Kas läänlased loodavad peagi Ukraina F-16-d Moldovast välja tuua, et võidelda Venemaa vastu?

Andrew Korybko

0 Shares
0
0

See stsenaarium toob endaga kaasa väga tõsiseid võimalikke tagajärgi.

Möödunud kuu lõpus avaldatud aruandele , et Ukraina sai lõpuks kätte mõned oma kauaoodatud F-16 , millest vähemalt üht Odessa kohal lendamas märgati , järgnes selle nädala alguses kaks seotud arengut. Senaator Lindsey Graham avalikustas Kiievis toimunud pressikonverentsil, et Zelenski soovib palgata pensionile jäänud lääne piloote F-16-dega lendama seni, kuni tema riik on piisavalt koolitanud, misjärel kutsus Venemaa varsti pärast seda välja Moldova saadiku Venemaal.

Kas läänlased loodavad peagi Ukraina F-16-d Moldovast välja tuua, et võidelda Venemaa vastu
Kas läänlased loodavad peagi Ukraina F-16-d Moldovast välja tuua, et võidelda Venemaa vastu

Kui see teoks saab, piloteerivad läänlased peagi Ukraina F-16-d Moldovast välja, et sooritada rünnakuid Venemaa vastu, sealhulgas lähedalasuvale Krimmile, aga võib-olla ka mõnele selle 2014. aasta eelsele territooriumile, nagu Kurski piirkond . See stsenaarium toob endaga kaasa väga tõsiseid võimalikke tagajärgi. Alustuseks, kuigi need palgasõdurite piloodid ei esindaks ametlikult oma riike, näeks Venemaa nende osalemist konfliktis peaaegu kindlasti kui täiendavat tõendit sellest, et Lääs on kõike suurendamas otsese seotuse suunas.

Moldovast välja lendamine oleks vähem provokatiivne kui lendamine NATO riikidest, nagu Poola või Rumeenia, kuigi see võib siiski juhtuda, kui seal hoitakse mõnda Ukraina F-16 . Sellegipoolest pole see endiselt riskideta, sest Venemaa võib Moldovale kätte maksta, kui mõni sealt pärit lennuk lööb tema territooriumi, sealhulgas endiste Ukraina maade vastu. See võib omakorda viia selleni, et Moldova tungib oma lahkulöönud Transnistria piirkonda, kus endiselt asuvad Venemaa väed.

Selle külmutatud konflikti taaselustamine võib hõlmata Ukrainat ja/või naaberriiki Rumeeniat, mille vahele jääb Moldova. Kiiev otsib uut kiiret moraalitõuget, samal ajal kui Bukarest võib näha võimalust oma ajaloolise piirkonna vägivaldseks taasühendamiseks , mis sai iseseisvaks riigiks alles juhuslikult NSVLi lagunemise tõttu. Venemaa hinnanguliselt 1100 sõdurit seal võib kergesti ületada, kui see juhtub, kuid tema tänapäevaste termopüülide pärand võib olla kauakestev.

Raske on ette kujutada, et Venemaa keeldub selle stsenaariumi korral Moldova vastu sõda kuulutamast, sest avalikkuse surve võib muutuda võimatuks. Sel juhul võidakse Moldova kättemaksuks hävitada, kui Venemaa lõpetab lõpuks sõdimise, üks käsi seotud selja taha poliitilistel põhjustel nagu praegu on. Olenemata sellest, mis selle stsenaariumi kohaselt kogu Ukraina või selle osaga juhtub, on endiselt oht, et NATOga puhkeb kuum sõda, kui mõni selle vägedest Moldovas saab Venemaa kättemaksu käigus tapetud.

Arvestades kaalul olevate asjade tohutut suurust, mis võib hõlmata 2023. aasta augustis läbi viidud usaldusväärse küsitluse kohaselt vägivaldset taasinkorporeerimist Rumeeniasse vaatamata enamiku ühiskonna soovidele , samuti ohtu, et III maailmasõda võib alguse saada valearvestuse tõttu, nagu selgitatud, võivad moldovlased protestida Rumeenia koosseisu minemisel F-16 pärast. ” Putin vihjas eelolevate eliidivastaste meeleavalduste võimalikkusele Moldovas ” eelmisel sügisel, nii et tema prognoos võib peagi teoks saada, kui saab kinnitust, et Moldova hakkab tõepoolest olema Venemaa-vastase õhuväebaasina.  

Samal ajal on alati võimalus, et Venemaa hoiab end “suurema hüvangu” nimel tagasi, nagu seda seni on tehtud, hoolimata sellest, et nii mõnigi punane joon on juba ületatud. Põhjus võib olla selles, et Transnistriat ei tasu muuta tänapäevaseks termopüüliks, rääkimata kuuma sõja riskimisest NATOga, eriti kui Venemaa suudab end selle uue ohu eest kaitsta. Kuigi mõned võivad kergendatult hingata, muretsevad teised, et see võib julgustada läänt veelgi rohkem punaseid jooni ületama.

Autor: Andrew Korybko

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.