Selle aasta 18. juulil avaldatud Lõuna-Korea arsti Young Mi Lee ja Jaapani Okinawa ülikooli professori Daniel Broudy eelretsenseeritud Rahvusvahelise vaktsiiniteooria, -praktika ja -uuringute ajakirja(IJJVTPP) artikkel dokumenteerib biotehnoloogia iseseiseva eksisteerimise nanoosakeste modRNA süstetoodetes, mis on uus adjuvant, mille olemasolu toote koostises on kinnitatud uuringutega.
Tulemused on sarnased eelmise, Hispaania 14. jaanuari 2022. aasta uuringuga, mis dokumenteeris ka isekogunevate nanoosakeste olemasolu Pfizer-BioNTech modRNA tootepartiides.
„Lisaks tsütotoksilisusele näitavad meie tähelepanekud arvukalt 3–4 x 106 milliliitrit süstitavaid nähtavaid kunstlikke isekoosteid vahemikus 1–100 µm või rohkem ja mitmel erineval kujul. Aine sisaldas animeeritud ussilaadseid üksusi, plaate, kette, spiraale, torusid, ristkülikukujulisi struktuure, mille sees oli muid tehisolemeid jne.
Kõik need ületavad oluliselt COVID-19 süstitavatest ainetest tulenevat eeldatavat ja vastuvõetavat saastatuse taset. Inkubatsiooniuuringud näitasid paljude kunstlike struktuuride järkjärgulist isekoosnemist,“ öeldakse uuring jaotises „Abstraktne“.
Isekoosnevate struktuuride puhul võib olla murettekitavam, et need kasvasid aja jooksul, mõnikord kaovad ja ilmuvad uuesti.
„Aja edenedes inkubeerimise ajal muutusid lihtsad ühe- ja kahemõõtmelised struktuurid kahe või kolme nädala jooksul kuju ja suurusega keerukamaks, arenedes stereoskoopiliselt nähtavateks kolmemõõtmelisteks üksusteks.
Need meenutasid süsinik-nanotoru filamente ja linte, millest mõned paistsid läbipaistvate õhukeste lamedate kiledena ja teised kolmemõõtmeliste spiraalide ja helmeste kettidena. Mõned neist tundusid ilmuvat ja aja jooksul kaovad,“ kirjutati uuringu jaotises „Abstraktne“.
Uurijad järeldasid nendest leidudest, et nanotehnoloogia on uuritavate modRNA geenimodifikatsiooni toodete koostisosa.
„Meie leiud viitavad teatud kujul nanotehnoloogia esinemisele covid-19 süstides,“ seisis uuringu jaotises „Abstraktne“.
Kuigi nanotehnoloogia võeti kasutusele 2020. aasta lõpus koos COVID-19 inokuleerimisprogrammis reklaamitud toodetega, võttis selle väljatöötamine aastaid või võib-olla aastakümneid. Uuringu autorid tutvustasid oma uurimistööd, selgitades, et juba ainuüksi modRNA faktoril kahtlustati algusest peale kummalisi mõjusid.
„Esimestel päevadel, mil tehti jõupingutusi suunata riigi elanikkonda ülemaailmsesse COVID-19 vaktsiinikatsetusse, hakkas väike arv arste ja sõltumatuid uurijaid väljendama muret modifitseeritud RNA süstide ebaefektiivsuse ja isegi negatiivse mõju pärast,“ avaldas uuring jaotises „Sissejuhatus“.
Eelkõige kasutasid autorid terminit „modifitseeritud RNA“, kuna eksootiline tehnoloogia Moderna patentides selgitab, et see, mida tavaliselt nimetatakse mRNA-ks (messenger RNA), on tegelikult modifitseeritud messenger RNA või mmRNA .
