Artiklis on põhjalik analüüs tänapäeva majandusteadlaste, rahatrükkijate, pankurite ja valitsusjuhtide rumalatest otsustest, mis on põhjustanud maailma majanduses pidevad krahhid ja sõjad.
Eeldused on kahjutud seni, kuni oletav pool ei aja neid segamini etteteadmisega.
Money Metals Midweek Memo viimases osas süvenes saatejuht Mike Maharrey keskse planeerimise ohtudesse ja inimteadmiste loomuomastesse piirangutesse, tuginedes majandusteadlase Friedrich Hayeki ja finantseksperdi Jim Granti arusaamadele.
Episood pakkus kriitilist ülevaadet Föderaalreservi rahapoliitikast ja selle mõjust majandusele.
Planeerimine ebakindluses
Maharrey alustas isiklike anekdootidega, et illustreerida elu ettearvamatust. Ta jagas lugusid päevast, mille katkestas purunenud rehv ja ootamatu torustikuprobleem kodu renoveerimise ajal, rõhutades teemat, et “sa ei tea, mida sa ei tea”. Ta väitis, et selline ettearvamatus on keskse majandusplaneerimise põhiline viga.
Teadmiste probleem
Maharrey viitas Friedrich Hayeki põhjapanevale teosele “Teadmiste kasutamine ühiskonnas”, et selgitada, miks keskne planeerimine on määratud läbikukkumisele. Hayeki “teadmiste probleem” eeldab, et ükski keskne planeerija ei saa omada kogu teavet, mis on vajalik teadlike majandusotsuste tegemiseks . Hayek kirjutas: “Teadmised asjaoludest, mida me peame kasutama, ei eksisteeri kunagi kontsentreeritud või integreeritud kujul, vaid ainult ebatäielike ja sageli vastuoluliste teadmiste hajutatud killukestena, mida kõik üksikud indiviidid omavad.”
Jim Granti keskse planeerimise kriitika
Maharrey tõstis esile intervjuud Jim Grantiga Fox Businessis, kus Grant kritiseeris Föderaalreservi lähenemist rahapoliitikale .
Grant kirjeldas tsentraalset planeerimist kui “teadmatust, mis ei tea, see on teadmatus”, nähtus, mille puhul poliitikakujundajad ei mõista oma teadmiste piire.
Ta rõhutas turgude tähtsust intressimäärade avastamisel, selle asemel, et neid kehtestada keskasutuste poolt.
Grant juhtis tähelepanu ka puudustele Föderaalreservi intressiprognoosides, märkides, et need on täpsed vaid 38% juhtudest, mida Maharrey võrdles mündi viskamisega.
See statistika rõhutab keskpanga otsuste spekulatiivset olemust.
Intervjuus tõi Grant välja veenva mõtte: “Eeldused on kahjutud seni, kuni oletav pool ei aja neid segamini etteteadmisega.”
Ajalooline vaade
Konteksti andmiseks mõtiskles Maharrey poliitikakujundajate vastandlike hoiakute üle 1953. aastal, president Dwight D. Eisenhoweri administratsiooni esimesel aastal. Sel ajal oli kohustus tasakaalustada eelarve ja taastada dollari kulla konverteeritavus. Föderaalreservi esimees William McChesney Martin kiitis vaba turgu ja rõhutas, et fikseeritud intressimäärad ja majanduslik düsfunktsioon ei kuulu Ameerika institutsioonide hulka.
Seevastu tänane Föderaalreserv tegeleb sügavalt turgude ja intressimääradega manipuleerimisega. Maharrey juhtis tähelepanu sellele, et hoolimata nende usaldusest on kesksed planeerijad paratamatult pimedad oma tegevuse kõigi tagajärgede suhtes, mis viib majanduse düsfunktsioonini.
“Tulevik on nii kummaline kui ka imeline nähtus, kuigi seda pole olemas, kui me sellega ei arvesta,” märkis Grant, rõhutades majandustulemuste ettearvamatust.
Praegune majanduskliima
Maharrey kritiseeris praegust mõtteviisi, et Föderaalreservil on kõik kontrolli all, omistades aktsiaturu tõusud kerge rahapoliitikale, mitte tõhusale majandusjuhtimisele. Ta väitis, et viimase kahe aastakümne näiline stabiilsus on tekitanud inimestes vale turvatunde, jättes tähelepanuta põhiprobleemid, mis võivad kaasa tuua tulevasi majanduskriise.
Maharrey väljendas märkimisväärset skeptilisust Jerome Powelli ja Föderaalreservi võime suhtes majandust tõhusalt juhtida. Ta väitis, et kesksed planeerijad, sealhulgas Powell, on sageli liiga kindlad oma suutlikkuses ennustada ja kontrollida majandustulemusi, hoolimata sellest, et neil puuduvad vajalikud põhjalikud teadmised.
Maharrey rõhutas, et “nad ei tea seda, mida nad ei tea”, rõhutades majandussüsteemide loomupärast ettearvamatust ja keerukust.
Ta märkis, et Föderaalreservi intressiprognoosid on täpsed vaid 38% juhtudest, mis viitab sellele, et nende otsused on pigem spekulatiivsed kui teaduslikud. Maharrey suhtus kriitiliselt Föderaalreservi mineviku ja praeguse poliitikasse, sealhulgas 2008. aasta finantskriisiga toimetulekusse ja pandeemiale reageerimisse, mis tema arvates on toonud kaasa pikaajalise majanduse ebastabiilsuse.
Maharrey kritiseeris ka peavoolu investeerimismaailma selle eest, et hoolimata nende sagedastest ebatäpsustest ja ebaõnnestumistest kohtles Föderaalreservi ametnikke kui “pooljumalaid, kes edastavad tarkust kõrgelt”. Ta väitis, et keskpanga praegune rahapoliitika, sealhulgas intressimääraga manipuleerimine, põhineb ülbusel ja valel kindlustundel , mis toob kaasa võimalikud tulevased majanduskriisid.
Alandlikkuse tähtsus
Maharrey kordas Granti nõuannet investoritele ja poliitikakujundajatele läheneda oma ennustustele alandlikult. Grant tuletas meile meelde, et tulevik on ebakindel ja mineviku õnnestumised ei taga tuleviku täpsust. Maharrey rõhutas, et ajalooliste majandussuundumuste ja põhialuste mõistmine võib aidata teha teadlikumaid prognoose, kuid alati tuleb olla ettevaatlik ja valmis ootamatuteks sündmusteks.
“Hubris viib teid peaaegu alati hätta,” hoiatas Maharrey, mõeldes Granti arusaamadele liialdatud uhkuse ja enesekindluse kohta .
Ettevalmistus ebakindluseks
Investeeri valdkonda, mis tagab sulle puhta toidu ja joogivee. Kuld ja hõbe on täna väärtuslikud aga kui raha kaob ja on täielik seisak – pole elektrit ja internetti – siis kulla ja hõbedaga pole midagi teha, seda sa ei söö. Tõeline hindamatu väärtus ja vahetuskaup on toit toidu vastu ja puhas joogivesi.
Ühine ja toeta Elujõulisi kogukondi. Üks neist on Veiko Huuse loodud ja juhitav Vaba Eesti Kogukond. Anneta, kui Veiko Huuse tegevus sulle korda läheb.
Artikli toimetas Veiko Huuse