Mairia Joost, halduskohtu pressiesindaja, on ebaseaduslikult ja korduvalt avaldanud meediakanalitele inimeste (loe ka: füüsilise õigusliku isiku) eriliigilisi isikuandmeid. Seni on paljud kannatajad seda tegevust talunud vähese inimõiguste teadmiste puudumise tõttu. Kuid maailmas toimub puhastus ja nüüd on aeg inimestele meelde tuletada nende õigused. Maria Joosti saab vastutusele võtta järgmiste õigusaktide ja mehhanismide alusel:
Halduskohtu pressiesindaja Maria Joost lekitas eriliigilisi isikuandmeid – võimalik kriminaalvastutus
Vastutuskoht Halduskohtu pressiesindajana
1. Pressiesindaja roll ja ametikohustused:
- Pressiesindaja peab järgima seadust ja kohtunike kehtestatud juhiseid, kui ta edastab avalikkusele teavet kohtumenetluste kohta.
- Ta ei tohi avaldada isikuandmeid, mis on seadusega kaitstud, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmed, sotsiaaltoetused või eluruumidega seotud andmed).
2. Kohtute seaduse ja andmekaitse nõuded:
- Pressiesindaja vastutab koos kohtunikuga, kui tema tegevus rikub kohtumenetluse konfidentsiaalsuse põhimõtteid või andmekaitsealaseid nõudeid.
3. Õiguslik vastutus Maria Joosti tegevuse eest
- Distsiplinaarvastutus:
- Kui Maria Joost on kohtutöötaja, saab tema vastu algatada distsiplinaarmenetluse vastavalt Kohtute seadusele.
- Distsiplinaarmenetluse võib algatada Halduskohtu esimees või kõrgem kohtuvõim, kui pressiesindaja tegevus on olnud süüline ja põhjustanud rikkumisi.
4. Isikuandmete kaitse rikkumine:
- Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ja Isikuandmete kaitse seadus (IKS):
- Kui pressiesindaja edastas teie eriliigilised isikuandmed ilma teie nõusolekuta, võib tema tegevust pidada ebaseaduslikuks andmetöötluseks.
- GDPR-i kohaselt vastutab rikkumise eest nii töötleja (kohtusüsteem) kui ka töötleja esindaja (pressiesindaja).
5. Kriminaalvastutus:
- Karistusseadustiku § 157¹ (isikuandmete ebaseaduslik avaldamine):
- Kui andmete avaldamine põhjustas olulist kahju, võib see olla käsitletav kriminaalkuriteona.
- Karistusseadustiku § 157² (eraelu puutumatuse rikkumine):
- Kui avalikustamine puudutas tundlikku teavet ja põhjustas moraalset või varalist kahju, võib pressiesindaja tegevust hinnata kriminaalasjas.
6. Tsiviilvastutus:
- Võlaõigusseaduse alusel on teil õigus nõuda kahju hüvitamist mittevaralise kahju (stress, mainekahju) ja varalise kahju (vajadus lisamenetluste või õigusabikulude järele) eest.
7. Soovituslikud sammud
- Kaebus Halduskohtu esimehele:
- Esitage ametlik kaebus, milles palute selgitada, kuidas ja miks teie isikuandmed avaldati ajakirjandusele.
• Nõudke selgitust, kas Maria Joosti tegevus oli kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
8. Pöördumine Andmekaitse Inspektsiooni poole:
• Andmekaitse Inspektsioon uurib andmete avaldamise õiguspärasust ning võib määrata trahvi või algatada menetluse.
9. Kaebus kohtule:
• Esitage hagi isikuandmete kaitse rikkumise, moraalse kahju ja varalise kahju hüvitamise nõudega.
10. Teavitus õiguskantslerile või Justiitsministeeriumile:
• Kui tegemist on korduva rikkumisega või kahtlustate süsteemset viga, teavitage ka õiguskantslerit või Justiitsministeeriumi.