Teadlased arutasid ka COVID-19 inokuleerimisprogrammi dokumenteeritud kahju:
„Alates massilisest vaktsineerimisprogrammist juba 2021. aasta märtsis ja järgnevatel kuudel on patsientidel märgatavalt suurenenud ülemääraste surmade arv „tundmatutest” põhjustest ja tõsistest tagajärgedest – verehüübed, seletamatu verejooks, mitme elundi kahjustus (ja rike), äkiline, naelu (kardiotoksiinid) südamehaiguste, verevähi, sealhulgas leukeemia ja lümfoomi, paljude teiste turbo-vähi, nurisünnituste, neuroloogiliste ja autoimmuunhaiguste korral,“ seisab jaotises „Sissejuhatus“.
Uuringus käsitleti ka Pfizeri ja Moderna modRNA-de eksootilisust võrreldes teiste kaubamärkidega.
AstraZeneca ja Novavaxi uuring: „Esialgne sisuanalüüs näitas, et Pfizeri ja Moderna tooted erinesid oluliselt teistest COVID-19 süstitavatest ravimitest – AstraZeneca ja Novavax,“ seisis uuringu jaotises „Sissejuhatus“.
Tulemuste osas esitas uuring mikroskoopilisi pilte isekogunevatest nanoosakestest.
Autorite väitel elektromagnetilised sagedused (EMF) näisid mõjutavat isekoosnevat nanotehnoloogiat, et ehitada üles kujundeid, mida nad kirjeldasid kui “magnetilist nanobotitaolist struktuuri“.
„Erinevad spiraalid ilmnesid mööduvalt 2–6- kuulise inkubeerimise ajal, eriti destilleeritud vees. Magnetiline nanobotitaoline struktuur tekkis umbes 180-päevase inkubeerimisega ja kadus hiljem destilleeritud vees. Traadita laadija elektromagnetväli näis spetsiaalselt stimuleerivat Pfizeri proovi, et arendada filamente, mis on destilleeritud vees ja tavalises soolalahuses nii rikkalikud kui ka struktuurselt stabiilsed.
Lastele mõeldud Pfizer 2, mis ei puutu kokku elektromagnetväljaga, on esialgu rohkem lahjendatud kui täiskasvanutele mõeldud Pfizer 1. … Kuigi Moderna ei tootnud Pfizeriga võrreldes külluslikke filamentstruktuure, näitas Moderna suhteliselt rohkem niitjas struktuure ja oli kaltsiumhüpokloritis stabiilsem,“ kirjutati uuringu jaotises „Tulemused“.
Uuring dokumenteeris nanotehnoloogia muutusi rohkem kui aasta.
Pildil spiraalikujulised konstruktsioonid.
Dokumenteeritud on ka ketikujulisi struktuure.
Autorid kirjeldavad tehnoloogia käitumist (struktuurimuutused).
„Arengu tippfaasis tundus, et süstitavaid proove tuli sagedamini veega täiendada, et vältida nende suremist. Seda eriti suvehooajal, mil eespool kirjeldatud koosseisud tundusid olevat kõige aktiivsemad. Lähenedes aktiivsuse tipufaasi viimasele osale – pärast umbes 150–180- päevast inkubeerimist – ilmusid söötme põhja lähedale spetsiaalsed vetikatüüpi magnetilised bionanorobotid, nagu mähised, tumedad ebakorrapärased spiraalid (joonis 14).
Pärast seda perioodi säilitasid sellised struktuurid oma kuju kuni ligikaudu päevani 366 (ja on jätkunud ka artikli kirjutamise ajal) Pfizeri inkubatsiooniuuringutes, kusjuures täheldati kergelt denatureeritud filamente. Mõned neist filamentidest näevad välja nagu väljapoole hargnevad õõnsad torukimbud (joonised 15 ja 16),“ öeldakse uuringu jaotises „Tulemused“.
Samuti lisatakse, et „ujuvad filamendid, eriti Pfizeri proovis destilleeritud vees, muutusid mõneks hargnevaks kujundiks ja seejärel õõnsateks läbipaistvateks piklikeks lintideks või õhukesteks torudeks, nagu nahaekstraktidest areneva osaleja piltidel“.
