Kuhu, pärast COVID-i põdemist või vaktsiini saamist kehasse, ladestub ogavalk (täielik diagramm)

Veiko Huuse

Kaks aastat on täitunud sellest hetkest, kui hakati rääkima Covid viirusest ja hakati paaniliselt sulgema riike, linnu, inimesi kodudesse. Poliitikud ja “tervisespetsialistid” külvasid hirmu ja tahtsid kaitsta inimesi millegi eest, mida polnud näha ja pole siiani ühegi tehnoloogiaga selle viiruse olemasolu tuvastatud. Seda enam, et kahe aastaga olid kõik inimesed viroloogid ja epidemoloogid. Kahe aastaga on tehtud palju katseid, teste ja on palju tõendeid kogutud Covidi ja Covid süstide tagajärgede kohta. Räägime viimastest uuringutest.
0 Jagamist
0
0

Paljud arstid süüdistavad praegu COVID-19 nakatumise ja vaktsineerimise järel teatatud lugematutes kurnavates seisundites nii viiruses kui ka pärast vaktsineerimist esinevaid valke. Värsked uuringud on leidnud erinevates organites esinevaid valke, mis on sageli seotud ümbritsevate kudede põletike ja kahjustustega.

0 Jagamist
Seotud artiklid

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.