Eriliigiliste isikuandmete kaitse on reguleeritud järgmiste seadustega:
1. Euroopa Liidu Isikuandmete Kaitse Üldmäärus (GDPR)
• Artikkel 9 – Eriliiki isikuandmed:
GDPR sätestab, et eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmed, poliitilised veendumused, usulised tõekspidamised, rassiline või etniline päritolu, seksuaalne orientatsioon, geneetilised ja biomeetrilised andmed) ei tohi töödelda, välja arvatud juhul, kui:
1. Andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku.
2. Töötlemine on vajalik seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
3. Töötlemine on vajalik avalike huvide, õiguslike nõuete või tervise kaitse eesmärgil.
2. Eesti Isikuandmete Kaitse Seadus (IKS)
• § 4 – Eriliigilised isikuandmed:
Isikuandmete kaitse seadus täiendab GDPR-i ja sätestab, et eriliigilisteks isikuandmeteks on:
• Terviseandmed.
• Biomeetrilised andmed.
• Geneetilised andmed.
• Poliitilised ja usulised vaated.
• Sotsiaaltoetustega seotud andmed.
• § 6 – Andmete töötlemine avalikus sektoris:
Ametiasutused, sealhulgas kohtud, peavad töötlema isikuandmeid õiguspäraselt ja ainult seaduslikul alusel. Eriti suur rõhk on konfidentsiaalsuse tagamisel.
• § 28 – Vastutus rikkumiste korral:
Isikuandmete ebaseaduslik kogumine, töötlemine või avalikustamine toob kaasa haldus- või kriminaalvastutuse.
3. Eesti Põhiseadus
• § 26 – Õigus eraelu puutumatusele:
Kõigil on õigus eraelu ja isikuandmete kaitsele. See säte on aluseks andmekaitse nõuetele ning keelab delikaatsete andmete avaldamise ilma seadusliku aluseta.
4. Karistusseadustik
• § 157¹ – Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine:
Isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste andmete avaldamine ilma seadusliku aluseta on karistatav rahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.
• § 157² – Eraelu puutumatuse rikkumine:
Kui delikaatsete andmete avaldamine rikub isiku eraelu puutumatust, võib see viia kuni viieaastase vangistuseni.
Eriliigiliste isikuandmete olemus ja kaitse vajadus
1. Eriliigilised isikuandmed:
Fonte.News toimetusele laekunud kannataja sotsiaaltoetuste, toimetulekutoetuste ja eluruumi taotlustega seotud andmed kuuluvad GDPR-i artikli 9 alusel eriliiki isikuandmete hulka. Nende avaldamine ilma kannataja nõusolekuta on keelatud.
2. Kohtumenetluse salastamise kohustus:
• Kohtumenetluse seadustik ja GDPR nõuavad, et eriliigilised andmed jääksid täielikult konfidentsiaalseks. Kohtul on kohustus tagada, et kõik sellised andmed oleksid kaitstud ka ajakirjanduse ja kolmandate isikute eest.
3. Tagajärjed andmete lekkimisel:
• Ajakirjandusse jõudnud kanntaja haldusasjade andmed on kahjustanud kannataja eraelu, tervist ja mainet. Lisaks võivad sellised lekked kahjustada ka teisi menetlusosalisi, kui süsteemseid rikkumisi ei peatata.
Kokkuvõtvalt:
Maria Joost on üks nendest riigiametnikest, kes on toime pannud kuriteo eriliigilste isikuandmete lekitamisega meediasse. Tema kuriteo teeb raskemaks asjaolu, et tal on pikaajaline söbralik suhe meediaettevõtte Postimehega! See on üks järjekordne tõendus, kuidas toimub varjatult ametnike kohtunike, meediaettevõtete juhtide ja advokaatide organiseeitud kuritegvus!
Artikkel on hoiatav ja juriidilise analüüsi aitas teha FairTrial AI.
Toimetas Veiko Huuse
Loe lisaks:
39
