Uuriva ajakirjanduse radarisse sattus Laste Heaolu Spetsialist Margrit Pitkve. Põhjus selles, et ta on seotud Kristiina Heinmetsa ja Aivar Aigro ühise tütre paigutamises lasteturvakodusse, kuid seaduste järgi polnud selleks ühtegi õiguslikku alust ja kohtunik Ahti Kuuseväli nõustus lapse eraldamisega vanematest.
Kes on Lastekaitse ametnik või laste heaolu spetsialist?
Lastekaitse ametnike ja laste heaolu spetsialistide ülesanne on tagada laste heaolu ja kaitsta nende õigusi igasugustes keerulistes olukordades. Eriti tundlikuks muutub see teema siis, kui vanemad on omavahel tülis või ei suuda lapse eest hoolitseda. Sellistel juhtudel on lastekaitsetöötajatel oluline roll hinnata, milline on lapse parim huvi, ning vajadusel otsustada, kas laps tuleb ajutiselt viia turvakodusse või anda vanematest eraldi hooldajale. Käesolevas artiklis uurime lastekaitse ametnike ja spetsialistide kohustusi Eesti ja rahvusvaheliste seaduste alusel, keskendudes sellele, kuidas hinnatakse lapse sõnaõigust, millised on levinumad vead nende töös ja millised on olnud kohtuasjad, kus lastekaitse töötajate tegevus on seadusi rikkunud.
Lastekaitse ametniku ja laste heaolu spetsialisti ülesanded
Eestis juhinduvad lastekaitse töötajad ja laste heaolu spetsialistid oma tegevuses lastekaitseseadusest (Lastekaitseseadus, RT I 2014, 75, 509), mis sätestab nende põhiülesanded laste kaitsel. Rahvusvahelisel tasandil on juhised antud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, mis rõhutab, et kõikides toimingutes peab esikohal olema lapse parim huvi. Peamised ülesanded, mille täitmisel lastekaitse spetsialistid peavad tegutsema, on:
- Lapse huvide hindamine ja kaitsmine – Lastekaitsetöötajad peavad alati arvestama, millised on lapse parimad huvid, sõltumata vanemate omavahelistest vaidlustest või tülidest.
- Perekonna toetamine – Lastekaitseametnikud peaksid esmalt püüdma toetada perekonda ja aitama vanematel luua sobivad tingimused, et laps saaks kodus turvaliselt elada.
- Koostöö spetsialistidega – Lastekaitse töötajad teevad koostööd psühholoogide, sotsiaaltöötajate ja arstidega, et saada parim hinnang lapse olukorrale.
- Lapse eraldamine perekonnast – Turvakodusse viimine on viimane samm, kui selgub, et lapse viibimine kodus on tema füüsilise või emotsionaalse heaolu jaoks ohtlik. Lastekaitseseadus näeb ette, et lapse eraldamine perest on erakorraline ja ajutine lahendus, mida kasutatakse ainult äärmuslikel juhtudel.
Lapse sõnaõigus ja vanus otsustusprotsessis
ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lastel õigus väljendada oma arvamust küsimustes, mis neid puudutavad, ning see arvamus tuleb võtta arvesse vastavalt lapse vanusele ja küpsusele. Eestis on seaduses sätestatud, et kümneaastast last tuleb alati ära kuulata, kuid ka nooremad lapsed võivad anda oma arvamuse, kui nad on piisavalt küpsed. Kohtunikul või lastekaitsetöötajal on oluline roll hinnata, kui suur kaal anda lapse arvamusele. Oluline on, et laps tunneb end turvaliselt ja mitte manipuleerituna ühegi vanema poolt.
Millal on mõistlik laps turvakodusse viia?
