Ajalooliselt on Afgaani naised pidanud taluma repressioone ja piiranguid, mis on seotud erinevate valitsuste ja võimuvõitluste käigus. Afganistan on riik, kus naiste õigused on pidevalt ohus. Erilised raskused on seotud Talibani valitsuse ajaga – esmakordselt 1990ndatel ja taas pärast nende tagasitulekut 2021. aastal. Talibani režiimi all on naiste õigused ja vabadused äärmiselt kitsendatud, millel on olnud tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Kuid vaatamata kõigile raskustele on naised leidnud viise, kuidas oma häält kuuldavaks teha ja võidelda oma õiguste eest.
Ajalooline kontekst ja naiste vastupanu
Talibani esmakordsel võimuletulekul 1996. aastal kehtestati äärmuslikud piirangud, mis takistasid naiste osalemist igapäevaelus. Naised ei tohtinud töötada, ei saanud haridust ega osalenud avalikus elus. Siiski, isegi sel raskel ajal, kui naised ei saanud oma vabadusi avalikult väljendada, leidis vastupanu oma tee – salajaselt. Nad õpetasid, kirjutasid ja tegid kõik endast oleneva, et hoida elus oma identiteeti ja elu.
Talibani tagasitulek 2021. aastal tähendas, et Afganistani naised olid jälle jäänud peaaegu ilma igasugustest õigustest. Tüdrukud ei saanud pärast kuuendat klassi haridust omandada, liikumisvabadust piirati tõsiselt, ja naisi sunniti elama elu, kus igapäevased inimõigused olid väljaspool igasugust kaitset. Siiski on naised jätkanud oma igapäevast võitlust, olles sunnitud leidma uusi viise oma hääle kuuldavaks tegemiseks ja vastupanu väljendamiseks.
Loominguline vastupanu – võitlemine hirmu ja vaigistamise vastu
Ajalooline kogemus tõestab, et kõige raskematel hetkedel kerkivad esile kõige julgemad vastupanuvormid. Afganistani naised, kelle vabadused on pidevalt piiranud, on leidnud loovuse kui oma võitluse vahendi. Kui tänavameeleavaldused ja avalik protest on keelatud, on nad pöördunud kirjanduse, maalikunsti, luule ja filmi poole, et jagada oma lugusid ja sõnumeid.
Üks silmapaistev näide loovast vastupanust on Sahra Mani dokumentaalfilm „Leib ja roosid“. Film, mille kaadrid on salaja salvestatud telefonikaameratega, viib vaatajad intiimsele teekonnale, tutvustades Afganistani naiste elu ja nende vaprat vastupanu Talibani režiimi vastu. Film eristub oma julge lähenemise ja ainulaadsuse poolest, kuna naised, kellele on keelatud haridus, töö ja isegi avalik elu, leiavad siiski viise oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Nende hüüded „Leib, töö ja haridus“ kajavad kõnekalt nagu mälestus sellest, kui palju on neilt ära võetud. Selle asemel, et vaigistada, loovad nad oma vastupanu kaunite kunstide, luule ja visuaalide kaudu, andes tunnistust oma tugevusest ja vaprusest.
Rahvusvaheline kogukond – kuidas saame aidata?
Afganistani naiste olukord ei tohiks jääda pelgalt kurbade uudiste või vähemtähtsate sündmuste taustaks. Kõik, mis toimub Kabulis ja kaugemates külades, on oluline mitte ainult nende naiste jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks. Naiste elu, haridus ja vabadused peaksid olema globaalse vastutuse osa. Kuigi me saame neid naisi imetleda nende vapruse eest, on aeg astuda järgmine samm – tegutseda ja astuda reaalseid samme, et olukorda muuta. Rahvusvaheline üldsus peab võtma vastutuse ja toetama Afganistani naisi nende igapäevastes võitlustes.
Rahvusvahelise kogukonna ülesanne ei ole piiratud pelgalt heategevuse või humanitaarabiga. Rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid peavad tegema aktiivseid samme, et tagada Afganistani naistele õigused ja võimalused ellu jääda. Üks lahendus on toetada organisatsioone, mis pakuvad haridust, varjupaiku ja töövõimalusi Afganistani naistele. Näiteks Amnesty International ja UN Women töötavad pidevalt selle nimel, et pakkuda tuge neile naistele, kelle õigusi Talibani režiim on äärmuslikult piiranud. Samuti on oluline, et rahvusvaheline üldsus ei piirduks vaid rahaga, vaid haaraks aktiivselt poliitilistesse ja diplomaatilistesse sammudesse, et survestada Talibani režiimi lõpetama repressioone.
Konkreetsed lahendused ja tegevused
Afganistani naiste toetamiseks ei piisa üksnes inimlikust kaastundest. Selleks, et nende elu ja olukorda muuta, tuleb rakendada meetmeid, mis viivad reaalse muutuseni. Rahvusvahelised organisatsioonid peavad arendama tugevaid programme, mis pakuvad haridust, professionaalset arengut ja muid elu parandamise võimalusi. Näiteks võiks rahvusvaheline kogukond keskenduda varjupaikade ja hariduse toetamist neile, kelle elu on ohus, ning arendada programme, mis aitaksid naistel ühiskonnas aktiivsemalt osaleda. Lisaks saavad tavalised kodanikud oma häält tõsta, toetades Afganistani naiste õigusi ja nende õigust elada vaba elu.
Kõik need sammud on tähtsad mitte ainult naiste õiguste, vaid ka inimõiguste kaitsmise seisukohalt. Kõik meie sammud peaksid olema suunatud mitte ainult õiguste taastamisele, vaid ka kogu Afganistani ühiskonna edendamisele, et naised saaksid elada täisväärtuslikku elu.
Võitlus, mis ei saa lõppeda
Afganistani naised seisavad iga päev oma elu eest. Nad ei pruugi olla relvadega väljas, kuid nad on sõdijad omal moel, astudes igapäevaseid, kuid julgeid samme oma vabaduse ja õiguste nimel. Ajal, mil maailma tähelepanu kipub hajuma, ei tohi unustada neid, kelle hääled ei kuule kogu maailm. Meie ülesanne ei ole jääda kõrvaltvaatajaks, vaid astuda samme, et toetada nende vastupanu.
Kui me ei suuda neid naisi igal võimalikul viisil toetada, eirame oma vastutust inimõiguste kaitsmisel. Nende naiste hüüded „Leib, töö ja haridus“ peaksid olema meeldetuletuseks igale võitlusele, mille eesmärk on üks asi: inimväärikus. Kui me tõesti hoolime, siis ei saa see vastupanu lõppeda üksnes meie imetlusega. See peab olema ka meie tegevuse sisuks. Afganistani naised ei ole oma võitluses üksi – nad on meie kõigi võitluskaaslased.
Toimetas ja koostas: Revo Jaansoo (26.03.2025).
Allikad: IPS-i ajakiri, Guardian
Allikate loetelu:
- Suzanne Brennan, Afganistani salajastes tüdrukute koolides: “Me ei räägi oma õpilastest kellelegi” – The Irish Times (29. november 2024)
- Annie Kelly and Zahra Joya for Rukhshana Media, ‘Frightening’ Taliban law bans women from speaking in public | Taliban, The Guardian (26. august 2024)
- Ahmad Mukhtar, Afganistani naised tõstavad häält lauluga veebiprotestidel Talibani katse vastu neid vaigistada, CBS News (Värskendatud: 5. september 2024)
- Wendy Ide, Bread & Roses ülevaade – hämmastavalt julge dokumentaalfilm Afganistani naistest Talibani võimu all | Dokumentaalfilmid, The Guardian (24. november 2024)
- Wendy Ide, Hollywoodgate review – chilling fly-on-the-wall glimpse of the Taliban’s takeover of Kabul | Documentary films, The Guardian (18. august 2024)
- Afganistan, The Guardian (Märts 2025)
- Abid Hussain, “Palun ärge tehke seda”: Pakistani afgaani pered jäid mahasurumise alla | Pagulaste uudised, Al Jazeera (A14. veebruaril 2025)
- Azadeh Moshiri ja Usman Zahid, Afghans hiding in Pakistan live in fear of forced deportation, BBC News (3. märts 2025)
- Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm, Peking +5 poliitiline deklaratsioon ja tulemused, UN Women – peakorter (Ilmumisaasta: 2015)
- Esteban Ortiz-Ospina, Sandra Tzvetkova ja Max Roser, Women’s Employment, Our World in Data (See leht avaldati esmakordselt märtsis 2018. Muudetud teksti 2024. aasta märtsis.)
- Sooliselt kaasav rahandus – Finantskaasatuse liit (Naised seisavad finantsteenustele juurdepääsu takistustega, jättes 745 miljonit naist rahaliselt tõrjutuks. Alates 2016. aastast on AFI töötanud soolise kaasatuse edendamiseks ning 2024. aastal tutvustas sooliselt kaasava rahanduspoliitika mudelit poliitikakujundajatele.)
39
