Foto: Illustreeriv

Mida loomade massiline hukkamine meile peegeldab?

Veiko Huuse

Loomade massiline hukkamine on enamat kui haiguste või majanduse küsimus. Loomad kannavad inimkonna koormaid ning nende surm vabastab tohutu energia. Meie vastutus on suunata see energia valguse ja rahu teenistusse, mitte jätta see hirmu toiduks.
0 Shares
0
0

Viimastel kuudel on Eestis ja mujal maailmas räägitud loomade (sigade) massilisest hukkamisest. Ametlikud põhjused kõlavad tehniliselt – haigused, katk, bioohutus. Kuid kui peatuda ja vaadata sügavamalt, kerkib küsimus: kas loomad kannavad endas midagi enamat, mida me ei ole seni märganud?

Mida loomade massiline hukkamine meile peegeldab?

Mida loomade massiline hukkamine meile peegeldab?
Mida loomade massiline hukkamine meile peegeldab?

Loomad kui kollektiivi energiakandjad

Iidsetes kultuurides peeti loomi mitte ainult toidulaua, vaid ka energiakandjateks. Nad võtsid endasse osa inimeste koormast – hirmu, valu ja rahutust. Eriti sead on inimolendiga väga sarnase energiaga, mistõttu nad kannavad tugevalt kollektiivset peegeldust.

Kui loomade massiline hukkamine toimub, siis vabaneb korraga tohutu hulk energiat. Küsimus on: kuhu see energia liigub? Kas see toidab hirmu ja kaost või suudame meie, inimesed, selle ümber suunata rahu ja valguse allikaks?

Katk või peegeldus?

Olgu põhjuseks nimetatud haigus või katk – tegelikkuses on see ka peegel meie enda kollektiivsest seisundist. Loomad kannavad välja seda, mida me ei taha ise endas näha. Nende surm ei ole ainult bioloogiline sündmus, vaid ka energeetiline šokk maa ja inimeste väljas.

Meie roll

Me ei pruugi peatada süsteeme, mis loomi hukutavad, kuid meil kõigil on üks oluline võimalus: muuta energia suunda.

  • Kui näeme uudist loomade hukkamisest, saame hetkeks sulgeda silmad ja hingata.
  • Võime saata loomade hingedele tänu ja rahu: “Teie energia ei lähe hirmu toiteks, vaid valgusesse ja rahusse.”
  • Väike sisemine akt saab muuta suure koguse energiat, sest valguse jõud on alati tugevam kui hirmu jõud.

Kokkuvõte

Loomade massiline hukkamine ei ole ainult põllumajanduse või haiguste küsimus. See on suur peegel inimkonnale – kas me oskame märgata, millist energiat me loome ja millist energiat me vabastame?

Kui suudame näha looma hinge, mitte ainult tema keha, siis anname tähenduse, mis tõstab nii meid kui ka neid. Sest lõpuks on küsimus selles: kas me toidame hirmu või rahu?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1 valguskoodikandja

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.