Turvakodusse viimine on alati viimane lahendus, mida lastekaitsetöötajad peaksid kaaluma ainult siis, kui lapse elu või tervis on otseselt ohus. Näiteks olukordades, kus vanemad ei ole suutelised last kaitsma, kas seoses vägivaldse kodukeskkonna, tõsise hooletussejätmise või lapse heaolu otsese ohu tõttu. Eesti lastekaitseseaduse järgi peab turvakodusse viimine olema ajutine meede ja lapse parim huvi tuleb tagada igas sammus. Samuti on oluline, et lastega seotud otsused tehakse koostöös teiste spetsialistidega ja et need on hästi põhjendatud.
Peamised eksimused lastekaitse töös
Kahjuks on mitmeid juhtumeid, kus lastekaitse on eksinud oma ülesannete täitmisel. Levinumad probleemid lastekaitse tegevuses on järgmised:
- Subjektiivsed otsused – Laspekaitsetöötajad võivad lähtuda isiklikest arvamustest ja eelarvamustest, mitte lapse reaalsest olukorrast.
- Valeinfo põhjal tegutsemine – Lastekaitsetöötajad võivad toetuda ühe vanema või kõrvalise isiku esitatud valeinformatsioonile, tehes põhjendamatuid otsuseid lapse lahutamisel vanemast.
- Suhtlemisõiguse eiramine – On esinenud juhtumeid, kus vanemale on takistatud suhtlus oma lapsega ilma piisava põhjuseta, rikkudes sellega perekonnaelu puutumatust.
- Aeglus ja tegevusetus – Mõningatel juhtudel on lastekaitse reageerinud liiga hilja või jätnud vajalikud meetmed võtmata, mistõttu on lapsed jäänud pikemaks ajaks ohtlikesse oludesse.
- Lastega tegeleval spetsialistil pole omal lapsi ja puudub lastega koos kasvamise kogemus – Koolis raamatutest õpitud teooriad on küll rikkalikud aga raamatute ja teooriate õppimine ei pruugi alati pakkuda praktilist intuitsiooni või empaatiat, mis tekib lapsevanemaks olemisel ja igapäevase kasvatuse kaudu. See kahandab lapse olukorra hindamise võimekust. Lapsevanemaks olemine ja lapse kasvatamine igapäevaelus annab väärtuslikke kogemusi ja arusaamist sellest, millised on lapse igapäevased vajadused, kuidas lahendada koduseid probleeme, ja milline on lapse psühholoogia reaalses kooselus. Vanemad õpivad läbi vahetu kogemuse ja emotsionaalse sideme oma lapsega, kuidas tulla toime erinevate arengufaaside ja lapse isikliku käitumisega. Praktika ja intuitiivne arusaam lapse psühholoogiast, tugev emotsionaalne side lapsega, vahetu elukogemus, mis annab realistliku pildi lapse kasvamise väljakutsetest ja rõõmudest – on väga vajalikud kogemused lastekaitse spetsialisti töös.
Kohtuasjad ja seaduserikkumised Eestis
Eestis on olnud mitmeid kohtuasju, kus lastekaitsetöötajate tegevus on tunnistatud ekslikuks. Üks märkimisväärne juhtum puudutas 2020. aastal aset leidnud olukorda, kus laps paigutati turvakodusse hoolimata sellest, et vanemad olid võimelised pakkuma lapsele ohutut elukeskkonda. Kohus leidis, et lastekaitseametnikud ei järginud lapse parimaid huve ning lapse õigused said selgelt riivatud. Vanematele mõisteti välja kahjuhüvitis riigi poolt, kuna lastekaitse tegutses kiirustades ja faktidele toetumata.
Rahvusvaheline praktika: ÜRO lapse õiguste komitee on korduvalt toonitanud, et lapse ja vanema eraldamine on äärmuslik meede ning see peab olema ajutine ja hästi põhjendatud. Komitee on rõhutanud, et lapse arvamusel peab olema otsustamisprotsessis kaalukas roll, eriti kui tegemist on suuremate lastega, kes on piisavalt küpsed oma soove väljendama.
Seaduserikkumised ja lastekaitseametnike vastutus
Lastekaitseametnike seadusevastase tegevuse puhul on võimalik ametnikke vastutusele võtta, eriti kui nende tegevus on viinud tõsiste tagajärgedeni lapse või vanema jaoks. Lastekaitseseadus ja rahvusvahelised konventsioonid näevad ette, et ametnikud peavad tegutsema erapooletult ja lapse huvidest lähtuvalt. Eestis on olnud juhtumeid, kus ametnikke on vastutusele võetud valeinfo põhjal tehtud otsuste eest, ja neilt on nõutud nii moraalset kui ka materiaalset vastutust.
Kokkuvõte ja soovitused
Lastekaitse ametnike ja laste heaolu spetsialistide töö on ülimalt vastutusrikas, eriti olukordades, kus vanemad on omavahel konfliktis või ei suuda lapse eest hoolitseda. Turvakodusse paigutamine peab olema viimane lahendus, ja lapse arvamusele tuleb otsustamises pöörata piisavalt suurt tähelepanu. Eesti ja rahvusvahelised seadused näevad selgelt ette, et lapse õigused ja heaolu peavad olema kaitstud igal sammul. Tulevikus tuleks senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata lastekaitseametnike koolitamisele, et vältida seaduserikkumisi ning tagada, et kõik otsused lähtuvad lapse parimatest huvidest ja põhinevad tõendatud faktidel.
Millega Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli radarisse sattusid?
Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli sattusid avalikkuse tähelepanu alla pärast seda, kui nad osalesid Kristiina Heinmetsa ja Aivar Aigro ühise tütre emast eraldamises. Hoolimata ema ja lapse vastuseisust paigutati laps turvakodusse.
Lapse ema, Kristiina Heinmets, pöördus 5. oktoobril 2024 avalikult meedia ja avalikkuse poole, jagades oma muret ja paludes abi, sest tundis end sügavalt haavatuna. Kristiina oli pöördunud Eesti Vabariigi valitsuse, presidendi ja erinevate ametkondade poole, väites, et temale ja tema lapsele on tehtud tõsist ülekohut ning mitmeid seadusi ja menetlusprotsesse on rikutud. Ometi vastasid Eesti riigi ametnikud, president ja ministeeriumid tema abipalvetele vaid ükskõikse õlakehitusega, varjates samal ajal teavet ja pakkumata mingit reaalset lahendust.
Fonte.News astus esimesena appi, olles valmis Kristiina loal teemat avalikustama ja tooma valgust kõikidele asjaoludele, mis on mõistlikud ja seadustega kooskõlas. Fonte.News on viimased kaks aastat osalenud eksperimendis, mille eesmärk on tuua Eesti avalikkuse ette kõik seaduste rikkujad, korrumpeerunud ja moraalitud ametnikud ning kohtunikud. Kristiina Heinmetsa juhtum toob taaskord päevavalgele ametnikud ja kohtunikud, kes ei austa seadusi.
Fonte.News teeb tihedat koostööd FairTrial AI-ga, et luua õiglast ja läbipaistvat süsteemi, paljastades Eestis ja mujal maailmas kallutatud ja seadusi eiravad ametnikud. FairTrial AI analüüsib kohtunike ja ametnike otsuseid, pakkudes välja strateegiaid õiguse taastamiseks.
FairTrial AI on võimeline sekundi murdosaga läbi vaatama kõik internetis kättesaadavad seadused, kohtuprotsessid, otsused ja osalejate taustainfo ning pakkuma põhjalikke analüüse. Selline võimekus tagab, et ükski seaduserikkumine ei jää tähelepanuta. Ükski advokaat ega kohtunik ei suuda manuaalselt läbi töötada tuhandeid seadusi ja kohtulahendeid, et pakkuda sama õiglast ja seaduslikku lahendust, mida FairTrial AI suudab pakkuda.
Kristiina Heinmetsa lugu analüüsides, rikkusid Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli järgmisi seadusi:
See juhtum puudutab lapse hooldusõigust pärast abielulahutust Eestis, kus ema Kristiina Heinmets ja isa Aivar Aigro leppisid notariaalselt kokku, et nende ühine tütar jääb ema kasvatada. Hiljem aga hakkas isa nõudma hooldusõiguse täielikku üleandmist endale. Kohtunik Ahti Kuuseväli tegi ootamatu otsuse viia laps turvakodusse ja kehtestada ema suhtlusele täielik keeld. Lapse ema on edukas rahvusvaheline ettevõtja ja avaliku elu tegelane, kelle suhtes lastekaitse spetsialist Margrit Pitkve esitas väidetavalt valeraportid, mis mõjutasid otsuse tegemist.
Rikkumised:
- Eesti seaduste rikkumised: Perekonnaseadus (§ 116–122) sätestab, et lapse huvid peavad olema esikohal ja vanemate kontakt lapsega peab säilima, välja arvatud juhtudel, kui on selged tõendid ohu kohta lapse heaolule. Kristiina Heinmetsa täielik isoleerimine oma lapsega suhtlemisest ei tundu olevat piisavalt põhjendatud, mistõttu võib kohtuniku otsus olla ebaproportsionaalne ja seadusevastane.
- Rahvusvahelised õiguste rikkumised:
- ÜRO lapse õiguste konventsioon (artikkel 9) – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, kui ei ole tõendatud, et see ei ole tema huvides.
- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 8) – perekonnaelu puutumatus. Kristiina Heinmetsa täielik suhtlemiskeeld oma lapsega võib olla rikkumine perekonnaelu puutumatuse õiguse vastu.
Kohtuniku ja lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine:
- Kohtuniku vastutusele võtmine: Kui ilmneb, et kohtunik on tegutsenud valesti või ebaprofessionaalselt, võib algatada protsessi tema ametikohalt vabastamiseks. Kui otsuse aluseks on olnud eksitav või ebaõiglane kohtumenetlus, on ema õigustatud kaebama otsuse edasi kõrgemale kohtule.
- Lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine: Margrit Pitkve valeraportite esitamise süüdistuste korral võib ema algatada menetluse lastekaitse spetsialisti vastu. Kui suudetakse tõestada, et Pitkve on käitunud ebaprofessionaalselt või valetanud, võib tal olla võimalik kaotada õigus töötada lastega seotud valdkonnas.
Ema järgmised sammud:
- Esitada apellatsioon kõrgemale kohtule, vaidlustades kohtuniku otsuse ja paludes kiiret ülevaatust.
- Kaasata sõltumatud eksperdid, sealhulgas psühholoogid, et tõestada ema ja lapse vahelise kontakti tähtsust.
- Kaevata lastekaitse spetsialisti tegevuse peale ja esitada tõendid valeandmete esitamise kohta.
Eesti seadusandlus lapse hooldusõiguse kohta:
Eesti perekonnaseaduse (§ 116–122) alusel peab lapse hooldusõigus lähtuma eeskätt lapse huvidest. Kohtunik võib otsustada lapse ajutise paigutamise turvakeskusesse või piirata vanema hooldusõigust, kui on põhjendatud oht lapse heaolule või turvalisusele. Sellise otsuse tegemisel peavad kohtud järgima järgmisi põhimõtteid:
- Lapse huvid – otsus peab olema kooskõlas lapse parimate huvidega.
- Kontakti hoidmine vanematega – lapsele tuleb võimaldada suhtlemine mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui suhtlemine ei ole lapse huvides.
- Proportsionaalsus – piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajutised, kui need on vajalikud lapse kaitseks.
Kui kohtu otsus viib täieliku suhtlemise keelamiseni emaga, kes on vastutustundlik vanem ja kellel ei ole mingeid ohte lapse heaolule, võib see olla kohtuliku omavoli juhtum ja emal on õigus vaidlustada selline otsus. Kohtu ülesanne on ka tagada, et kehtivaid hooldusõiguse kokkuleppeid järgitakse.
