Inimestevaheline suhtlemine on keerukas ja tihti emotsionaalselt laetud protsess, kus ausus ja õiglus mängivad olulist rolli. Kuid kui need põhimõtted murduvad, tekib tihti konflikt ja kahju mõlemale osapoolele. Valetamise ja ebõigluse äratundmine on keeruline, kuid teatud väljakujunenud käitumismustrid võivad aidata nende olemasolu tuvastada. Käesolevas artiklis uurime, kuidas valetamine ja ebõiglus võivad ilmneda, kuidas neid teiste ja enda puhul ära tunda, ning kuidas need käitumised võivad kasvatada hirmu ja vihkamist.
Valetamine ja ebõiglus inimeste vahelises suhtlemises: käitumismustrid ja nende mõistmine
Kuidas ära tunda valetaja või ebaõiglase inimese käitumist?
1. Vältimine ja hirm vastandliku arvamuse ees
Valetaja või ebaõiglane inimene kipub vältima otsest kontakti inimesega, kelle suhtes ta on käitunud ebasiiralt. Näiteks:
- Ta ei soovi kohtuda silmast silma, sest kardab paljastumist.
- Ta ei loe vastaspoole saadetud kirju, e-kirju või muid sõnumeid.
- Ta eirab vastuargumente, mis võiksid tema seisukohti ümber lükata.
Eluline näide: Kujutage ette, et keegi esitab kohtus valeütlusi. Kui ohver proovib temaga pärast seda kontakti saada või esitada täiendavaid tõendeid, eirab valetaja neid, tundes ebamugavust ja kartust, et tõde tuleb päevavalgele.
2. Tagaselja halvustamine ja kättemaksuhimu
Valetajad ja ebaõiglased inimesed üritavad tihti oma käitumist õigustada, projitseerides oma sisemisi hirme ja süütunnet teisele inimesele. Selle tulemusena:
- Nad hakkavad teist inimest selja taga halvustama.
- Nad levitavad negatiivseid kuulujutte.
- Nad püüavad kätte maksta, et ennast paremini tunda.
Eluline näide: Töökollektiivis võib töötaja, kes on ülemusele kolleegi kohta valetanud, hakata seda kolleegi teiste ees alandama, et oma käitumist õigustada ja hajutada kahtlusi enda vastu.
3. Sarnaste inimeste poole hoidmine
Valetaja otsib alateadlikult inimesi, kes tema teguviisi toetaksid ja julgustaksid. Need inimesed võivad olla samuti kalduvad valetamisse või ebõiglusesse. Tekib omalaadne “toetusringkond”, mis õigustab valetaja käitumist ja annab talle enesekindlust.
Eluline näide: Grupis, kus üks inimene on teist alusetult süüdistanud, võib ta kiiresti leida mõttekaaslasi, kes teda toetavad, isegi kui neil pole täielikku ülevaadet olukorrast.
Valetamine ja hirmu ning vihkamise kasv
Valetamine ja ebõiglus ei eksisteeri vaakumis – need teod toovad kaasa emotsionaalseid tagajärgi nii valetajale kui ka tema ohvrile. Kuidas see juhtub?
1. Hirm tõe ees
Valetaja kannatab sageli alateadliku hirmu all, et tema vale paljastatakse. See tekitab ärevust ja pinget, mis võib viia agressiivse, vägivaldse (füüsiline ja vaimne) või vältiva käitumiseni.
2. Vihkamise kasv
Valetaja projitseerib oma süütunnet teisele inimesele, keda ta on kahjustanud. See väljendub vihas ja pahatahtlikkuses ohvri suhtes.
Kuidas ära tunda ja lahendada valetamisest tulenevat konflikti?
1. Otsi mustreid
Kui keegi hakkab pärast konflikti sind järsult vältima, halvustab sind teiste ees või kogub enda ümber toetajaid, võib see viidata sellele, et tema käitumine pole olnud aus.
2. Püüa jääda rahulikuks ja esitada fakte
Ära lange vastusüüdistustesse ega emotsioonidesse. Tõde tuleb tihti päevavalgele ratsionaalsete faktide esitamisel. Karma.
3. Lase ajaga settida
Valetamine ja ebaõiglus toovad sageli kaasa isiklikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Kõige tõhusam vastus võib olla distantseerumine ja keskendumine enda heaolule.
Käitumismustrid ja nende mõistmine lastega kärgperes
Valetamine ja manipulatsioon perekonnas: kui lapsed loovad konflikte
Perekond on koht, kus suhted peaksid tuginema armastusele, austusele ja usaldusele. Kuid keerulistes olukordades, just kärgperekondades, kus kasuvanemad on uued osalised laste elus, võivad ilmneda pinged ja konfliktid kõige kiiremini.
Sellistes olukordades võivad lapsed kasutada valet ja manipulatsiooni oma soovide saavutamiseks, mis võib lõhkuda tasakaalu perekonnas. Tihti lapsed ei mõista ja see mõistmine tuleb elukoolist, et nad ei jää elu lõpuni emaga koos elama ja 24/7 teda igal hetkel aitama. Ema on valinud elukaaslase armastusest, et elu lõpuni koos olla, sest lapsed nagunii lahkuvad kunagi omaette elama. Lapsed panevad ema fakti ette, et see pole nende isa ja seega eeldavad, et ta ei armasta neid ja loovad juba ette põhjuseta vihkamise energiaruumi. Kuna lastel puudub võrdlusmoment nende bioloogilise isaga 24/7 kooselamises ja isa poolsete õpetustega, siis nad peavad võõra ehk kasuisa õpetusi vaenulikuks ja eeldavad, et nende päris isa ei tee nii.
Sellepärast mehed, kes astuvad suhtesse naisega, kellel on juba lapsed, peaksid selle naisega sellised asjad eelnevalt läbi arutama. Mitte midagi ei loksu paika iseenesest, sest lapsed on oma bioloogilise ema ja isa koodiga ja laste puhul lööb see tõeline pale välja murdeeas 15-19 eluaastal. Tüdrukute puhul eriti, kui on juba saanud meest jalge vahel tunda, siis nad arvavad, et on Naised valmis ja nad teavad suhtest ja elust kõike:)
Näited perekonnast, kus lapsed manipuleerivad
1. Laps loob konflikti ema ja kasuisa vahel (või vastupidi: isa ja kasuema vahel)
18-aastane koolis käiv tüdruk ei soovi täita koduseid kohustusi, nagu oma toa korrashoidmine või üldise kodukorra järgimine. Ema on teda varem kasvatanud “vatis”, pakkudes talle mugavusi ilma vastutust nõudmata. Kui kasuisa püüab tüdrukut õpetada rohkem vastutust võtma, tajub laps seda rünnakuna ja manipuleerib emaga, et kasuisa seataks negatiivsesse valgusesse.
Näide: Kasuisa palub tüdrukul koristada oma tuba, kuid tüdruk ütleb emale, et kasuisa on teda halvasti kohelnud ja isegi “vihkab” teda. Selle peale ema asub tütre poolele ja ründab oma meest, väites, et mees on tüdruku suhtes liiga karm. Tegelikult kasutas tüdruk ema tundlikkust ära, et vältida oma kohustusi.
2. Laps ähvardab lahkuda ja seab ema valiku ette
Laps võib minna veelgi kaugemale, ähvardades kodust lahkuda või ema valiku ette seades: “Kas mina või su mees.” See seab ema emotsionaalselt raskesse olukorda, kus ta tunneb vajadust valida oma lapse ja partneri vahel.
Näide: Kui kasuisa teeb ettepaneku, et tüdruk peaks õppima ise hakkama saama, näiteks pesema oma riideid, hoidma puhtana oma tuba ja kodu tervikuna, austama vanemaid ja kogenud inimesi enda ümber, reageerib tüdruk vihaselt ja teatab, et kolib kodust ära. Ta ütleb emale, et kasuisa tahab temast lahti saada ja ei hooli temast. Ema kardab lapse kaotamist ja asub kasuisa kritiseerima, isegi kui mees soovib tüdrukule ainult parimat.
3. Laps väldib kasuisa ja loob peres vaenu
Manipuleeriv laps võib kasutada vältimist ja passiiv-agressiivset käitumist, et süvendada konflikti. Ta ei suhtle kasuisaga, väldib silmsidet ja loob situatsioone, kus kasuisa näib “vaenlasena”.
