Eestis on tekkinud tõsine mure seoses õigusriigi põhimõtete järgimise ja kohtusüsteemi usaldusväärsusega. Paljude hinnangul ei suuda kohtud enam tagada õiglust ning turvatunne ühiskonnas on vähenenud. Kõige rohkem kannatavad selle all lapsed, kes puutuvad kokku kohtunike ja ametnike seadusevastase tegevuse tagajärgedega.

Kohtunike ülesanne peaks olema kaitsta inimesi ametnike ja riigivõimu võimaliku türannia eest, kuid tundub, et sageli toimib süsteem vastupidiselt – mõned kohtunikud on justkui pöördunud kodanike vastu, rikkudes põhiseadust ja seadusi. Korruptsioon ja erapoolikus kohtusüsteemis seavad ohtu õigusriigi aluspõhimõtted ja kõigutavad inimeste usku õigusemõistmisse.

Kes on kohtunik ja millised on tema ülesanded?

Kohtunik on kohtusüsteemi keskne figuur ja õigusemõistmise vundament. Tema ülesanne on tagada, et kõik menetlused toimuksid seaduste ja õiguse alusel ning et iga inimene saaks õiglase ja erapooletu kohtlemise osaliseks. Kohtuniku rolli mõistmine on eriti oluline, sest tema otsustest sõltuvad inimeste elud, nende õigused ja ühiskonna õiglustunne tervikuna.

Kohtuniku ülim reegel: seaduse järgimine ja õigluse tagamine

Kohtuniku kõige tähtsam põhimõte on alluda täielikult seadusele ja järgida seda kõikides oma tegevustes. Eesti õigussüsteemis, nagu ka teistes demokraatlikes riikides, kehtib reegel, et kohtunik peab alati tegutsema seadusest tulenevate normide, põhimõtete ja väärtuste kohaselt. Kohtunik ei tohi tegutseda oma isikliku arvamuse, maailmavaate või eelistuste põhjal – tema otsused peavad põhinema üksnes seadustel ja tõenditel.

Kohtunikul on kohustus tõlgendada seadust viisil, mis tagab õigluse kõigile osapooltele, jättes kõrvale kõik võimalikud eelarvamused ja isiklikud tunded. Tema töö aluseks on õigusemõistmise sõltumatus, mis tähendab, et ta peab olema sõltumatu igasugustest poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest survetest. Selline sõltumatus on vajalik, et kohtunik saaks teha oma tööd vabana igasugusest välisest mõjutamisest ja saaks järgida rangelt seadust ja õiglust.

Õigusemõistmise eksimatud põhimõtted ja kohtuniku vastutus

Kohtuniku amet on eriliselt vastutusrikas, kuna ühiskond usaldab talle väga palju: inimeste õigused, vabadused ja õiglustunne on suurel määral tema otsustest sõltuvad. Selle ametikoha puhul on teatud eksimused lubamatud ja nende esinemise korral peaks kohtunik viivitamatult ametist lahkuma. Alljärgnevalt mõned sellised eksimused:

1. Erapooletuse kaotamine ja huvide konflikt
   • Kohtunik peab jääma erapooletuks ja objektiivseks. Kui kohtunik hakkab kohtuasja menetlemisel kalduma ühe poole kasuks või tal ilmneb isiklik huvide konflikt, on tegemist tõsise rikkumisega. Näiteks, kui kohtunik on seotud ühe menetluspoolega või sõltub teatud huvirühmadest, ei suuda ta teha sõltumatut otsust. Selline käitumine õõnestab kohtusüsteemi usaldusväärsust ja õiglust.
2. Seaduste tahtlik rikkumine
   • Kohtunik, kes teadlikult eirab seadust või tõlgendab seda valesti, kahjustab õigusemõistmise põhimõtet. Kui kohtunik eirab oma ametikohustusi ja teeb otsuseid, mis on vastuolus seaduse ja õiguse mõttega, ei tohiks ta kohtunikuna edasi tegutseda. Kohtuniku teadlik seaduserikkumine on eriti raske rikkumine, kuna temalt oodatakse seaduse kõrgeimat tundmist ja järgimist.
3. Väärkohtlemine ja ebaväärikas käitumine
   • Kohtunik peab oma ametis käituma väärikalt ja professionaalselt. Kui ta kohtleb menetlusosalisi ebaväärikalt, ebaviisakalt või alandavalt, rikub ta oma ameti au ja eetikat. Samuti ei tohi kohtunik väljaspool kohtusaali käituda viisil, mis õõnestab avalikkuse usaldust kohtusüsteemi suhtes. Kohtuniku isiklik ja ametialane käitumine peavad olema laitmatud, kuna tema eeskuju ja maine peegelduvad kogu kohtusüsteemi usaldusväärsuses.
4. Korruptsioon ja ametialane ebaausus
   • Korruptsioon on üks tõsisemaid eksimusi, mida kohtunik võib toime panna. Kui kohtunik võtab altkäemaksu või teeb otsuseid teatud osapoolte kasuks isikliku kasu saamise eesmärgil, peab ta oma ameti koheselt maha panema. Korruptiivne tegevus kohtusüsteemis hävitab usalduse õigusemõistmise vastu ja kahjustab ühiskonna õiglustunnet tervikuna.
5. Seaduse tundmatus või ebapiisav teadmine
   • Kuigi võib tunduda ilmselge, et kohtunik peab seadust väga hästi tundma, on juhtumeid, kus kohtunikud ei suuda teatud seaduste detaile adekvaatselt rakendada või jätavad teatud olulised õiguslikud aspektid tähelepanuta. Kuigi inimlikud eksimused võivad mõnikord olla paratamatud, peab kohtunik oma teadmisi pidevalt arendama. Kui kohtunik ei suuda täita oma ametikohustusi vajaliku teadmistepagasi puudumise tõttu, siis ei tohiks ta ka kohtunikuna ametis jätkata.

Õiglane õigusemõistmine kui ühiskonna usalduse alus

Kohtuniku ametis on õiglus, ausus ja sõltumatus kõrgeimad väärtused. Kohtunikku peetakse ühiskonnas kõige kõrgema moraalse vastutusega ametnikuks, kellelt oodatakse eksimatut seadusetundmist ja põhimõttelist õigluse järgimist. Seetõttu on väheusutav, et kohtunik ei tunne seadust või teadlikult eirab seda. Kohtuniku töö aluseks on igakülgne pühendumine õiguse ja õigluse kaitsmisele – ilma selle usalduseta kaotab kohtusüsteem oma legitiimsuse ja usaldusväärsuse.

Seega on õigusemõistmise ametis töötav kohtunik kohustatud mitte ainult seadusi tundma, vaid neid ka rakendama erapooletult, sõltumatult ja väärikalt. Õigussüsteemi usaldusväärsuse ja ühiskonna õiglustunde nimel peab iga kohtunik tagama, et tema tegevus vastaks kõrgeimatele eetilistele ja õiguslikele standarditele.

Toimetaja märkus ja soovitus: Soovitan seda eelmist kogu teksti kasutada igas sinu kohtule esitatavas kaebuses või vastuses. Sellega tuletab kohtunikule meelde, et mis amet tal on ja mis on tema ülesanded. Tänane kohtupraktika on korduvalt näidanud, et kohtunikud ei tea miks nad selles ametis on ja mis on selle ameti ametiülesanded. Seega, on vaja neile kohustused ja ametiülesanded meelde tuletada, sest Õiguskantsler seda ei tee, kuna ka tema ei tea, mis tema roll on ja kas sellest on ühiskonnale kasu.

Kuula allolevast videost lisaks näiteid reaalsest elust ja kas siin loos on kohtunikud oma ameti väärilised või nad peaksid olema leheriisujad?

Alljärgnev väga oluline info sisaldab faktilisi tõendeid. Toimetuses on olemas palju rohkem tõendeid ja need on üle vaadatud õigusekspertidega, kes on olnud ühel meelel – kohtunikud on rikkunud süstemaatiliselt seaduseid ning jääb arusaamatuks, miks Õiguskantsler, Riigikohtuesimees ja Justiitsminister mitte midagi ette ei võta ja korda majja ei löö? Kellele see korralagedus kasulik on?

Mille jaoks on Eestis Õiguskantsler?

Eesti Õiguskantsleri roll on olla riiklik õiguskaitseorgan, kelle ülesandeks on jälgida, et seadusandlik, täidesaatev ja kohalik omavalitsus järgiksid põhiseadust ning tagaksid inimeste põhiõigused ja -vabadused. Õiguskantsler täidab mitmeid olulisi ülesandeid, mis hõlmavad järelevalvet nii õigusaktide kui ka avaliku sektori tegevuse üle ning tegutseb avalike õiguste kaitsjana. Allpool on toodud Õiguskantsleri peamised ülesanded.

