Eestis on algamas KOV 2025 valimised ja poliitikute suust hakkab tuleb “ilukirjanduslikke” lugusid “Eestimaa-imedemaa” ja üks poliitik on parem kui teine. Ühed ja samad näod, ühed ja samad erakonnad on aastakümneid Eestimaad juhtida püüdnud, et kuidas nad iga uue valimisega saavad paremat tulemust lubada – miks nad varem midagi ei muutnud? Kuidas vabaneda ühiskonnas Idiootidest? Kas õiglus on privileeg ja põhiseadus on muutunud vabatahtlikuks? Tänane füüsiline materiaalne maailm – nimetusega Maa – eksisteerib tänu füüsilistele õiguslikele isikutele. Inimesed, kellel ID kood ja järgib põhiseadust koos sellest tulenevate seadustega – füüsiline õiguslik isik – on loonud tänase olukorra Eestis ja maailmas.
Kas õiglus on privileeg ja põhiseadus on muutunud vabatahtlikuks?
Viimastel aastatel on maailmas ja Eestis sagenenud juhtumid, kus põhiseaduse järgimine ja selle aluseks olevate väärtuste austamine on muutunud küsitavaks. Kui põhiseadus oli algselt loodud tagama võrdsuse, õigusemõistmise ja rahva tahte esindamise, siis paljudel juhtudel tundub see olevat muutunud pelgalt sümboolseks dokumendiks. Ametnike, kohtunike ja valitsusjuhtide tegevus on tihti vastuolus nende endi riigi põhiseaduslike põhimõtetega. Artiklis analüüsime, kuidas ja miks see toimub ning millised võiksid olla võimalused süsteemi parandamiseks.
Näited Eestis ja maailmas
1. Põhiseaduse rikkumised valitsuse tasandil
Eestis on olnud juhtumeid, kus poliitikute otsused on sattunud põhiseadusega vastuollu. Näiteks võib tuua seaduste kiirkorras vastuvõtmise ilma piisava avaliku aruteluta, mis võib rikkuda rahva kaasamise põhimõtteid. Samuti on maailmas laialdaselt levinud suund, kus valitsused eiravad rahvusvahelisi kokkuleppeid ja oma põhiseadusi, et edendada majanduslikke või sõjalisi huve. Näiteks USA sõjalised operatsioonid ilma ÜRO mandaadita või Euroopa Liidu liikmesriikide vastuolulised migratsioonipoliitikad, mis tekitavad põhiseaduslike õiguste konflikte.
2. Kohtusüsteemi usaldamatus
Üha sagedamini kuuleme juhtumitest, kus inimesed ei saa kohtus õiglast lahendust. Eestis on kohtuasjade venimine ja kohtunike erapoolikuse kahtlustamine tekitanud rahva seas rahulolematust. Rahvusvaheliselt võib näiteks tuua olukorra, kus vaesemad inimesed või vähemusgrupid ei saa õiguskaitset, sest kohtusüsteem toetab pigem võimsaid ja rikkamaid osapooli.
3. Rahva tahte eiramine
Euroopas ja mujal maailmas on näiteid, kus valitsused teevad otsuseid, mis lähevad otseselt vastuollu rahva enamuse tahtega. Brexit ja selle järelmõjud Suurbritannias on elav näide sellest, kuidas valitsuse ja rahva huvid võivad põrkuda. Eestis on rahvaalgatuste piiratud mõju tekitanud küsimusi, kas rahvas üldse suudab poliitilisi otsuseid mõjutada.
Analüüs: Kas õiglus on muutunud privileegiks?
Praegune olukord viitab, et õiglus ei ole kõigile kättesaadav, vaid sageli privilegeeritud gruppide pärusmaa. See võib olla seotud mitmete teguritega:
- Kohtusüsteemi ligipääsetavus: Advokaaditeenused on kallid ja keerukad, mis jätab paljudel inimestel võimaluse õigust nõuda kasutamata.
- Valitsuste ja kohtute korruptsioon: Võimupositsioonil olijad kasutavad oma staatust tihti isiklikuks kasuks või eliidi huvide kaitsmiseks. Eestis on tugevalt näha “kokkumängu” rahaka ja mõjuvõimsa kliendi advokaadi ja kohtunike vahel. On jäänud mulje, et kohtunike poolt tehtud otsused ja rahalised kahjunõuded koos advokaatide kuludega on ebamõistlikud, ebaproportsionaalsed, ebaõiglased ja nagu raha “raha jaotatakse” hiljem advokaadi ja kohtuniku vahel ära. Kui “vaene ja mittemõjuvõimas” klient võidab kohtus, tuleb tal tasuda vastaspoole ultrasuured kulud, et kus see kohtuvõit ja õiglus siis on?
- Rahvusvahelised poliitikad: Suured riigid dikteerivad reegleid, eirates väiksemate riikide huve. Eestis poliitikud räägivad Iseseisvast Eestist aga Euroopa Liidu leping ütleb põhimõtteliselt, et Eesti pole iseseisev oma otsustes. Eesti pole iseseisev ega suveräänne seni kui füüsilised õiguslikud isikud on nõus kuuletuma Euroopa Liidu Komisjoni korraldustele ja seadustele.
Lahendused: Kuidas taastada õiglus ja põhiseaduse väärtus?
- Rahva otsene osalus (alt-üles juhtimine)
- Otsedemokraatia mehhanismid, nagu siduvad rahvahääletused ja rahvaalgatused, võiksid tagada, et rahva tahe peegelduks valitsuse otsustes.
- Ehkki selle rakendamine nõuab tugevamat poliitilist kultuuri ja haritud kodanikke, võiks see suurendada valitsemise läbipaistvust.
- Poliitika radikaalne reformimine või kaotamine
- Traditsioonilise parteipoliitika asendamine ekspertsüsteemidega, kus otsuseid teevad oma ala asjatundjad, võiks vähendada populismi mõju.
- Poliitika täielik kaotamine ja kogukondade isereguleeruv juhtimine on radikaalne, kuid teoreetiliselt võimalik lahendus.
- Kohtusüsteemi reform
- Kohtumenetluste lihtsustamine ja digitaliseerimine võiksid parandada ligipääsu õigusele. Näiteks tasuta juriidiline nõustamine ja riiklikult rahastatud advokaadid võiksid tagada, et kõigil oleks võrdsed võimalused.
- Globaalsete struktuuride muutmine
- Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO, võiksid olla tugevamad, et riikidevaheline õiglus oleks universaalselt jõustatav. ÜRO pole vabade rahvaste ühendus vaid poliitiline organisatsioon. ÜRO asemel peaks olema sõltumatu vabade rahvaste ühendus. Lisaks tuleks anda väikeriikidele rohkem kaalu otsuste tegemisel ehk kõik riigid on hääletugevusel võrdsed olenemata riigi rahva arvust või majanduse suurusest.
Kokkuvõte
Praegused sündmused Eestis ja maailmas näitavad, et õiglus on tihti kättesaadav vaid privilegeeritutele ja põhiseaduslike väärtuste järgimine on muutunud valikuliseks. Lahenduste leidmine nõuab sügavat süsteemset muutust – kas läbi reformide, poliitilise süsteemi muutmise või rahva suurema osalusvõimaluse tagamise. Põhiseadus, mis peaks olema rahva ja riigi vahelise usalduse alustala, vajab uuendamist, et see vastaks tänapäeva väljakutsetele ja oleks tõesti õiglane kõigi jaoks.
Artikli toimetas Veiko Huuse
Loe lisaks:
39
