Ülo Vooglaid uue ühiskonna loomise võimalikkusest

69 Jagamist
69
0
0

Avaldame meediakanali Fonte.News esimese videointervjuu – sotsiaalteadlase ja filosoofi Ülo Vooglaiuga. Tartu Ülikooli emeriitprofessoriga vestlevad Fonte.Newsi vastutav väljaandja Veiko Huuse ja peatoimetaja Saale Kareda, filmis ja monteeris Erki Laansalu.

Ülo Vooglaid sündis Tallinnas 29. augustil 1935. Aastail 1949-53 õppis ta Haapsalu Pedagoogilises Koolis ja 1954-60 Tartu Riiklikus Ülikoolis (TRÜ), mille lõpetas ajaloo erialal. 1970. aastal kaitses ta filosoofiakandidaadi väitekirja (tänapäeval võrdsustatud filosoofiadoktori kraadiga) ning väitekirja kaitsmise tulemusel sai temast NSVLi üks juhtivaid massikommunikatsiooni uurijaid. Aastail 1965-75 oli Ülo Vooglaid TRÜ õppejõud ja TRÜ sotsioloogia laboratooriumi asutaja ja teaduslik juhendaja.
1986-89, laulva revolutsiooni aastatel, oli ta Pirgu Arenduskeskuse juhataja.
Ülo Vooglaid oli Riigikogu VII, VIII ja X koosseisu liige, 2004. aastal astus ta Riigikogu vanima saadikuna omal soovil tagasi, kommenteerides: “karikas ajas lihtsalt üle, sest kõik soovitused jooksid nagu vette ja vastu seina”. Pärast Riigikogust lahkumist on Ülo Vooglaiu põhitähelepanu all olnud teadustöö ja aktiivne ühiskondlik tegevus Eestis, aga ka välismaal.

1996. aastast alates on Ülo Vooglaid Tartu Ülikooli Õigusinstituudi professor ja alates 2000. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tema teadustöö teemadeks on olnud sotsiaalne kommunikatsioon, organisatsiooni- ja juhtimisteooria, sotsiaalse juhtimise ja iseregulatsiooni mehhanismid, innovatsiooniteooria ja -praktika, teadusmetodoloogia, andragoogika, haridusteooria ja haridusfilosoofia.

Viimastel aastatel ilmunud raamatud:

Vooglaid, Ülo 2015. Aeg & Vaim: Mõtteid, arutlusi, esseid (koostaja Ivar Tröner).
Vooglaid, Ülo 2018. Sõna on Jõud. Raadio Ööülikoolis aastatel 2001-2017 peetud loengud (koostaja Ivar Tröner).
Vooglaid, Ülo 2019. Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale.

Elame ajal täis põnevaid väljakutseid. Inimesed, kes on võtnud vastutuse nii enda elu kui ka ühisreaalsuse teadliku loomise eest, kujundavad selle maailma palet. Kui Sind kõnetab Fonte.Newsi sõnum ning Sa soovid olla aktiivne kaaslooja, siis võta meiega ühendust! Selleks on mitu võimalust:
 * liitumine uudiskirjaga,
 * meie tegevuse toetamine rahalise panuse näol (lingilt Kontaktid leiad toetamise info),
 * meie artiklite jagamine ja tutvustamine laiemale lugejaskonnale erinevate kanalite kaudu,
 * kaasautorlus nii tekstide loomise kui tõlkeartiklite näol.

69 Jagamist
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Swedish-scientists -successfully-swap -bodies

Miks vaikitakse tõhusatest ravimeetoditest?

Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi.

Vabaduse kaitseks

Kui üks inimene esitab maskikandmise nõude teisele inimesele, on nõude esitaja automaatselt kaasosaline võimalikus inimsusevastases kuriteos. Loomulikult ei saa lükata vastutust maskikandmise nõudmise eest mingisuguse korralduse kaela, sest korralduse kehtestajad pole süüdi selles, et inimene ei mõista korralduse tähendust. Vastutab alati see, kes otsustab seda täita ja teistelt sama nõuda.