Foto: REBEL NEWS uuriv ajakirjanik Sheila Gunn Reid

ÜRO sattus paanikasse ja sulges Brasiilias Belémis toimuva kliimatippkohtumise

Sheila Gunn Reid - REBEL NEWS

Ühel pool barrikaade nõuavad ÜRO korraldajad, et selle aasta kliimakonverentsi keskmes on rahu, jätkusuutlikkus ja globaalne koostöö. Teisel pool? Pea kohal tiirutavad helikopterid, täisvarustuses märulipolitsei, sõjaväe kontrollpunktid ja paanikas töötajad, kes üritavad ohjeldada aktivistide sissetungi tagajärgi, mis purustasid täielikult nende hoolikalt lavastatud kliimavõistluse.
0 Shares
0
0

Selle nädala alguses vallutasid põlisrahvaste aktivistid COP30 kliimatippkohtumise ala. Mõne minutiga muutus ÜRO kliimautoopia militariseeritud tsooniks. Just needsamad inimesed, kes kuulutavad avatud piire ja „kliimamigratsiooni“, piirasid end müüride, betoonplokkide ja relvastatud ohvitseride taha.

ÜRO sattus paanikasse ja sulges Brasiilias Belémis toimuva kliimatippkohtumise

REBEL NEWS uuriv ajakirjanik Sheila Gunn Reid kirjutab oma postituses, mille ta saatis üle maailma vabadele sõltumatutele uudistekanalitele:

Kallis sõber,

Asjad on siin Belémis dramaatiliselt eskaleerunud.

Ühel pool barrikaade nõuavad ÜRO korraldajad, et selle aasta kliimakonverentsi keskmes on rahu, jätkusuutlikkus ja globaalne koostöö. Teisel pool? Pea kohal tiirutavad helikopterid, täisvarustuses märulipolitsei, sõjaväe kontrollpunktid ja paanikas töötajad, kes üritavad ohjeldada aktivistide sissetungi tagajärgi, mis purustasid täielikult nende hoolikalt lavastatud kliimavõistluse.

Selle nädala alguses vallutasid põlisrahvaste aktivistid tippkohtumise ala. Mõne minutiga muutus ÜRO kliimautoopia militariseeritud tsooniks. Just needsamad inimesed, kes kuulutavad avatud piire ja „kliimamigratsiooni“, piirasid end müüride, betoonplokkide ja relvastatud ohvitseride taha.

Siin on minu täielik raport selle ÜRO kliimatippkohtumise sulgemise, kaose ja militariseerimise kohta.

Meiesuguseid sõltumatuid ajakirjanikke hoitakse võimalikult kaugel – droone tulistatakse alla, marsruute blokeeritakse ja võtmetähtsusega alasid suletakse tihedalt. Ometi õnnestus samadel aktivistidel, keda ÜRO tavaliselt ülistab, läbi murda nende turvatsooni ja tekitada täielik paanika. See paljastas midagi, mida nad kunagi ei tunnista: see tippkohtumine on „avatud“ ainult siis, kui olete nende heakskiidetud nimekirjas.

Kui oleme jõudnud aladele, kuhu meil on lubatud ligi pääseda, siis vastuolud ainult süvenevad.

„Roheline tsoon“, mida ÜRO reklaamib hariva ja peresõbraliku kliimanäitusena, on tegelikult laialivalguv ärinäitus, kus vabaühendused, rahvusvahelised korporatsioonid ja lobistid võistlevad mõjuvõimu nimel läikivate väljapanekute ja süütundest ajendatud müügikõnede abil.

Tule vaata minuga rohelisse tsooni sisse!

Sheila Gunn Reid

Siin on see, mida ma nägin:

  • Pudelid, kus müüakse umbes 22 dollari eest tükk „süsinikuheite kompenseerimist” – see on sõna otseses mõttes skeem, kus makstakse parema enesetunde nimel.
  • Võltspuude mets , mis on kleepunud võltsmulda ühes maailma bioloogiliselt mitmekesisemas piirkonnas.
  • Lobistid ja aktivistid jahutavad end võimuahnetes konditsioneeritud kliimaseadmetes, jutlustades samal ajal kõigile teistele energia kokkuhoidu.
  • Iraani-meelne näitus, mis levitab ajaloolistele verelaimudele häirivalt lähedale kalduvaid sõnumeid, süüdistades juute keskkonnakahjus – kõik „kliimaõigluse” sildi all.

Seal oli isegi „kultuuriturg“, mis oli mõeldud kohalike põlisrahvaste käsitöö tutvustamiseks – aga peaaegu ükski delegaat ei ostnud midagi. See tundus pigem lavastatud taustana pildistamiseks kui tõelise toetusena.

ÜRO kliimakonverentsil on vooruslikkus müügil. Kõigel on oma hind ja ainus tõeline taastuv ressurss on silmakirjalikkus.

Alati, kui filmime midagi, millest ÜRO pigem ei räägi, langeb turvalisus peaaegu kohe. Nad ei taha, et maailm näeks aedu, politseikonvoisid, propagandakabiine ega tohutut kommertsmasinat nende moraliseerimise taga.

Aga just seda me dokumenteerimegi – mitte lavastatud versiooni, vaid tegelikku olukorda, mis toimub väljaspool nende jututeemasid.

Ja me saame seda teha ainult seetõttu, et meid ei rahasta valitsused, vabaühendused ega ettevõtete lobistid.

Me maksame oma kulud ise. Me vastutame ainult teile, meie vaatajatele. Ja ausalt öeldes on Amazonasesse jõudmine, siit töötamine ja piisavalt kaua viibimine, et keerutuste keskelt läbi saada, tohutult kulukas.

Kui soovite, et me jätkaksime ÜRO varjatu paljastamist, siis palun jälgige meie teateid ja kui teil on võimalik, aidake katta selle missiooni kulusid aadressil RebelUN.com .

Me näitame teile jätkuvalt tõde – ükskõik kui palju barrikaade nad püsti panevad.

Lugupidamisega,

Sheila Gunn Reid

PS Siinsetel aktivistidel, vabaühendustel, lobistidel ja ÜRO töötajatel on üks ühine joon: nad kasutavad kellegi teise raha . Maksumaksjate, annetajate, sihtasutuste, korporatsioonide – ükskõik kelle, aga mitte iseenda raha. Meie oleme vastupidi. Oleme siin, sest meie vaatajad saatsid meid, ja jääme siia ainult seni, kuni meie publik toetab sõltumatut reportaaži. Kui arvate, et see kohapealne kajastus on oluline, siis palun pange oma panus aadressil RebelUN.com 

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.