Keskpankurite baasintresside langetamise 8 ohtu

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Baasintresside langetamise tagajärge saad võrrelda selle näite põhjal: “Oletame, et sina oled raha ja sinu väärtus seisneb sinu teadmistes, oskustes, aktiivsuses ja sinu vajalikkuses – sa oled hindamatu spetsialist ja tunned ennast võitmatuna. Sa satud aja jooksul mugavustsooni ja enam ei vaevu ajaga kaasas käia ja ennast arendada, sa arvad et sind ei ohusta keegi, sest sa oled kogu maailmas nõutud. Tekivad ikkagi konkurendid (uued rahad ja süsteemid), sest kadedus ja võimujanu pole kuhugile kadunud ning üks hetk taipad, et oled oma “kuulikindluse”, väärtuse kaotanud ja keegi enam sinu teenuseid ei taha. Et sa tööd ei kaotaks, pakud ennast nüüd teistest odavamalt ehk lõdvendad enda nõudmisi ja tingimusi(langetatakse baasintresse). Sa saad veel tööd edasi teha aga tööandjad on juba otsustanud, et lõpetab sinuga töösuhte nagunii(suur äriplaan nägi ette nagunii uuendusi) ja on palganud kõrvale professionaalsemad töötajad(uus raha koos uue finantssüsteemiga). Sinult pigistatakse viimane mahl välja (sa oled uute töötajate “musta töö tegija” ja sa ise ei saa sellest aru), sest vaja turult kokku korjata rumalatelt veel raha, et uute töötajate teenustega turule tulles oleks turg vanast rämpsust (praegune fiat ja swift rahasüsteem) puhas.”

Keskpankurite baasintresside langetamise 8 ohtu

Keskpangad kasutavad baasintressimäära muutmist majanduse reguleerimise tööriistana. Kui keskpangad langetavad baasintressi, võib see tuua kaasa teatud majanduse elavnemise, kuid samas kaasnevad sellega ka ohud. Siin on mõned võimalikud ohud majandusele, kui keskpangad langetavad baasintressimäära:

Keskpankurite baasintresside langetamise 8 ohtu
Keskpankurite baasintresside langetamise ohud

1. Inflatsiooni kiirenemine

Madalamad intressimäärad tähendavad tavaliselt odavamat laenamist nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. See suurendab tarbimist ja investeeringuid, mis omakorda võib põhjustada nõudluse kasvu. Kui nõudlus ületab pakkumise, võivad hinnad hakata kiiresti tõusma, põhjustades inflatsiooni. Kui inflatsioon kasvab liiga kiiresti ja jääb kontrolli alt välja, võib see kahjustada majanduse stabiilsust.

2. Varade mullistumine

Madalamad intressimäärad võivad tõsta varade, nagu kinnisvara ja aktsiate, hindu, kuna investorid otsivad kõrgemat tootlust muudes varaklassides, kui hoiuste ja võlakirjade tootlus langeb. See võib põhjustada varade mullistumist – olukorda, kus varade hinnad tõusevad põhjendamatult kiiresti, tekitades ohu, et mull lõpuks lõhkeb ja hinnad järsult langevad, mis võib põhjustada majanduskriisi.

3. Võlakoorma kasv

Madalamad intressimäärad julgustavad ettevõtteid ja eraisikuid rohkem laenama. Kui laenamist on liiga palju ja võlakoormad kasvavad liiga suureks, võib see majanduse haavatavaks muuta. Kui majandusolukord halveneb või intressimäärad tõusevad hiljem, võib võlakoorem muutuda talumatuks, mis omakorda toob kaasa maksejõuetuse ja pankrotid, eriti haavatavates sektorites.

4. Pangandussektori kasumi vähenemine

Keskpangad madalate intressimääradega vähendavad tavaliselt ka kommertspankade kasumlikkust. Pangad teenivad tavaliselt kasumit, laenates raha välja kõrgema intressimääraga, kui nad hoiuseid koguvad. Kui intressimäärad on madalad, võib see panga kasumimarginaale kitsendada, mis omakorda vähendab nende võimekust pakkuda laene ja hoida finantssüsteemi stabiilsena.

5. Madal tootlikkus ja investeerimisefektiivsuse vähenemine

Madala intressimääraga keskkonnas võib ettevõtetel olla kiusatus investeerida madala tootlikkusega projektidesse, sest laenu võtmine on odav. See võib viia kapitali väärkasutamiseni, kus ettevõtted ei tee piisavalt tarku ja tõhusaid investeeringuid, mis tooks pikemas perspektiivis kaasa majanduse tootlikkuse languse.

6. Hoiustajate kaotused

Kui intressimäärad on madalad, saavad hoiustajad oma hoiustelt madalamat tootlust. See võib kahjustada inimeste pikaajalisi säästmisplaane, eriti pensioniea kogumisskeeme. See võib avaldada mõju tarbijate kindlustundele ja vähendada säästmisvõimet, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju majandusele.

7. Kapitaliväljavool ja valuuta nõrgenemine

Kui keskpank langetab intressimäärasid liiga palju või liiga kaua, võib see viia kapitali väljavooluni, eriti arenevates majandustes. Investorid võivad hakata otsima kõrgemat tootlust teistes riikides, viies kapitali ja investeeringud välismaale. See võib kaasa tuua valuuta nõrgenemise, mis tõstab imporditud kaupade hindu ja võib samuti soodustada inflatsiooni.

8. Pikaajalised majanduskasvu probleemid

Kui keskpangad hoiavad intressimäärasid liiga kaua madalal, võib see tekitada sõltuvuse odavast rahast. Majandused võivad muutuda haavatavamaks igasuguste šokkide suhtes, kuna varade hinnad on moonutatud ja võlad suuremad. Kui tekib vajadus tõsta intressimäärasid tulevikus (näiteks inflatsiooni ohjeldamiseks), võib see põhjustada majanduse järsu jahenemise ja isegi majanduskriisi.

Kokkuvõte

Keskpankade baasintressi langetamine võib ajutiselt elavdada majandust, kuid sellega kaasnevad riskid, nagu inflatsiooni kasv, varade mullistumine, võlakoorma suurenemine ja pangandussektori surve. Madalad intressimäärad võivad soodustada tarbimist ja investeeringuid, kuid nende pikaajaline hoidmine võib viia majanduse struktuurse tasakaalustamatuseni.

Toimetas Veiko Huuse

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Ausus ja lojaalsus on muutunud defitsiidiks. Samuti on muutunud defitsiidiks aus ja harmoonilise ühiskonna jaoks lojaalne ajakirjanik. Kui vaadata neid, kes koolitavad ajakirjanikke ja millises keskkonnas ajakirjanikud töötavad, siis kas koolitajad ja tööandjad ise on intelligentsed ja harmoonilise ühiskonna loojad?