Võimalikud siseriiklikud õiguste rikkumised:
Kui kohtunik otsustab lapse võtta emalt ära ja keelab täieliku suhtlemise ilma piisava põhjenduseta, võivad järgmised õigused olla rikutud:
- Perekonnaelu puutumatus – Eesti põhiseaduse § 26 sätestab perekonnaelu kaitse. Kui kohtunik ei suuda piisavalt põhjendada ema ja lapse eraldamist, võib see rikkuda põhiseaduslikku õigust perekonnaelule.
- Lapse ja vanema suhe – Eesti perekonnaseaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse eest. Kui ema-lapse suhe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta, võib see olla seaduserikkumine.
Rahvusvahelised õigused
Kui kohtunik piirab ema õigust lapsega suhelda ja paigutab lapse isoleeritult turvakeskusesse, võivad järgnevad rahvusvahelised õigusnormid olla rikutud:
- ÜRO lapse õiguste konventsioon:
- Artikkel 9 – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse huvides. Kohtud peavad vältima vanemate ja laste asjatut eraldamist.
- Artikkel 12 – lapsel on õigus oma arvamuse avaldamisele kohtus, kui tegemist on teda puudutava küsimusega.
- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK):
- Artikkel 8 – õigus perekonna- ja eraelu kaitsele. Vanema ja lapse eraldamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning see otsus peab olema kooskõlas lapse huvidega.
- Artikkel 6 – õigus õiglasele kohtupidamisele. Kui ema õigusi on kohtumenetluses riivatud, võib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
- Lapse õiguste Euroopa konventsioon:
- Artikkel 3 – lapsel on õigus pidevale hoolitsusele ja kontaktile oma vanematega, kui ei ole tõendeid selle kohta, et selline kontakt ei ole lapse huvides.
Kokkuvõte
Kohtunikul on teatud olukordades õigus piirata vanema suhtlust lapsega, kuid selleks peab olema piisav põhjendus, mis on lapse huvides. Kui ema on korralik ja vastutustundlik lapsevanem ning lapsele ei ole ohtu, võib selline äärmuslik meede rikkuda nii Eesti seadusi kui ka rahvusvahelisi õigusi, sealhulgas perekonnaelu ja lapse õiguste kaitset.
Sellises olukorras on emal õigus vaidlustada kohtu otsus kõrgemas kohtuastmes ja vajadusel pöörduda ka rahvusvaheliste institutsioonide poole, kui tema õigusi on rikutud.
“Minule on jäänud mulje, et Margrit Pitkve ja Ahti Kuuseväli on kasutanud seda äärmist meedet – lapse äravõtmist – esimese ja ainumeetmena ning jätnud läbikaalumata absoluutselt kõik teised võimalused. Nagu selgitustes ja seadustes öeldud, on äärmine meede põhimõtteliselt siis, kui mõlemad lapsevanemad on kas vangis, on padujoodikud, mõlemad peksavad last. Antud juhtumis pole ühtegi sellist tingimust, mis nõuaks kasutada äärmist meedet. Kas lapse isale on tehtud narkotest?”
Margrit Pitkve tegevuse kohta on Fonte.News toimetusse laekunud kümneid kirju, kus Margrit on kuritarvitnud lapse ja lastevanemate usaldust, rikkunud seadusi, valetanud raportites. Mõned kirjad on avaldatud artiklis. Inimesed palusid anonüümsust, sest mõnel on protsessid samuti käimas. Ahti Kuuseväli on oma tegevusega sattunud Fonte.News radarisse juba kaks aastat tagasi. Loe mõlema tegelase kohta artiklitest.
Omast kogemusest tean, et õiglust kohtutest saada on haruldus. Sellepärast peavad inimesed olema julgemad ja avaldama kõigi ametnike ja kohtunike nimed, kes on õigusevastaselt tegutsenud. Ainult nimede avalikustamisega koos seaduste rikkumiste faktidega saame puhastada õigusruumi parasiitidest ja õiglus võidutseb.