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve

• Õiguskantsler kontrollib, kas seadused ja muud õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega. Kui ta leiab, et mõni seadus või määrus on põhiseadusvastane, võib ta esitada Riigikohtule taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks.
• Ta jälgib, et õigussüsteem tervikuna vastaks põhiseaduses sätestatud põhimõtetele ja väärtustele ning tegutseb põhiseadusliku korra kaitsjana.

2. Inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitse

• Õiguskantsler kaitseb inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, kontrollides avaliku sektori asutuste tegevust ja nende vastavust seadusele. Ta võib uurida nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka teiste avalike institutsioonide tegevust, et tagada kodanike õiguste kaitse.
• Inimesed saavad õiguskantslerile esitada kaebusi, kui nad tunnevad, et nende õigusi on rikutud. Õiguskantsler uurib kaebusi ja võib teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

3. Järelevalve avalike teenuste ja asutuste üle

• Õiguskantsleril on järelevalvefunktsioon kõikide avaliku sektori asutuste üle, et need täidaksid oma kohustusi kooskõlas seaduste ja hea halduse põhimõtetega. Ta jälgib, et avalik teenus oleks kättesaadav, õiglane ja seaduslik ning et asutused täidaksid oma ülesandeid vastavalt seadustele.
• Lisaks jälgib õiguskantsler laste ja puuetega inimeste õiguste kaitset ning viib läbi lastekaitseasutuste ja kinnipidamisasutuste järelevalvet.

4. Ombudsmanina tegutsemine

• Õiguskantsler täidab ka ombudsmani ülesandeid, mis tähendab, et ta lahendab kodanike kaebusi ametnike tegevuse või halduses esinevate probleemide üle. See roll annab õiguskantslerile võimaluse tegutseda kodanike esindajana, kui nad kogevad ebaõiglust või väärkohtlemist avalikus sektoris.
• Ta võib soovitada parandusi ja teha ettepanekuid asutustele, et parandada kodanike õigusi ja vältida haldusalaseid rikkumisi. Kas ja mida on saanud Ülle Madise lastekaitse teemal ära teha? Pole eriti midagi kuulda tulemustest, mis lastekaitsesüsteemi korda teeks.

5. Õigusaktide ja seadusandluse parendamise ettepanekud

• Õiguskantsler võib teha ettepanekuid seaduste ja õigusaktide muutmiseks, kui ta leiab, et kehtivad seadused ei vasta enam tänapäeva vajadustele või rikuvad põhiõigusi.
• Ta saab algatada arutelu oluliste sotsiaalsete või õiguslike probleemide üle ning anda seadusandjatele soovitusi, kuidas parandada õigusruumi, et see vastaks paremini ühiskonna vajadustele ja põhiseaduse nõuetele.

6. Rahvusvaheliste inimõiguste ja konventsioonide järgimine

• Õiguskantsler jälgib, et Eesti täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja teiste oluliste konventsioonide osas. Ta võib teha ettepanekuid, kuidas paremini tagada konventsioonide täitmine ja inimõiguste järgimine Eestis.

Õiguskantsleri sõltumatus ja rolli olulisus

Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes ei kuulu ühegi täidesaatva võimu alla ja kes tegutseb sõltumatult nii valitsusest kui ka parlamendist. Tema roll on toimida ühiskonna moraalse ja õigusliku kompassina, tagades, et riik austaks kodanike õigusi ja vabadusi, ning ennetada seaduserikkumisi. Õiguskantsleril on ühiskonnas oluline positsioon kui õiguse ja õigluse kaitsja, kes aitab tagada, et Eesti riik oleks õigusriik, kus kõiki inimesi koheldakse võrdselt ja õiglaselt.

