Mina olen süüdi?! Sina oled süüdi! Ei, tema on süüdi! Eestlane on süüdi! Eluvõitlus süüdi mittejäämise eest on meie elu pärisosa varasest noorusest saadik.
Kui seaduste litsentsi ja rihma atribuutide vahel valitseb tasakaalustamatus, kui seadused muudavad valitsuse valitsemise liiga lihtsaks või võimatuks, võib demokraatia lõppeda türanniaga, kus kogu või liiga palju võimu koondub valitsusele kodanikuvabaduste arvelt; või selle vastand, anarhia, valitsuse funktsioonide täieliku kokkuvarisemisega.
Kohtunik Anu Maria Brenner sattus Õiglase Maailma Valvurite radarisse ühe kannataja looga. Õiglased suveräänsed õiguseksperdid ja maatriksi maailma AI robotid kiskusid kohtuniku seisukohad juppideks ja avastasid rida eksimusi.
Põhjalik analüüs sellest, kuidas kasumiahned riigi koolitatud arstid tahavad mõjuvõimu kasutades koondada iluteenuste õigusi arstide kätte ja võtta need õigused ära meditsiini haridusega õdedelt. Selles loos on selged korruptsiooni ja monopoliseerimise tunnused.
Selles loos on klassikaline huvide konflikt ja kohtunik Anna Liiv isegi ei tea seda või ei taha teada. Millest veel rääkida? Kohtunikul on varasemad töösuhted menetluses osaleva ühe osapoole advokaatidega. Kohtunikul on isiklikud või professionaalsed sidemed advokaadibürooga Triniti. On suur ja reaalne oht, et kohtunik ei suuda olla erapooletu, kuna ta võib eelistada oma endisi kolleege. Eestis ja rahvusvahelistes kohtunike eetika- ja sõltumatuse normides on selline olukord üldiselt käsitletud keelatud huvide konfliktina, mis nõuab kohtuniku taandumist menetlusest. Kui kohtunik jätkab menetlust vaatamata huvide konfliktile, on tegemist potentsiaalselt kallutatud ja võimaliku korruptiivse olukorraga, mis kahjustab kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Kohtunik Anu Uritam tahtis ise ennast protsessist tagandada kuna ta ise kinnitas, et ta pole enam erapoolik aga kohtu esimees Astrid Asi ei lubanud ja sundis jätkama. See artikkel paljastab hierarhia kohtusüsteemis. Rahvusvaheliselt on kõigi kohtunike jaoks vankumatu reegel: kohtunik ei tohi lasta oma otsustel mõjutada meediakajastusel, avalikul arvamusel ega isiklikel rünnakutel. Kohtunik peab langetama otsuseid erapooletult ja lähtuma ainult seadustest ning tõenditest. Selle kohta on olemas rahvusvahelised ja Eesti normid, mis sätestavad kohtuniku erapooletuse kohustuse. Selles loos jääb minule mulje, et Anu Uritam on saanud oma eksimusest aru aga kohtuesimees Astrid Asi ei tunnista seda, rikkudes ise rahvusvahelisi kohtueetika norme ja seaduseid.