Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni („ÜRO“) agentuur Maailma Terviseorganisatsioon („WHO”) korraldab 76. peaassamblee 21.-30. mail 2023. aastal. Kohtumisel on kavas arutada pandeemialepingut ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatusi. Mõnede eksperthinnangute kohaselt on võimalik, et pandeemialeping ja IHRi muudatused lepitakse kokku 2023. aasta peaassambleel, kuigi plaan on läbirääkimised lõpetada 2024. aasta mais.
Avatud avalik kiri Eesti Riigikogu saadikutele
Lugupeetud Riigikogu liige!
2022. aastal alustas WHO läbirääkimisi pandeemialepingu üle, mis käsitleb pandeemiaks valmisolekut ja reageerimist ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muutmist. Asja arutamist jätkatakse WHO Peaassambleel 21. maist kuni 30. maini 2023. aastal ning läbirääkimised lõppevad plaanide kohaselt peaassamblee heakskiiduga 2024. aasta mais.
Kõnealuste dokumentide heakskiitmine suurendaks oluliselt WHO kontrolli liikmesriikide rahvatervisega seotud küsimuste üle. Avaliku kirja esitaja on vastu nii pandeemialepingule kui ka rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste aktsepteerimisele, sest need nõrgendavad oluliselt Eesti enesemääramisõigust, ravimiohutust ning kodanike põhi- ja inimõigusi.
Tõstatame lugupidavalt kriitilise küsimuse kavandatavast pandeemiate ennetamise ja nendeks valmisoleku rahvusvahelisest lepingust ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatus-ettepanekutest [i] mille üle peavad praegu läbirääkimisi Euroopa Liit, valitsus ja teised WHO liikmesriigid.
COVID-19 ajastu kontekstis ei ole farmatseutilistel sekkumistel kõva teaduse empiiriliste tõenditega kinnitatud positiivset mõju, samas kui muudel enneolematutel meetmetel, mida WHO edendab oma varasemate pandeemiasuuniste vastaselt, on kahtlemata olnud negatiivne mõju ühiskonna kõigile aspektidele, sealhulgas majandusele (vaesuse massiline suurenemine), tervishoiule ja haridusele.
Kuid WHO ei ole osalenud üldsuse osalemise protsessis, mis on tõend selle kohta, et tema prioriteet on endale ja oma korporatiivsetele kaasosalistele rohkem võimu haaramine kui inimeste huvide teenimine. Ilma erapooletu demokraatliku protsessita on kõik ÜRO kaudu tegutsevad WHO kokkulepped ebaseaduslikud ja õiguslikult kehtetud.
Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti Siracusa põhimõtted sätestavad õiguslikud standardid inimeste õiguste kaitsmiseks. Nendes ja teistes dokumentides on kehtestatud õiguslikud miinimumstandardid, millega on tagatud inimestele õigus osaleda mis tahes kokkuleppes, mis mõjutab nende liikumisvabadust, elu ja heaolu. Inimese tervist mõjutavate tegurite ulatus ning isikliku, kogukondliku ja riikliku kontrolli tähtsus tervise üle kajastuvad WHO poolt varem aktsepteeritud põhimõtetes.
- Tervise määratlus: tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. (WHO põhiseadus, 1946)
- Teadlik arvamus ja avalikkuse aktiivne koostöö on inimeste tervise parandamisel äärmiselt olulised. (WHO põhiseadus, 1946)
- Inimestel on õigus ja kohustus osaleda individuaalselt ja kollektiivselt oma tervishoiu kavandamises ja rakendamises. (IV artikkel, Alma Ata deklaratsioon, 1978)
- ÜRO inimõiguste deklaratsioon, 1948. aastast, toetab ka üksikisiku põhiõigusi: kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.
WHO pandeemialeping ja IHR muudatused ohustavad suveräänsust ja võõrandamatuid põhiõigusi ja -vabadusi. See suurendab WHO poliitiliselt motiveeritud jõudu kuulutada välja põhjendamatuid kriise, hädaolukordasid ja pandeemiaid, kehtestada dehumaniseerivaid sulgemisi ning jõustada kallist, ohtlikku ja ebaefektiivset ravi isiku tahte vastaselt või viia potentsiaalselt läbi temaga inimkatseid, millest ta pole isegi teadlik.
WHO lähiajaloos on hoiatav näide, kui kõnealune ÜRO agentuur kiitis heaks rahvatervist kahjustava H1N1 (seagripi) vaktsiini vastuoluliselt välja kuulutatud pandeemia jaoks. Kuigi WHO saab rahalisi vahendeid avalikest allikatest, agentuur on sattunud korduvalt huvide konflikti, sest ta saab ka märkimisväärseid rahalisi vahendeid erahuvidest, mis kasutavad oma panust WHO otsuste ja mandaatide mõjutamiseks ja nendest kasu saamiseks. Näiteks Bill & Melinda Gatesi Sihtasutus ja GAVI panustavad aastas üle 1 miljardi dollari.
Kutsume Riigikogu üles nendele väljapakutud lepingutele vastu seisma, tõstatades selle küsimuse, nõudes arutelu ja avatud läbivaatamist riikliku suveräänsuse ja üksikisikute õiguste säilitamise huvides. Nende lepingute eesmärk on kehtestada WHO ettekirjutused riikliku suveräänsuse ja üksikisiku õiguse asemel teha valikuid oma keha ja tervise suhtes ning need on rahvatervise seisukohast ilmselgelt sobimatud ja ebaproportsionaalsed.
Seetõttu nõuame kiiret tegutsemist, et vaadata läbi suveräänsus- ja tervishoiuküsimused, mis on käimasoleva protsessi tõttu ohus, tagades, et WHO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide roll jääb rangelt nõuandvaks ja tehniliseks, samal ajal kui kõik kodanikke mõjutavad otsused jäävad nii kohalike ja riiklike valitsuste kui ka üksikisikute endi pädevusse.
Eelolevast tulenevalt oleme vastu kõnealuste dokumentide riigile siduva õigusena tunnustamisele, allkirjastamisele ja sellega Eesti sõltumatu otsustusõiguse üleandmisele WHO-le.
Lugupidamisega
Revo Jaansoo
Allikas
- WHO International Negotiating Body (INB) website for CA+ (pandemic treaty). https://www.who.int/news-room/events/detail/2023/02/27/default-calendar/fourth-meeting-of-the-intergovernmental-negotiating-body-(inb)-for-a-who-instrument-on-pandemic-prevention-preparedness-and-response