Praktika aga näitab faktiliselt, et Eesti Õiguskantsler Ülle Madise pole suuteline ühtegi muutust ellu viima. Tema tegevus on tõendanud, et Eestis pole sellisel kujul Õiguskantslerit vaja. Minu käsutuses on kümneid kirju õiguskantslerilt ja tema nõunikult, kus otse öeldakse, et Õiguskantsler ei saa midagi teha ja pöörduge kohtusse. Aga just seaduserikkujatest kohtunike ja ametnike pärast Õiguskantsleri poole pöörduti. Siin on väga värske näide ühest Ülle Madise kirjast, kus ta kurdab suurest töökoormusest ja pole aega “probleemiga” tegeleda. Miks on nii palju tööd? See näitab, et Riigis on asjad korrast ära ja et tööpäevad poleks pikad ja ülekoormatud, tuleks õiglus ja seadusekuulekus korda teha, sest just kohtunike ja ametnike kuritegude tõttu on õiguskantsler kaebustega üle ujutatud. Põhiseaduse järgi polegi Õiguskantsleril otsustusõigust vaid on nõuandja. Kui aga Riiki juhivad seaduserikkujad, siis see õiguskantsleri nõuanne on kurtidele kõrvadele. Kirjadest koopiad:

Ülle Madise vastus Ülo Siinmaale põhiseaduse teemal, kus Üo viitas ilmnenud seaduslikele vigadele põhiseaduse muutmise tegemisel 2015 aastal:

“Tere!
Kahju, kui hr Koppeli vastuses oli viga. Palusin tal asja uuesti läbi vaadata. 
PS muutmist ei ole ÕK-l lubatud vaidlustada. Rohkem ei oska selle kohta öelda. 
Paraku on oma tööd tõesti nii palju, et lisaks sellele teemasid käsile võtta ei jõua. Asjadele, kus ÕK-l sõnaõigust pole, pole ka mõtet aega kulutada.
Kõike head soovides,….. “

Teine näide Õiguskantsleri jõuetusest:

Revo Jaansoo on väga aktiivne Eesti rahva tervise eest seisja ja on paljastanud viimase 3 aasta jooksul covid pettusi (enamus Covid teemalised artiklid Fonte.News kanalis on toimetanud Revo Jaansoo), samuti tõendanud, et Eesti Riigi valitsusliikmed ja ametnikud on rängalt eksinud põhiseaduse vastu ja rahvusvaheliste seaduste vastu covid piirangute ja covid süstidega survestamisel. Revo Jaansoo on Fonte.News toimetusele saatnud palju kirju ja küsisin Revolt: “Kas õiguskantsler on midagi ka lahendanud covid pettuste läbiviijate vastutusele võtmisel või samuti vastanud, et ei saa midagi teha, et pöördu sinna ja tänna…”. Revo vastus minule oli konkreetne:

“Võin kinnitada, et kansleri nõunik on seda väitnud kümneid kordi oma vastuskirjades. Sõnastus on kohati erinev, kuid sisu on sama.

— Olen pidanud enamikul juhtudel antud kansleri nõuniku (enamikel juhtudel üks ja sama ametnik) väite näiteks avaliku huvi klauslile tuginedes vaidlustama, mis peaks tagama asja sisulise läbivaatamise õiguse. 

— Mitmed sisulised menetlused on keskel. Korduvalt on vaidlustatud õiguskantsleri keeldumine asja sisulise läbivaatamise suhtes. Kõigile vastuskirjadele on eranditult lisatud salastatuse märge (nt asutusesiseseks kasutamiseks), mis taksitab neid dokumente avalikes menetlustes kasutamist ilma õigusmeeskonnaga konsulteerimata, kaaludes põhjalikult teise osapoole võimalikke või tegelikke vastuargumente, mis õigustavad salastatuse klausli tähelepanuta jätmist. …..”

Kolmas näide Õiguskantsleri jõuetusest, kus kaebaja pöörduski kantsleri poole korduvalt(kirju on rohkem kui need kaks näidet), sest kohtu esimehed ei teinud midagi, justiitsminister ei teinud midagi:

Eesti kõigi kohtuastmete juhi roll ja ülesanded

Eestis on kohtute esimehel keskne roll kohtuasutuse juhtimisel ja kohtusüsteemi toimimise tagamisel. Kohtute esimees vastutab oma kohtu haldus- ja juhtimisülesannete eest ning täidab mitmeid olulisi ülesandeid nii kohtusüsteemi tervikuna kui ka kohtunike töö koordineerimisel ja kvaliteedi tagamisel.

