluline on märkida, et mõnedel COVID-19 nakkusega lastel areneb välja multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS-C), mis on aeg-ajalt ja enamasti ravitav. Siiski nõuab see siiski hoolikat jälgimist ja kiiret arstiabi, kui COVID-19 nakkusega lapsel tekivad elundite ja/või kudede põletiku sümptomid.

Ameerika Pediaatriaakadeemia värskeimatest andmetest selgus, et 28. aprilli 2022 seisuga on COVID-19 nakkusega laste haiglaravi määr madal – keskmine haiglaravi määr on 0,1–1,5 protsenti ja suremus on veelgi madalam. 0 kuni 0,02 protsenti.

Igas riigis on Omicroni pandeemia ajal nakatumiste arv kasvanud ja laste nakatumist on raske vältida. Kuigi ka Omicroni pandeemia ajal COVID-19-sse nakatunud laste üldarv on oluliselt kasvanud, näeme ülaltoodud andmetest, et laste haiglaravi ja suremusnäitajad on praegu veel üsna madalad.

Vaktsiinikaitse alla 5-aastastele lastele?

USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) ja rahvusvahelised terviseorganisastioonid uurivad praegu, kas alla 5-aastastele lastele tuleks vaktsiine manustada. Niisiis, kui palju kaitset vaktsiinid lastele pakuvad?

Esiteks puuduvad kliinilised andmed vaktsiinide mõju kohta lastele. Seega me ei tea täpselt, kuidas kaitsevad vaktsiinid lastele ja millised on nende kõrvalmõjud.

Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringu Pfizeri vaktsiini kaitse kohta noorukitel, vähenes 12–18-aastaste noorukite kaitse määr raskete haiguste eest märkimisväärselt Delta ja Omicroni pandeemiate puhul! Seega, vaktsineerimine lõhkus immuunsüsteemi.

Pfizeri vaktsiini keskmine kaitsetase raskete haiguste eest 12–18-aastastel noorukitel on 40 protsenti. See ei ületa 50-protsendilist kaitsekünnist, mis on kehtestatud varasemate vaktsiinide standarditega.

Tegelikult nii kaua, kui lastel on normaalne toitumine, tasakaalustatud vitamiinide tarbimine ja piisav liikumine, on nende immuunsüsteem juba väga tugev. Pole vaja vaktsineerida! Seetõttu peaksid vanemad olema ettevaatlikumad, kui vaktsiinide kõrvalmõjud lastele pole veel teada. Oluline on välja selgitada, kas lapsel on haigusseisundid või kas ta on vaktsiinide suhtes allergiline, ning see peaks olema osa lapseea vaktsineerimise teemal konsulteerimisest (loodusega kooskõlas ja loodust austava) arstiga.

Esimesed uurimistulemused on ka viljastumise ja raseduse kohta. Nimelt, vaktsineeritud meeste sperma ei uju, naiste munarakkudest ei kasva embrüod. Me näeme juba 80% raseduse katkemise määra naistel, keda vaktsineeriti esimesel trimestril. Nurisünnitused 700–800%, loote väärarengute sagenemine 79%. Ja see on jäämäe tipp alles!

Elame läbi steriliseerimisprogrammi; mis saab siis, kui need noored naised ja mehed mõistavad, et nad ei saa last?

Inimene loodi selliselt, et tema keha suudab ise terveneda ja kaitsta ennast kõigi terviseohtude eest. Kui keha ise hakkama ei saa, siis aitab loodus. Kõik on loodud selliselt, et meditsiini vaja pole. Inimesele on antud teadmised selleks, et elada tervena loodusega kooskõlas ja neid teadmisi on jagatud põlvest põlve. Meie lapsed on ühiskonna ja elukeskkonna kujundajad. Kas vaktsiinidega rikutud laps loob tervet ühiskonda? Vaktsiinid pole loodusest vaid laboratooriumitest. Kas tulevane elukeskkond on üks suur laboratoorium ja seal elavad monstrumid? Kas looduses puude asemel on süstlad erinevate vaktsiinidega? Maasikate asemel on tabletid?

Päästa oma laps ja sellega päästad inimkonna!

Artikli allikad:

1. https://www.nature.com/articles/s41587-021-01037-9

2. https://www.nature.com/articles/s41467-021-24938-4

3. https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2789353

4. https://www.aap.org/en/pages/2019-novel-coronavirus-covid-19-infections/children-and-covid-19-state-level-data-report/

5. https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/pdfs/mm7117e3-H.pdf

6. https://www.nejm.org/doi/pdf/10.1056/NEJMoa2202826?articleTools=true

7. https://www.thelancet.com/journals/lanchi/article/PIIS2352-4642(22)00022-0/fulltext