Karm reaalsus, millega kõik peavad praegu silmitsi seisma, on see, et kui teilt on õigused võetud, ei anna valitsusjuhid neid kunagi vabatahtlikult tagasi. Ainus võimalus inimestel on rahumeelse aktivismi kaudu oma õigused tagasi võtta.
Vabadust armastav osa Eesti rahvast näitas Balti ketis 23. augustil 2021 oma kindlat tahet olla suveräänne. Avaldame 23. augusti päeval Vabaduse platsil toimunud avaliku rahvakoosoleku avakõne, mille pidas Veiko Huuse: Eestimaa on eestlaste maa ja siin on kõrgeim otsustusõigus vabal Eesti rahval.
Meie elu on täpselt selline, millised on meie mõtted, keskkond, toit ja vesi. Meis kõigis on olemas see jumal, kellesse uskuda, me kõik oleme loojad ja loome elu koos. Me saame vastu alati seda, mida teistele anname. Kui me jagame armastust ja andestust, oleme ausad enda ja teiste suhtes, on meie elu aus, õnnelik ja täis armastust. Jagage teistele ausust, armastust ja andestagem. Oleme tänulikud!
Seisame jätkuvalt rahumeelselt oma õiguste eest. Hirm ajab hirmujuttu, ja kes seda kuulama jääb, on kadunud. Süda aga teab, mis on õige. Aina olulisem on säilitada rahu ja säilitada julgus. Ka kodanikujulgus. Julgus elada ja hingata. Julgus olla Sina ise.
Paratamatult kerkib küsimus, kas leidub valitsuses otsustajate hulgas mõni arukas olend või ongi kõik vaid nöörist tõmmatavad hampelmannid. Või istutakse kusagil pantvangis või ollakse loovutanud kellelegi kolm tilka verd? Seda teadmata jääb vastuseta ka küsimus, kas ausa näoga kampaaniakorras hoolimisest rääkimine on lühinägelik sinisilmsus, hirmunud pimedus või salakaval näitemäng? Tulemuse suhtes pole siin just erilist vahet, küll aga aitaks see rääkijaid paremini mõista. Üksteist mõista me ju ometi tahame? Loodetavasti ma ei eksi.