„Viimasel etapil, umbes 337. päeval, ilmusid destilleeritud vees Pfizeri proovi keskmisesse kihti tuttava välimusega filamendid. Olenevalt materjalidest hõljusid mõned söötme põhja lähedal, teised keskel.
Läbipaistvad keermetaolised õõnsate torude kimbud ilmusid söötme pinnale hõljuma just siis, kui ilmus nahaekstrakt 2 (E2), mis muutus statiivitaoliseks teravatipuliseks filamendiks (nagu neuroni külge kinnitamiseks ankrukujuliseks) või kõverateks vöötribadeks, mis vabastas mullid,“ seisis uuringu jaotises „Tulemused“.
Moderna proovi struktuurid näisid arenevat kiiremini kui Pfizeri proovi struktuurid (võib-olla seetõttu, et Moderna sisaldas suuremat osakeste kontsentratsiooni), lisab uuring tulemuste jaotises. Samamoodi kadusid Moderna struktuurid väidetavalt kiiremini.
„Tavalises Moderna soolalahuses tekkisid alumisse kihti isekooseeruvad struktuurid, kus kiiremini ja rikkalikumalt kerkisid kunstlikumad ja kiibitaolised kujundid, kuid vähemarenenud filamentide ja mähistega“.
Teadlased jälgisid teatud struktuuride taasilmumist aasta pärast protsessi algust.
Inkubatsiooni hilises staadiumis (630. päev) destilleeritud vees ilmusid nanoosakesed uuesti hõljuvatena, nagu oli enne kultiveerimise alustamist näha mikroskoopiliste vaatluste käigus. See taasilmumine viitab ringlussevõtu mudelile, mida kirjeldame hiljem väljapakutud mudelis joonisel 27.
Kui Moderna näitas vaid üksikuid niitjas struktuure ainulaadsete pilude ja mõne lahtiste õhukeste läbipaistvate nanojuhtmetega, siis Pfizeril oli seevastu väga vähe nanoosakesi, mis hõljusid hõõgniitide või lintide lähedal, kuid taustal, mis oli suuresti puhastatud ümbritsevast nanopurust, ütles jaotis „Tulemused“.
Uuring hõlmas mudelit, mis kirjeldab nanotehnoloogia käitumist. Eksootilised isekogunevad nanoosakesed on sõltumatud ja neid ei tohiks segi ajada lipiidide nanoosakestega, mida kasutatakse modifitseeritud modRNA kapseldamiseks. 2022. aasta uuring täheldas n.-ö anomaaliaid, mis sarnanevad ülalmainitud uuringuga.
„Pärast optilise mikroskoopiaga tehtud laiu vaatlusintervalle, kasutades erinevaid valgusfiltreid ja suurendusomadusi, on proovi erinevates kihtides vaadeldud grafeeni välimusega ühilduvaid objekte. Lisaks tuvastatakse reaalajas nähtavalt teatud ruudukujulised objektid, mis koonduvad siksakilisteks paigutusteks.
Kuid pärast proovide peaaegu täielikku aurustumist näitas see proovide areng keerukamaid struktuure, mis sarnanesid kehasisese mikrovõrgu tehnoloogiale tüüpiliste kunstlike mustritega, nagu on kirjeldatud mitmes teaduskirjanduses avaldatud väljaandes,“ ütles 2022. aasta uuring. Kirjeldatud ja analüüsitud on proovide töötlemist.
Kui praegused kirjeldatud eksootilised tehnoloogilised tooted on uued, siis uuem tehnoloogia ületab selle oktoobri alguses, kui Jaapanis hakatakse katsetama inimtervishoius isepaljunevaid “SaRNA“ vaktsiine.
Toimetas Revo Jaansoo
Allikas: Infowars
Loe lisaks:
