Alates 1. aprillist 2026 tõuseb Eestis töötasu alammäär 946 euroni kuus (tunnitasu 5,67 eurot), tuues muudatusi ka täitemenetlustesse. Nimelt sõltub palga alammäärast see, kui suur osa inimese sissetulekust jääb üldjuhul arestivabaks.
Samal ajal on Statistikaamet värskendanud arvestuslikku elatusmiinimumi, mis on nüüd 361,4 eurot. See näitaja muutub oluliseks eelkõige juhtudel, kus rakendub täitemenetluse nn 20% erand.
Üldreeglina ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu palga alammäära. Siiski lubab seadus teatud olukordades sellest kõrvale kalduda. Kui võlgniku muu vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada, võib kohtutäitur arestida kuni 20% sissetulekust ka alampalga piires. Seejuures arvestatakse aluseks summa, millest on maha lahutatud elatusmiinimum.
Praktikas tähendab see, et osa inimesi võib hoolimata alampalga tõusust siiski kaotada osa oma sissetulekust. Näiteks 900-eurose netosissetuleku puhul võib 20% reegli rakendumisel kinnipeetav summa ulatuda üle 100 euro kuus.
Oluline roll on ka ülalpeetavatel. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, suureneb arestivaba osa igaühe kohta kolmandiku võrra alampalgast. Kuna alampalk tõuseb, kasvab ka see kaitsemehhanism.
Teistsugused reeglid kehtivad lapse elatisnõuete puhul. Kui muud vara ei ole, võib arest ulatuda kuni pooleni alampalgast või teatud juhtudel kolmandikuni sissetulekust. Samuti ei arvestata sellisel juhul ülalpeetavate tõttu suurenevat arestivaba osa.
Lisaks mõjutab 1. aprill ka lapse miinimumelatise arvestust. Senine miinimumelatis oli 301,74 eurot kuus ning uus summa tuleb arvutada uue perioodi alguses.
Kui inimese palk või pangakonto on arestitud ning alampalga tõus või muudatused mõjutavad aresti ulatust, on võimalik esitada kohtutäiturile avaldus. Seaduse järgi peab täitur sellisel juhul kolme tööpäeva jooksul korrigeerima aresti nii, et alles jääks seadusega kaitstud sissetulek.
Autor: Võlanõustaja Kaire Reier.
Loe lisaks:
