Kui kohtunikud Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets ei järgi seadusi, siis tekib õigustatud küsimus: kas Eestis kehtivad seadused kõigile või mitte? Kui kolme kohtuniku kolleegium langetab otsuse, mis on üheselt vastuolus seaduse sõnastuse ja mõttega, ei saa seda pidada juhuslikuks eksimuseks – see viitab süsteemsele probleemile.
Selles loos on klassikaline huvide konflikt ja kohtunik Anna Liiv isegi ei tea seda või ei taha teada. Millest veel rääkida? Kohtunikul on varasemad töösuhted menetluses osaleva ühe osapoole advokaatidega. Kohtunikul on isiklikud või professionaalsed sidemed advokaadibürooga Triniti. On suur ja reaalne oht, et kohtunik ei suuda olla erapooletu, kuna ta võib eelistada oma endisi kolleege. Eestis ja rahvusvahelistes kohtunike eetika- ja sõltumatuse normides on selline olukord üldiselt käsitletud keelatud huvide konfliktina, mis nõuab kohtuniku taandumist menetlusest. Kui kohtunik jätkab menetlust vaatamata huvide konfliktile, on tegemist potentsiaalselt kallutatud ja võimaliku korruptiivse olukorraga, mis kahjustab kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Uuriva ajakirjanikuna avaldan loo ühe perekonna kannatustest suhtlemisel Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalosakonnas töötavate avalike teenistujatega, kus teenistujad on minu arusaamise järgi rikkunud avaliku teenistuse seadust, põhiseadust kui ka sotsiaaltoetuste jagamise korda.
Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann kiusavad majanduslikult raskustesse sattunud perekondi. Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalosakond kiusab taga raskustesse sattunud perekondi. Kas selline on täna uus poliitika?