Näide: Perel on ühine õhtusöök, kuid tüdruk keeldub söögilaua taha tulemast, väites, et tal pole söögiisu, kui kasuisa seal on. See tekitab emale süütunnet ja pahameelt mehe suhtes, kuna tundub, et mees on probleemide algpõhjus. Tegelikult manipuleerib laps olukorraga, et hoida ema enda poolel.
4. Laps moonutab vestlusi enda kasuks
Manipuleeriv laps võib muuta varem toimunud vestlusi, lisades või eemaldades detaile, mis teevad ta kasuisa süüdi.
Näide: Tüdruk räägib emale, et kasuisa ütles midagi solvavat, kuigi tegelikult kasuisa lihtsalt kehtestas mõistlikud piirid (näiteks palus lõpetada hilisöine telefoniga rääkimine, hoida kodu korras, et ta annaks neid lubadusi, mida ta täita suudab, jne.). Ema usub last ja astub kasuisa vastu, süüdistades teda ebaviisakuses. Kui kasuisa püüab olukorda selgitada, keeldub ema teda kuulamast, sest ta usaldab ainult oma last ja lapse ütlusi.
Sarnased olukorrad teistes perekondades
1. Noorem laps valetab, et vältida vastutust
10-aastane poiss võib öelda, et kasuisa “karjus tema peale”, kuigi tegelikult püüdis mees õpetada teda nõusid pesema. Poiss loodab ema toetusele, et vältida vastutust. Ema, kes ei soovi last stressi panna, asub kasuisa vastu, uskudes lapse versiooni.
2. Laps takistab perekonna sidemete loomist
14-aastane tüdruk väldib teadlikult peresidemeid, sest ta ei soovi oma ema jagada uue mehega. Ta süüdistab kasuisa kõiges, alates “ebameeldivast käitumisest” kuni koduõhkkonna halvendamiseni. Ema, kes tunneb tütre valu bioloogilise isa puudumise pärast, toetab tütre kaebusi kasuisa vastu.
3. Laps loob liitlassuhte ühe vanemaga
12-aastane poiss saab aru, et tema ema ja kasuisa vahel on väike pinge. Ta kasutab seda ära, et saada emalt rohkem vabadusi, näiteks hiljem magama minekut või rohkem ekraaniaega, süüdistades kasuisa liigset kontrollimist. Kui kasuisa astub vastu, asub ema poja poolele, et hoida rahu.
Kuidas lahendada selliseid olukordi?
1. Ühtne vanemate meeskond
Kärgperekonnas on oluline, et ema ja kasuisa esineksid ühtse tiimina. Nad peaksid omavahel läbi rääkima ja selgelt kokku leppima kasvatusmeetodid ning toetama teineteist ka lapse manipuleerimise korral.
2. Selged piirid ja aus suhtlus
Lapsed peavad teadma, et manipuleerimine ja valetamine pole vastuvõetavad. Oluline on lapsega rahulikult rääkida, selgitada tagajärgi ja õpetada vastutustundlikku käitumist.
3. Terapeudi abi
Kui konfliktid jätkuvad ja muutuvad destruktiivseks, võib perelepitus või pereteraapia aidata luua avatumat ja ausamat suhtlust.
KOKKUVÕTE
Manipuleerimine, valetamine ja ebaõiglane käitumine võivad esineda ka laste poolt ning tekitada suuri pingeid perekondades, eriti kärgperekondades. Täiskasvanute ülesanne on säilitada rahu ja ratsionaalsus, õpetades lastele aususe ja vastutuse tähtsust. Ainult läbi ühtse ja läbimõeldud lähenemise saavad pereliikmed ületada manipulatsioonide põhjustatud probleemid ja luua harmoonilise kodu.
Need kõik inimeste vahelised käitumismustrid on laialdaselt tuntud ja kinnitatud nii teaduslikes uuringutes kui ka igapäevaelus.
Valetamine ja ebõiglus on nagu emotsionaalne miiniväli – need põhjustavad kannatusi kõigile osapooltele ja loovad pingeid, mis võivad eskaleeruda vihkamise ja hirmuni.
Kui me tunneme ära sellised käitumismustrid enda ümber ja õpime nendega toime tulema, aitame kaasa õiglasema ja ausama suhtlemiskultuuri loomisele. Tähtis on alati jääda rahulikuks, ausaks ja keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline.
Artikli looja Veiko Huuse
Loe lisaks:
Mis on Karma? Loe SIIT
39
