Facebook – maailma suurim virtuaalsurnuaed? Facebooki võib täna pidada maailma suurimaks virtuaalseks surnuaiaks, sest platvormil leidub miljoneid surnud (füüsilise keha eksistentsi lõpp) kasutajate kontosid ja nende arv võib lähiaastatel ületada aktiivsete füüsiliste kehadega inimeste kontode arvu siin füüsilises materiaalses maailmas. Kas virtuaalsurnuaed toob rahu tema lähedastele? Kas virtuaalsurnuaias oleva nime pealt raha teenimine on mõistlik? Mis on tegelik eesmärk virtuaalsurnuaial? Millised ohud varitsevad? Millised saladused veel peituvad Facebooki virtuaalsurnuaias?
Facebook – maailma suurim virtuaalsurnuaed?
Facebookist on saanud vaieldamatult maailma suurim virtuaalne surnuaed. Platvormil on üle 30 miljoni “surnud” kasutajate kontosid ning see arv kasvab iga päevaga. Oxfordi ülikooli teadlaste prognooside kohaselt ületab “surnud” kasutajate arv Facebookis elavate kasutajate arvu juba lähiaastatel. Kuigi Facebook on kasutajatele andnud võimaluse valida, kas muuta konto mälestuskontoks või lasta see kustutada, tekitab see küsimusi nii privaatsuse kui ka eetika osas.
Võrdlus teiste virtuaalsurnuaedade lahendustega
Spetsiaalsed Virtuaalsed surnuaiad pakuvad spetsiaalseid lahendusi, mis keskenduvad vaid mälestuste jäädvustamisele ja säilitamisele. Siin on peamised võrdlused:
Eelised Facebooki ees:
- Fookus ja privaatsus: Need platvormid ei ole seotud sotsiaalmeedia jagamise ja reklaamidega, mis tähendab, et andmeid käsitletakse tihti hoolikamalt ja sihipärasemalt.
- Kohandatud mälestused: Kasutajad saavad luua pühendatud veebilehti, mis keskenduvad ainult mälestuste jäädvustamisele ja jagamisele, ilma et see seguneks elavate kasutajate igapäevase postituste vooga.
- Piiratud juurdepääs: Mälestustele ligipääsu saab rangelt piirata lähedastele ja pereringile.
Nõrkused Facebooki ees:
- Piiratud ulatus: Sellised veebiplatvormid ei jõua sama suure kasutajaskonnani kui Facebook, mistõttu võib mälestuste jagamine jääda kitsamaks.
- Lisakulud: Paljud spetsiaalsed virtuaalsurnuaia teenused on tasulised, samas kui Facebooki teenused on tasuta (veel).
- Kohalolu ja aktiivsus: Facebooki ulatuslik kasutajabaas ja igapäevane aktiivsus muudavad selle loomulikuks valikuks, kus jagada mälestusi laiemalt.
Privaatsus ja turvalisus: kas Facebook on rohkem kui mälestuste hoidja?
Facebooki tegevust on korduvalt kritiseeritud andmete kogumise, säilitamise ja kasutamise tõttu, sealhulgas ka koostöös valitsusasutustega (valimistega ja poliitile propaganda suunamisel) ja ka NSA, FBI või CIA. Samuti on Facebook teinud ebaeetilist koostööd globaalsete ettevõtetega reklaami suunamistel kogutud inimeste andmete põhjal (inimeste eelistused, harjumused, huvid).
Oht jälgimisele ka pärast surma
Kui keegi on sattunud huvipakkuva isikuna tähelepanu alla, võivad tema mälestuskontole tehtavad postitused ja jagatavad meenutused pakkuda lisainfot ka teiste inimeste kohta. Lähedased ja sõbrad, kes postitavad mälestuskontole, võivad tahtmatult paljastada isiklikku teavet omaenda elu ja kontaktide kohta. Kui oletada, et Facebook jagab andmeid valitsusasutustega, võib see tekitada kahtlusi:
- Kaardistamine: Mälestusleht võib aidata kaardistada suhtlusringkondi ja tuvastada “ohtlikud” või “kahtlased” isikud.
- Lahterdamine: Lähedasi võidakse profileerida nende poliitiliste, kultuuriliste või sotsiaalsete hoiakute põhjal, mis ilmnevad nende postitustest ja kommentaaridest.
Kas Eliidi tööriist?
Spekulatsioonid selle kohta, et Facebooki kasutataks globaalse eliidi tööriistana inimeste jälgimiseks ja lahterdamiseks, pole uued. Platvormi suur andmebaas, kombineerituna arenenud algoritmidega, võib tõepoolest olla kasulik “kahtlaste” isikute tuvastamisel. Küsimus on aga, kui eetiline ja õigustatud on niisugune tegevus ning kas tavainimesed saavad sellest piisavalt teadlikuks.
Arvestades Maailma muutumist digitaalseks, transhumanistlikuks, tehisintellekti poolt juhitavaks, siis suurtel suhtlusplatvormidel Meta, Twitter X, jpt on selles oluline roll täita ja mis täna tunub tavainimesele ohutu, siis tegelikult on see väga ohtlik. Pea meeles, et kõik mis liigub ja on nähtav internetis, seda kontrollib DARPA,NSA, CIA ja sajad salajased organisatsioonid inimrassi hävitamise eesmärgil.
Kõige ohutum ja mõistlik on suhelda elavatega väljaspool internetti ja -mugavusseadmeid. Samuti oma mälestusi ja meenutusi on mõistlik jagada kadunukesele looduses, füüsilisel surnuaial.
Kokkuvõte
Facebooki roll virtuaalsurnuaiana on tõusmas, kuid see toob kaasa ulatuslikke küsimusi privaatsuse, eetika ja andmete kasutamise kohta. Kuigi spetsiaalsed virtuaalsurnuaia lahendused pakuvad fokusseeritud ja turvalisemat alternatiivi, on Facebooki ulatus ja populaarsus sageli määravad tegurid. Kuid kas mälestuste jagamine suurandmeid haldaval platvormil on tõesti turvaline? Kas “surnud” kontode nime ei kasutata poliitilise võimu saavutamisel – valimistel? Kas tulevikus virtuaallille panemine virtuaalsurnuaial tasu eest on eetiline ja et keegi teenib selle pealt suurt kasumit? Sellele küsimusele peab igaüks ise vastuse leidma.
Küsimus jääb õhku: kas virtuaalsurnuaed on lihtsalt kaasaegne viis austada lahkunuid või hoopis uus ärimudel, mille kaudu teenida? Facebooki ja teiste sotsiaalmeediaplatvormide areng toob sellele küsimusele tõenäoliselt vastuse lähiajal.
Facebook on liider ka “ajudeta”, moraalita ja intelligentsita elavate inimeste suhtluspaigana, kes toituvad “trollimisest”, “ärategemisest”, “teiste tagakiusamisest”, “keelepeksust”, “ahistamisest”, “petmistest” ja kõigest sellest, mida sa ei näe moraalsete ja intelligentsete faktiliste Elusate Inimeste puhul. Seega võib Facebooki nimetada ka maailma suurimaks virtuaalseks “zombisurnuajaks” – z generatsioon on seda niigi.
Toimetas Veiko Huuse