1. Kohtu administratiivne ja organisatsiooniline juhtimine

• Kohtute esimees juhib kohtu igapäevast tegevust, vastutades selle eest, et kohtusüsteem toimiks tõhusalt, õiglaselt ja seaduslikult.
• Ta planeerib kohtu töökorraldust, sealhulgas määrab kohtuasjade jaotamise kohtunike vahel, et tagada õiglane koormus ja vältida viivitusi menetlustes.
• Esimees tagab, et kohtus oleks piisavad ressursid ja korraldus, et kohtumenetlused toimuksid sujuvalt.

2. Kohtunike töö koordineerimine ja kvaliteedi tagamine

• Kohtute esimehel on oluline roll kohtunike töö juhtimisel ja koordineerimisel, sealhulgas nende töö kvaliteedi jälgimisel. Esimees vastutab kohtunike töö efektiivsuse ja järjepidevuse eest.
• Ta korraldab vajadusel kohtunike koolitusi ja arenguprogramme ning toetab nende professionaalset arengut.
• Esimees võib juhtida tähelepanu võimalikele probleemkohtadele kohtumenetluses ja pakkuda lahendusi, mis tagaksid kohtupidamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

3. Kohtu ja avalikkuse suhete haldamine

• Kohtute esimees vastutab kohtu esindamise eest suhetes avalikkuse ja meediaga, andes vajadusel selgitusi kohtu tegevuse ja otsuste kohta.
• Ta tagab, et kohtu töö on läbipaistev ja avalikkusel on juurdepääs olulisele teabele, ilma et see kahjustaks menetluste sõltumatust ja erapooletust.
• Samuti vastutab esimees kohtuasutuse usaldusväärsuse ja maine hoidmise eest, aidates avalikkusel mõista kohtute rolli õigusemõistmisel.

4. Koostöö kohtusüsteemi muude osade ja asutustega

• Kohtute esimees teeb tihedat koostööd kohtusüsteemi teiste juhtide ja asutustega, sealhulgas Justiitsministeeriumi ja Kohtute Haldamise Nõukoguga, et parandada kohtusüsteemi toimimist ja arendada kogu süsteemi.
• Ta koordineerib kohtute vahelisi ressursse ja parendab töökorraldust, et saavutada ühtne ja efektiivne kohtusüsteem.

5. Kaebuste lahendamine ja distsiplinaarjärelevalve

• Kohtute esimees lahendab kohtusüsteemi sees tekkivaid kaebusi ja probleeme ning täidab distsiplinaarjärelevalve funktsiooni, jälgides, et kohtunikud täidaksid oma ülesandeid vastavalt seadusele ja eetilistele normidele.
• Kui esinevad probleemid kohtunike käitumises või töös, on esimehel õigus algatada uurimisi ja vajadusel algatada distsiplinaarmenetlus, kui kohtunik on oma ametikohustusi rikkunud.

6. Kohtute arendamine ja uuenduste juhtimine

• Esimees vastutab kohtu arengu ja uuenduste juhtimise eest, et muuta kohtusüsteem ajakohasemaks ja tõhusamaks. Näiteks võib ta algatada kohtuprotsesside digitaliseerimist või juhtida projekte, mis lihtsustavad kohtu tööprotsesse.
• Ta arendab strateegiaid ja meetmeid, et kohtu tööd ajakohastada, et vastata ühiskonna muutuvatele vajadustele ja ootustele kohtusüsteemi suhtes.

Kohtute esimehe tähtsus kohtusüsteemi tervikuna

Kohtute esimees mängib keskset rolli kohtusüsteemi terviklikkuse ja tõhususe tagamisel. Tema ülesannete hulka kuulub kohtu töökorralduse sujuv toimimine, kohtunike töö toetamine ja kvaliteedi tagamine, samuti suhete hoidmine avalikkusega. Kohtute esimees seisab hea selle eest, et õigusemõistmine oleks usaldusväärne, õiglane ja läbipaistev. Lisaks täidab ta kohtusüsteemi arendajat ja uuenduste eestvedajat, viies sisse muudatusi, mis muudavad kohtupidamise kättesaadavamaks ja efektiivsemaks.

Eestis on kohtusüsteemi kõrgeim juht Riigikohtu esimees. Riigikohus on Eesti kohtusüsteemi kõrgeim kohus, mille esimees vastutab mitte ainult Riigikohtu juhtimise eest, vaid omab ka keskset rolli kogu kohtusüsteemi toimimise ja arendamise koordineerimisel.

Riigikohtu esimehe roll ja ülesanded

1. Kohtusüsteemi juhtimine ja esindamine:
   • Riigikohtu esimees esindab Eesti kohtusüsteemi tervikuna ja vastutab Riigikohtu töö juhtimise eest.
   • Ta esindab kohtuvõimu suhetes teiste riigiorganite ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
2. Kohtute Haldamise Nõukogu juhtimine:
   • Riigikohtu esimees juhib Kohtute Haldamise Nõukogu (KHN) tööd. See nõukogu on organ, mis koordineerib kohtusüsteemi halduslikke ja strateegilisi küsimusi, sealhulgas kohtute töökorraldust ja arengut.
   • Kohtute Haldamise Nõukogu ülesanne on teha otsuseid kohtusüsteemi haldamise ja arendamise kohta, ning Riigikohtu esimehel on selle nõukogu eesistujana keskne roll kohtusüsteemi strateegilises juhtimises.
3. Kohtunike ametissenimetamine ja distsiplinaarjärelevalve:
   • Riigikohtu esimees osaleb kohtunike ametissenimetamise ja nende ametialase arengu küsimustes.
   • Ta mängib olulist rolli kohtunike distsiplinaarjärelevalves ning saab algatada distsiplinaarmenetlusi, kui kohtunik rikub oma ametikohustusi või käitub ebaeetiliselt.
4. Riigikohtu otsuste kvaliteedi ja ühtsuse tagamine:
   • Riigikohtu esimees vastutab ka kohtulahendite kvaliteedi ja õigusalase ühtsuse eest, et tagada kohtulahendite järjepidevus ja õigusnormide ühetaoline kohaldamine kõigis kohtuastmetes.

Praegu on Eesti Riigikohtu esimees Villu Kõve, kes on selles ametis alates 2019. aastast. Riigikohtu esimees määratakse ametisse viieks aastaks ning teda valib ja nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul.

Näiteid Villu Kõve vastustest kirjadele, kus on palutud algatada järlevalvet seadusi rikkuvate kohtunike suhtes, samuti ebaõiglaste kohtuprotsesside menetlusvigade suhtes. Kirjade koopiad:

Näide kirjast, kus riigikohtu esimees ei ole huvitatud enda alluvate suhtes järelvalvet alustama, kuigi avalduses oli välja toodud konkreetselt kohtunike (mitmed kohtunikud, on läbi käinud ka Fonte.News uudistest) korduvad seaduse rikkumised:

Tallinna Halduskohtu esimehe Kaupo Kruusvee suhtumine sarnaneb Villu Kõvega ja leiab samuti, et põhjust seadusi rikkuvate kohtunike uurimiseks pole. Kaupo Kruusvee kirja koopa:

Mis roll on Eesti kohtusüsteemis Eesti Justiitsministeeriumil?

Eesti Justiitsministeeriumil on kohtusüsteemis oluline roll eelkõige kohtute haldamise ja arendamise ning õigusloome koordineerimise kaudu. Kuigi Justiitsministeerium ei sekku kohtute otsustusprotsessidesse ega mõjuta kohtulahendeid, on tal tähtis vastutus kohtusüsteemi tõhususe ja toimimise tagamisel. Siin on Justiitsministeeriumi põhiülesanded kohtusüsteemis:

Justiitsministeeriumi roll Eesti kohtusüsteemis

1. Kohtute haldamine ja rahastamine
   • Justiitsministeerium vastutab kohtute rahastamise ja ressursside haldamise eest, tagades, et kohtud saaksid tõhusalt toimida ja neil oleksid vajalikud ressursid.
   • Ministeerium koordineerib kohtute infrastruktuuri arengut, sealhulgas tehnoloogia kasutuselevõttu ja digitaalsete lahenduste arendamist, mis muudavad kohtumenetlused kiiremaks ja kättesaadavamaks.
2. Kohtusüsteemi arendamine ja strateegiline planeerimine
   • Justiitsministeerium töötab välja strateegiaid ja arengukavasid, et kohtusüsteem vastaks ühiskonna muutuvatele vajadustele ja rahvusvahelistele standarditele.
   • Kohtusüsteemi arenduse ja toimimise eest vastutades teeb ministeerium koostööd Kohtute Haldamise Nõukoguga, mis esindab kohtuvõimu ja mille eesistuja on Riigikohtu esimees.
3. Õigusloome ja seadusandlus
   • Justiitsministeerium koostab seaduseelnõusid ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, et kohtusüsteem toimiks õiglaselt ja tõhusalt. Ministeerium jälgib ka, et kohtusüsteem oleks kooskõlas Eesti põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega.
   • Ministeerium koordineerib õigusreforme, et kohandada kohtusüsteemi ja seadusi ühiskonna vajaduste ja kaasaegsete nõuetega.
4. Kohtunike ja kohtutöötajate töötingimuste tagamine
   • Kuigi Justiitsministeerium ei sekku kohtute otsustusõigusesse, tegeleb ta kohtutöötajate ja kohtunike töötingimuste tagamise ning nende tööks vajalike vahendite ja keskkonna loomisega.
   • Samuti teeb ministeerium koostööd kohtute ja Kohtunike Ühinguga, et toetada kohtunike täienduskoolitust ja professionaalset arengut.
5. Rahvusvaheline koostöö ja Eesti kohtusüsteemi esindamine
   • Justiitsministeerium esindab Eesti kohtusüsteemi rahvusvahelistes organisatsioonides ning teeb koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tugevdada õigusriiki ja kohtusüsteemi usaldusväärsust.
   • Ministeerium koordineerib ka Eesti osalust Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kohtualastes projektides ja algatustes.

Eesti praegune justiitsminister

Alates juulist 2024. aasta on Eesti justiitsminister Liisa-Ly Pakosta (ennem oli Kalle Laanet). Justiitsminister juhib Justiitsministeeriumi tööd, vastutab õigusloome, kohtusüsteemi arengu ja haldamise ning õigusriigi toimimise eest Eestis. Minister esitab valitsusele ja Riigikogule ettepanekuid seadusemuudatusteks ja kohtusüsteemi arenguks, lähtudes Eesti õiguskorra ja õigluse tagamise vajadustest.

Justiitsministeeriumi vastused kaebustele ebaõiglaste kohtunike suhtes. Kirjade koopiad:

Näide 1, kus ministeeriumi nõunik, kes tegutseb justiitsministri alluvuses ja teadmisel, soovitab tegevusi, mida Eestis pole võimalik teostada (punasega tehtud olulised märkmed):

Näide 2, kus samuti justiitsminister suunab tegema tegevusi, mida pole võimalik teostada:

Eestis on kohtunike maine alla viinud üks Staarkohtunik – Ahti Kuuseväli.

Tema kohta on mitu lugu Fonte.News kanalis (SIIN, SIIN, SIIN, SIIN). Siin on Kristiina Heinmetsa lapse juhtumis Taotluse koopia, mida Ahti Kuuseväli ebainimlikult venitab ja ei näita mingit huvi asja kiire lahenduse vastu:

Mida need kõik kirjad meile näitavad?

Kui sa vaatad ja loed neid vastuseid Villu Kõvelt, Ülle Madiselt, Liisa-Ly Pakostalt, kas sa näed nende poolt selliseid lahendusi pakkumas, mis pole seotud asja viisakat suunamist nendele lahendada, kelle peale kaebus sai esitatud ja kes tegelikult ongi seaduste vastu eksinud? Kas mitte pole siin JOKK süsteem või “omade ringkaitse” ja vastutusest kõrvale hiilimine? Kas loete ka kirjadest välja, et kellelgi pole isegi huvi juurdlust algatada ja süsteemi korda teha?

Ma olen teadlik, et sarnaseid olukordi ja inimeste “mõnitamist” on Eestis palju. Mõned lihtsalt ei tahtnud oma dokumente avaldada aga usun, et üsna pea teevad nad seda. Olen arvamusel, et kannatanuid on väga palju ja see olukord vajab kohest korrastamist. Kui süsteem on mäda, siis tuleb alustada tipu väljavahetamisest.

Kohtusüsteemis on suur ja karjuv vastuolu juba sellega, et kui kohtunik on otsustanud anda Riigiõigusabi, siis ei saa samas nõuda rahalist tagatist. Riigiõigusabi antakse tingimusel, et inimesel pole rahalisi sissetulekuid ja on seda kohtule tõendanud. Pole õiglane nõuda tagatisi, seda enam kui vastas on sadade miljonite eur käibega ettevõtted. Siin loos on ebaõiglust, ülekohut ja korruptsiooni kuhjaga.

Üleskutse

Nagu näete, Riigi kõrgemad ametnikud ei taha lahendada probleemi ja neil on ükskõik – “mõisa köis” las lohiseb. Kutsun lugejat kooslooma ja puhastame Eesti korruptsioonist, ebainimlikest ja õiglusevastastest ametnikest. Kui sul on kogemusi kohtuniku ja mõne ametnikuga, kes faktiliselt on eiranud kõike seda, mida ma artikli alguses kirjutasin, siis saada selle ametniku nimi toimetusele. Ainult avalikustamine muudab ühsikonda tervemaks ja õiglasemaks. Hirmudest ametnike ees tuleb vabaneda, sest nad toituvad sinu hirmust. Selle üleskutse alla kuuluvad ka kõik need poliitilised tegelased, ametnikud, suurettevõtjad, kes ärastavad ja hävitavad Eestimaad: Fosforiidikaevandus, Nursipalu ja NATO laienemine, Põllumajandus ja loomakasvatus, väikeettevõtlus, lastekaitse, looduskaitse, jpt. teemad, mis sinu arvates tundub olevat oluline ja avalikustamise peatame Eestimaa hävimise.

Kuidas me teame, et need allolevas nimekirjas olevad inimolendid on seaduste vastu eksinud?

On teada fakt, et inimene pole suuteline lühikese ajaga analüüsima tuhandeid seaduseid, määruseid, eritingimusi. Lisaks on kümneid olulisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, milledest peab Eesti kohtusüsteem, avalikud teenistujad, advokaadid, ajakirjanikud kinni pidama. Kõik allolevas nimekirjas olevad nimed koos nendega seotud otsused, dokumendid, kaebused, avaldused, jne. analüüsitakse läbi FairTrial AI meeskonna poolt. Loe, mis on FairTrial AI:

Nimekiri kohtunikest, advokaatidest ja ametnikest, kellede info on toimetusele saadetud ja kes on Fonte.News toimetusele silma paistnud kahtlaste tegevustega:

KOHTUNIKUD

Villu Kõve

Astrid Asi

Ahti Kuuseväli

Martin Tuulik

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets

Kaupo Kruusvee

Reena Nieländer

Haide Rimmel

Maret Altnurme

Reelika Lind

Tristan Ploom

Tiia Nurm

Anu Vismann

Pihel Sarv

Maret Hallikma

Liina-Naaber Kivisoo

Olev Mihkelson

Tarmo Tina

Vallo Kariler

Anu Maria Brenner

Maido Roots

Andrea Lega

Iris Kangur-Gontšarov

Kaija Kaijanen

Ele Liiv

Gea Lepik

Peeter Pällin

LASTEKAITSE SPETSIALIST

Margrit Pitkve

Tiiu Krull

Kai Sinisalu

Mouna Salami

Merle Priimäe

Eerika Rahuoja

Elen Kaljuveer

Grete Bobkin

Gerda Eerma

Ly Rüüs

KOV TOIMETULEKUTOETUSE SPETSIALIST

Moonika Roosnupp

Kristel Tina

LAPSI KOHTUTES ESINDAVAD ADVOKAADID/JURISTID/ADVOKATUUR

Deivi Vaht

Robert Sarv

Katrin Paulus

Helen Hääl

RIIKLIK PERELEPITUS/PERELEPITAJAD

Anna Vorobjova

Ruth Juhanson

Liivia Vacht

Külle Kadarik-Hüljes

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET/JUSTIITSMINISTEERIUM/LASTE OMBUTSMAN/HARIDUSAMET/PPA

Aire Arro (PPA uurija)

Maris Kokk

PSÜHHOLOOGID/PSÜHHIAATRID/TERAPEUDID

Sille Õun

Grete Kald

Ene Raudla

Mari Järvelaid

Katrin Orav

Evelin Kalaus

Imre Rammul

LASTEAIA/LASTEHOIU JUHATAJA

Kertu Mellikov – Lepatriinu lasteaed

Nimekirja täiendame jooksvalt nende nimedega, kelle kohta oleme saanud õigusekspertidelt hinnangu nende inimolendite eksimuste kohta.

Artikli autor ja toimetaja Veiko Huuse.

Loe lisaks:

Please follow and like us:

39