Viimastel kuudel on Eestis ja mujal maailmas räägitud loomade (sigade) massilisest hukkamisest. Ametlikud põhjused kõlavad tehniliselt – haigused, katk, bioohutus. Kuid kui peatuda ja vaadata sügavamalt, kerkib küsimus: kas loomad kannavad endas midagi enamat, mida me ei ole seni märganud?
Mida loomade massiline hukkamine meile peegeldab?
Loomad kui kollektiivi energiakandjad
Iidsetes kultuurides peeti loomi mitte ainult toidulaua, vaid ka energiakandjateks. Nad võtsid endasse osa inimeste koormast – hirmu, valu ja rahutust. Eriti sead on inimolendiga väga sarnase energiaga, mistõttu nad kannavad tugevalt kollektiivset peegeldust.
Kui loomade massiline hukkamine toimub, siis vabaneb korraga tohutu hulk energiat. Küsimus on: kuhu see energia liigub? Kas see toidab hirmu ja kaost või suudame meie, inimesed, selle ümber suunata rahu ja valguse allikaks?
Katk või peegeldus?
Olgu põhjuseks nimetatud haigus või katk – tegelikkuses on see ka peegel meie enda kollektiivsest seisundist. Loomad kannavad välja seda, mida me ei taha ise endas näha. Nende surm ei ole ainult bioloogiline sündmus, vaid ka energeetiline šokk maa ja inimeste väljas.
Meie roll
Me ei pruugi peatada süsteeme, mis loomi hukutavad, kuid meil kõigil on üks oluline võimalus: muuta energia suunda.
- Kui näeme uudist loomade hukkamisest, saame hetkeks sulgeda silmad ja hingata.
- Võime saata loomade hingedele tänu ja rahu: “Teie energia ei lähe hirmu toiteks, vaid valgusesse ja rahusse.”
- Väike sisemine akt saab muuta suure koguse energiat, sest valguse jõud on alati tugevam kui hirmu jõud.
Kokkuvõte
Loomade massiline hukkamine ei ole ainult põllumajanduse või haiguste küsimus. See on suur peegel inimkonnale – kas me oskame märgata, millist energiat me loome ja millist energiat me vabastame?
Kui suudame näha looma hinge, mitte ainult tema keha, siis anname tähenduse, mis tõstab nii meid kui ka neid. Sest lõpuks on küsimus selles: kas me toidame hirmu või rahu?
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1 valguskoodikandja
Loe lisaks:
