Foto: Illustreeriv

Finantssüsteemi ebakindlus ja massipsühholoogia: kas raha juhib eliit või juhib meid teadmatus?

Veiko Huuse - VE-HU-144-A1-∞

Kas finantssüsteem on salaja juhitud või lihtsalt ettearvamatu või projekteeritud pidev finantskriis? See artikkel analüüsib rahaloome mehhanisme, massipsühholoogiat, meedia võimendust ja investeerimisriski, pakkudes tasakaalustatud vaadet vastutusele, ebakindlusele ja inimlikule vajadusele leida süüdlane kaootilises maailmas.
0 Shares
0
0

Arusaam, et maailma finants- ja rahasüsteem toimib “pimedas kobades”, ei ole pelgalt minu emotsionaalne reaktsioon – see peegeldab sügavat tunnet ja teadmist, et tulevik on ettearvamatu ning see maailm ongi nii projekteeritud, et otsuseid igas elu aspektis tehakse kriisist kriisi liikudes. Ilma kriisideta pole rahatrükkijal kasumit ja kui pole kasumit, siis pole sellist maailma vaja – on teistmoodi maailm. Samal ajal elab ühiskonnas tugev narratiiv, et kusagil püramiidi tipus istuvad “rahatrükkijad”, kes juhivad nähtamatut mängu ja toovad vajadusel alumised kihid ohvriks.

Tegelikkus on aga palju keerulisem.

Finantssüsteemi ebakindlus ja massipsühholoogia: kas raha juhib eliit või juhib meid teadmatus?

Finantssüsteemi ebakindlus ja massipsühholoogia: kas raha juhib eliit või juhib meid teadmatus?
Finantssüsteemi ebakindlus ja massipsühholoogia: kas raha juhib eliit või juhib meid teadmatus?

Kaasaegne rahasüsteem toimib keskpankade, kommertspankade ja finantsturgude kaudu. Näiteks IMF, Euroopa Keskpank ja Federal Reserve reguleerivad rahapoliitikat, intressimäärasid ja likviidsust. Kuid isegi need institutsioonid ei oma tuleviku suhtes absoluutset kontrolli. Raha ei “trükita” enamasti füüsiliselt – see luuakse laenude kaudu digitaalselt ning kogu süsteem põhineb võlal ja usaldusel.

2008 aasta finantskriis ja 2020. aasta pandeemiakriis näitasid, et isegi tipptasemel mudelid ei suuda süsteemseid šokke täpselt ette näha. Otsuseid tehakse sageli siis, kui “tulekahju” juba põleb. See ei tähenda tingimata teadlikku kaost, vaid pigem keeruka süsteemi reaktsiooni ettenägematutele sündmustele.

Sageli kujutatakse finantsmaailma püramiidina: tipus rahaloome, siis pangad, poliitikud, globaalsed ettevõtjad, lobistid, väikeettevõtted ja lõpuks tavainimesed. On tõsi, et jõukus ja mõju on maailmas koondunud. On tõsi, et poliitika ja majandus põimuvad. Kuid see ei tähenda, et eksisteeriks üksainus keskne käsuahel, mis kontrollib kõiki tulemusi. Pangad kukuvad läbi, ettevõtted pankrotistuvad, riigid satuvad kriisi. Kui kontroll oleks absoluutne, poleks läbikukkumisi.

    Süsteemi tegelik dünaamika muutub selgemaks, kui vaadata seda psühholoogilise massikäitumise vaatenurgast. Turud ei liigu ainult faktide, vaid emotsioonide mõjul. Ja emotsioonid muutuvad sekundite jooksul ja keegi ei suuda ette ennustada järgmist emotsiooni ning miljardite inimolendite emotsioonid mõjutavad igas sekundis kõike siin maailmas – see ongi üks ja ainus põhjus, miks midagi pole võimalik ette ennustada. Karjainstinkt paneb inimesed ostma, kui hinnad tõusevad, ja müüma, kui need langevad. Hirm ja ahnus loovad mullid ning paanikad. Massipsühholoogia ei vaja keskset käskijat – piisab kollektiivsest emotsioonist.

    Siin mängib rolli ka meedia. Väljaanded nagu Bloomberg, CNBC ja Financial Times ning sotsiaalplatvormid nagu X ja Reddit ei loo alati kriise, kuid nad võimendavad neid. Sensatsioon müüb paremini kui tasakaal. “Breaking news” aktiveerib emotsiooni enne analüüsi. Kiirus ületab seedimisvõime. Tulemuseks on tagasisideahel: sündmus – kajastus – reaktsioon – turuliikumine – uus sündmus – uus kajastus…… jne.

    Oluline on mõista, et hinnad kujunevad turuosaliste otsustest, mitte ühe institutsiooni tahtest. Näiteks New York Stock Exchange või Nasdaq ei määra hindu – need on kohtumispaigad ostjate ja müüjate vahel, ning tänasel päeval ja tulevikus AI robotite võistluspaik. Kui AI on juba iseõppija, pole lihast ja luust inimesel enam asja kauplemise ja investeerimise keskkondadesse – inimene muutub kvantiks.

    Kõige teravam probleem tekib siis, kui investeerimiskaotust käsitletakse automaatselt pettusena. Pettused eksisteerivad ja neid tuleb paljastada. Kuid aus risk ei ole kuritegu. Tulevik ei allu kontrollile.

    Siinkohal on oluline meenutada:

    “Raha ja rahasüsteem on loodud tulevikku teadmata. Mitte keegi ei suuda ennustada järgmist hetke. Kui investeering ebaõnnestub, ei tähenda see automaatselt, et keegi on süüdi. See tähendab, et me elame maailmas, kus miljard muutujat võivad mängu hetkega muuta.” – Veiko Huuse

    Ja veel:

    “Investeerimine ei ole garantii, vaid risk. Kui tulemus ei vasta ootusele, ei tähenda see alati pettust — see tähendab, et tulevik ei allu kontrollile.” – Veiko Huuse

    Sama kehtib eelarvete kohta.

    “Rahatrükkija eelarve, riigi eelarve, panga eelarve, ettevõtte eelarve, äriprojekti eelarve ja isegi pere eelarve – neil kõigil on üks ühine joon: nende koostamisel ei tea keegi lõpptulemust ega tagajärgi. Iga eelarve käivitamine on päriselus hüpe tundmatusse vette.” – Veiko Huuse

    Planeerimine on kavatsus, mitte garantii. Elluviimine on risk.

    Kui ühiskond hakkab iga ebaõnnestumist kriminaliseerima, siis hakatakse karistama mitte pahatahtlikkust, vaid ebakindluses tegutsemist. Innovatsioon ja ettevõtlikkus vajavad ruumi eksimiseks.

    Individuaalne kaitse selles süsteemis ei seisne paranoias, vaid psühholoogilises distsipliinis. Infomüra piiramine, emotsioonide juhtimine, hajutatud risk ja vastutuse hoidmine enda käes on tugevamad kui süüdlaste otsimine. Aeglane mõtlemine on turul sageli konkurentsieelis. Araablastel on ütlus: “Kui sa aeglaselt kõndida ei oska, siis sa elus edu ei saavuta.”

    Selle kõige juures võib vaadata rahamaailma kui tihedat maatriksit – nähtavate ja nähtamatute seoste võrgustikku. Ühed näevad selles süsteemis pelgalt majanduslikku mehhanismi, teised tunnetavad sügavamat tasandit, kus “maatriksi looja” reguleerib protsesse jooksvalt. Nagu universumis tervikuna, võib ka siin tajuda, et Kõiksus ei sekku otseselt, vaid jälgib ja suunab. Protsessid muutuvad, tasakaal nihkub, kuid inimesele jääb 3D duaalses maailmas alles valik ja vaba tahe. Kui need otsused viivad süsteemi kokkuvarisemiseni, siis võib maailm end kokku pakkida ning õppimine jätkub teistes vormides ja maailmades. See on vaimne perspektiiv, mis ei tühista vastutust, vaid asetab selle suuremasse eksistentsiaalsesse raamistikku.

    Lõppkokkuvõttes jääb alles lihtne, kuid raske tõde:

    “Finantssüsteem ei ole kõikvõimas ega kõiketeadev. See on inimeste loodud süsteem, mis toimib ainult ebakindluses (pidevas kriisis). Risk ei ole kuritegu. Ebaõnnestumine ei ole alati pettus. Tulevikku ei tea mitte keegi – ja selles teadmatuses sünnivad nii kasumid kui ka kaotused.” – Veiko Huuse

    Inimestel on siin maailmas DNA koodis Vaba Tahe ja alati võimalus kas nõustud või ei nõustu.

    Tasub ehk meelde tuletada selle maailma Mängu ja sinu rolli selles, mis teeb igasuguse ennustuse mõttetuks:

    Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

    Loe lisaks:

    0 Shares
    You May Also Like

    Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

    Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!
    Must Propaganda

    Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

    Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.

    Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

    Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

    Nagu käod munesid sotsialistlikud massoonid oma valed meie teadvusse

    Iga kuu teeme vestlussaate, kuhu kutsume rääkima inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Meie järjekordne vestluspartner on Jüri Lina. Planeeritud videointervjuu jäi tegemata, sest Jüri Lina ei saanud Rootsist Eestisse sõita covidi piirangute tõttu. Kuid ta oli lahkelt nõus andma kirjaliku intervjuu. Intervjuu küsimused koostas Veiko Huuse, kes on Fonte.Newsi vastutav väljaandja.