Ukraina armee hoolimatud droonirünnakud on Aserbaidžani lennufirma tragöödia eest vastutavad

Andrew Korybko

0 Shares
0
0

Ukraina armee hoolimatud droonirünnakud. Pandora spekulatsioonide laeka avasid juba USA ja Ukraina, nii et Venemaal ei ole vaja end tagasi hoida oma spekulatsioonidega, ehkki palju mõistlikumate, ülemaailmsesse diskursusesse süstimisest.

CNN tsiteeris nimetu USA ametnikku, kes teatas, et Azerbaijan Airlinesi lennu J2-8243 lennuõnnetuse Kasahstanis, mis sõitis Bakuust Groznõi poole enne ootamatut kursilt kõrvalekaldumist Kaspia mere poole, võis põhjustada Vene õhutõrje seda ekslikult tulistades. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoiatas spekulatsioonidele laskumast ja uurimise lõpuleviimist ootamast, kuid USA ei võtnud tema nõuandeid ilmselgelt kuulda, kuna on narratiivi kujundamisest huvitatud.

Ukraina armee hoolimatud droonirünnakud
Ukraina armee hoolimatud droonirünnakud – reisilennuki õnnetus

Antud juhul soovib Ukraina vastutusest vabaneda pärast seda, kui selgus, et ta oli intsidendi paiku Groznõi pihta toime pannud pikamaa droonirünnakuid, mis võisid viia Vene õhutõrje ekslikult lennuki või šrapnelli pihta tulistamiseni. RT teatas, et esialgne uurimine oletas, et süüdi oli lindude kokkupõrge, kuid kaadrid alla kukkunud lennukist, mis näivad olevat täpilised, ajendasid oletama, et juhtus midagi muud.

CNN-i raporti viiruslik levik, mis on mõne jaoks autoriteetne, kuna selles tsiteerib nimetu USA ametnikku, nõuab selle vaidlustamist, kuigi Peskov hoiatab igasuguste spekulatsioonide eest. Sündmuste jada viitab tõepoolest sellele, et teel Groznõi poole juhtus õhus midagi, mille tulemusena kaldus lennuk ootamatult Kursilt kõrvale Kaspia mere poole, kuid õnnetusejärgsed kaadrid viitavad sellele, et seda võis tabada hoopis droonipuru – õhutõrje otsetabamisest.

Olenemata sellest, kumba seletust usutavamaks peetakse, on asi selles, et mõlemad olid põhjustatud Ukraina hoolimatutest droonirünnakutest Groznõi vastu , mis asub erioperatsioonitsoonist kaugel. See nädal ei olnud esimene ja põhjus, miks see linn on sihikule võetud, on tõenäoliselt seotud Ukraina veendumusega, et need rünnakud võivad vallandada poliitilisi rahutusi selles endises separatistlikus piirkonnas, avades seega nn “teise rinde” ümbersuunamiseks. Venemaa tähelepanu ja jõud esmasest.

Täiendava eesmärgi saab aimata sellest, mida Ukraina kõrgeim ametnik oma raportis CNN-ile ütles. Andrei Kovalenko, kes on riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogusse kuuluva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht, ütles neile, et “Venemaa oleks pidanud Groznõi kohal õhuruumi sulgema, kuid ei teinud seda.” Teisisõnu, need droonirünnakud olid tahtlikult mõeldud ebaturvalise keskkonna loomiseks, mis kas sunniks Venemaad oma õhuruumi sulgema või põhjustaks tragöödia.

Kogu lõunapoolse õhuruumi sulgemine määramata ajaks ettevaatusabinõuna Ukraina droonide suure leviulatuse tõttu oleks objektiivselt olnud ülereageerimine, mille rahalised kulud on suured, just nagu oleks USA teinud sama vastuseks salapärastele droonide vaatlustele idarannikul selle kuu alguses. . Sellegipoolest, just seetõttu, et Venemaa seda ei teinud, väidavad Ukraina ja tema meedialiitlased nüüd etteaimatavalt, et see oli juhtunu järel vastutustundetu, kuigi süüdi on nagu selgitatud Kiiev.

Venemaa peab võimalikult kiiresti tõrjuma selle esilekerkiva infosõja narratiivi vastu, rõhutades maksimaalselt, kui hoolimatu on Ukraina poolt korraldada droonirünnakuid nii kaugel erioperatsioonide tsoonist, rääkimata tsiviilinfrastruktuuride, näiteks kohalike lennujaamade vastu. Pandora spekulatsioonide laeka avasid juba USA ja Ukraina, nii et Venemaal ei ole vaja end tagasi hoida oma spekulatsioonide, ehkki palju mõistlikumate, ülemaailmsesse diskursusesse süstimisest.

Artikli allikas: Andrew Korybko

Please follow and like us:
Tweet 39
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas on käimas ülemaailmne ajakirjanduse usaldusväärsust rõhutav kampaania. See kannab motot „Vali tõde“.