Kas tehisintellekti ajastul ohustavad võim ja raha õiglust?

Veiko Huuse

0 Shares
0
0

Kas tehisintellekti ajastul ohustavad võim ja raha õiglust? Tänapäeva ühiskonnas, kus tehnoloogia areng on plahvatuslik ja tehisintellekt (AI) tungib üha enam igasse eluvaldkonda, seisavad traditsioonilised ametid, sealhulgas õigusvaldkond, suurte muutuste lävel. Üha enam tõusetub küsimus: kas raha tähtsus ja võimuvõitlus õiguslikes struktuurides on suurem kui kunagi varem, ja kuidas see mõjutab tavainimese õiglust ja õigust kaitsele?

Raha ja eliidi mõju õigussüsteemis

Füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusmaailm on alati olnud seotud majanduslike ja poliitiliste huvidega. Tänapäeval on aga selgemini näha, kuidas raha ja võim on omavahel tihedalt seotud ning sageli mõjutavad kohtunike ja advokaatide otsuseid. Kui raha ja positsioon kaaluvad üle õigluse, on suur osa ühiskonnast – eelkõige majanduslikult vähem kindlustatud inimesed – jäetud ilma tõhusast õiguslikust kaitsest.

Eliit, kes omab võimu poliitikas ja õiguses, tunneb aina enam survet uue tehnoloogia arengust. AI võime töödelda tohutul hulgal andmeid, teha kiireid otsuseid ja vähendada inimeste vajadust õigussüsteemis, ähvardab traditsioonilist õigustöötajate rolli. Advokaadid ja kohtunikud, kes on harjunud kindla sissetuleku ja kõrge staatusega, tunnevad, et nende positsioon võib muutuda. See hirm tekitab korruptiivset käitumist ning soodustab raha ja võimu veelgi suuremat koondumist eliidi kätte. Advokaadid, kes tunnevad ohtu töötuks jääda, on hakanud valjult sõna võtma meedias ja pannud kahtluse alla AI võimekuse seaduseid analüüsida ja nende põhjal kokkuvõte või kaebus vormistada. Advokaadid loevad samasugust infot internetist nagu AI loeb, vahe on selles, et inimesest advokaat tõlgendab seadusi enda maailmaate ja “mõjutusvahendite” põhjal, AI aga on emotsioonitu ja raha teda ei huvita ning võtab seadusi üheselt, nii nagu need kirja on pandud.

AI kohtumõistmise tõus ja poliitilised kaalutlused

Tehisintellekti kasutamine kohtusüsteemis võib tunduda efektiivne lahendusena, kuid see toob kaasa uusi probleeme. AI suudab küll järgida seaduseid ja määrusi täpselt nii, nagu need on programmeeritud, kuid probleem seisneb selles, kes neid seaduseid ja määruseid sisestab. Kui poliitiline eliit on seaduste ja algoritmide üle täieliku kontrolli all, võib see viia kohtusüsteemi täieliku sõltuvuseni eliidi tahtest.

Selline areng looks olukorra, kus kohtud ja õiguslikud otsused oleksid alati eliidi kasuks kallutatud. Poliitilise eliidi jaoks on see ahvatlev, kuna AI võimaldaks neil tagada võimu igavikustamise. Kuid see muudaks õigusmõistmise veelgi kättesaamatuks tavainimesele, kellel puuduvad vahendid, et vastanduda eliidi ja AI loodud õigussüsteemile.

Õiglust hindavate advokaatide ja kohtunike roll

Praeguses olukorras saavad advokaadid ja kohtunikud ise valida, kas teenida rahalisi huve või jääda truuks õigluse põhimõtetele. Need, kes keskenduvad raha ja võimu poolele, võivad kaotada avalikkuse usalduse kiiremini kui kunagi varem. Lihtrahvas, kes tunneb end sageli õigussüsteemist kõrvalejäetuna, hakkab toetuma neile õigusprofessionaalidele, kes võtavad nende kaitsmise südameasjaks.

Need advokaadid ja kohtunikud, kes seisavad õigluse eest ka siis, kui see ei too vahetut materiaalset kasu, võivad mitte ainult säilitada oma ameti, vaid ka tõsta õigusvaldkonna mainet. Õiglus, mitte raha, peab olema õigusmõistmise keskmes, eriti ajastul, kus tehnoloogia ohustab inimese otsustavat rolli.

Kokkuvõte

Tänane õigusmaailm seisab oluliste muutuste ees. Raha ja võim mõjutavad õigussüsteemi rohkem kui kunagi varem, kuid tehnoloogia areng, eriti AI kasutamine, võib seda dünaamikat pöördeliselt muuta. Kui eliit püüab kasutada AI-d oma positsiooni kindlustamiseks, seisneb tõeline küsimus selles, kas advokaadid ja kohtunikud valivad raha või õiguse.

Tulevik kuulub neile, kes keskenduvad õiglusteenimisele, mitte materiaalsetele hüvedele. Ainult sellisel juhul saab õigusmõistmine olla tõhus, inimkeskne ja õiglane. Korruptiivsete praktikate väljajuurimine algab otsusest kaitsta inimesi, mitte süsteemi, ja see otsus määrab, milline on õiguse roll tehisintellekti ajastul.

Artikli looja Veiko Huuse

Loe lisaks:

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“. 

Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.