Foto: Illustreeriv

Hinge ja teadvuse peegeldus: kuidas inimesed peegeldavad üksteise sisemaailma

Veiko Huuse - VE-HU-144-A1-∞

Sügav analüüs inimestevahelisest peegeldusest, projektsioonist ja teadvuse tasanditest suhtluses. Selgitan, kuidas suhted peegeldavad hinge, varju ja ego mustreid, kuidas ära tunda manipuleerivat projektsiooni ning kuidas teadlik inimene lahendab konflikte rahulikult, säilitades sisemise energia, piirid ja teadvuse selguse.
0 Shares
0
0

Inimestevaheline suhtlus on rohkem kui sõnade vahetamine. Iga kohtumine on teadvuste peegeldusprotsess, kus kaks inimest toovad nähtavale midagi, mis on juba nende sees olemas. Mõnikord peegeldub seal selgus ja valgus, mõnikord hirmud, programmid ja dogmad.

Sellepärast võib sama vestlus olla korraga mitu asja:

  • enda hinge peegeldus
  • teise inimese hinge peegeldus
  • kahe inimese vahelise energiavälja peegeldus
  • või peegeldus programmidest ja uskumustest, mis juhivad käitumist

Julgelt võin öelda, et inimese teadvus on alati ühenduses millegagi. Mõne inimese teadvus on rohkem ühenduses sisemise südametarkuse ja loova allikaga (mida sageli nimetatakse Kõiksuse valgusallikaks). Teise inimese teadvus võib olla rohkem juhitud hirmust, kontrollist, traumast või kollektiivsetest programmidestmaatriksi loojate programmidest (madalsageduslikud olendid).

Need erinevad ühendused loovad suhtluses erinevad peegeldused.

Hinge ja teadvuse peegeldus: kuidas inimesed peegeldavad üksteise sisemaailma
Hinge ja teadvuse peegeldus: kuidas inimesed peegeldavad üksteise sisemaailma

1. Enda hinge peegeldus teises inimeses

Mõnikord ei peegelda vestluspartner midagi enda kohta – ta lihtsalt toob nähtavale selle, mis on juba sinu sees.

See juhtub näiteks siis, kui keegi ütleb midagi neutraalset, kuid teine inimene reageerib väga tugevalt.

Näide

Kaks kolleegi räägivad.

  • Inimene A ütleb:
    “Selle projekti võiks natuke teistmoodi teha.”
  • Inimene B reageerib ärritunult:
    “Sa arvad jälle, et ma teen kõike valesti!”(tunneb, et teda süüdistatakse milleski halvas)

Tegelikult ei olnud kriitika tugev, kuid B reageeris intensiivselt, sest temas oli juba olemas hirm hinnangu ees.

Peegeldus:
Vestluspartner peegeldas välja B enda sisemise haava.

2. Vestluspartneri hinge peegeldus

Teises olukorras peegeldub vestluses teise inimese sisemaailm, mitte sinu oma.

Näide

Inimene A ütleb rahulikult:

“Ma näen seda teemat natuke teise nurga alt.”

Inimene B vastab:

“Sa oled alati nii arrogantne.”

A ei käitunud arrogantselt. B projitseeris lihtsalt oma sisemise ebakindluse või võimuvõitluse mustri.

Peegeldus:
Vestlus näitab rohkem B sisemaailma kui A oma.

3. Vastastikune peegeldus

Kõige huvitavam olukord on siis, kui mõlemad inimesed peegeldavad teineteist korraga.

Selline suhtlus võib olla väga transformatiivne – või väga konfliktne.

Näide

Inimene A on kontrolliv.
Inimene B on mässumeelne.

Vestlus:

A:
“Sa peaksid tegema asju täpselt nii.”

B:
“Sa ei saa mind kontrollida!”

A tunneb, et peab kontrolli suurendama.
B tunneb, et peab veel rohkem vastu hakkama.

Peegeldus:
Kontroll peegeldab mässu.
Mäss peegeldab kontrolli.

Mõlemad toovad teises nähtavale midagi, mis juba eksisteerib.

4. Peegeldus, mis toob välja teise inimese dogmad

Mõnikord ei peegelda inimene emotsiooni, vaid toob nähtavale teise inimese jäigad uskumused.

Selline inimene võib olla rahulik, kuid tema küsimused või tähelepanekud panevad teise inimese oma dogmasid kaitsma.

Näide

A küsib:

“Kas sa oled kunagi mõelnud, et sellele teemale võib olla mitu vaadet?”

B reageerib:

“Ei! On ainult üks õige viis! Minu usk ja tõde!”

A ei rünnanud, vaid tõstis nähtavale B mõtlemise jäikuse.

5. Peegel konfliktis – kui inimene süüdistab teisi

On inimesi, kelle teadvus töötab pidevalt süüdistamise mustri kaudu.

Nende maailm on jagatud:

  • süüdlased
  • ohvrid

Kui nad kohtavad kedagi, kes ei võta seda rollimängu vastu, võib juhtuda huvitav peegeldus.

Näide

A ütleb:

“Sina ja kõik inimesed on minu vastu! Sa oled kõiges süüdi, et minu elu on rikutud.”

B vastab:

“Kas on võimalik, et osa probleemist on sinu enda reaktsioonides?”

A võib reageerida:

“Sa süüdistad mind!”

Siin B ei rünnanud, kuid A tajus seda rünnakuna, sest tema teadvus on harjunud konfliktistruktuuriga ja tema hing on koormatud hallide varjude ja dogmadega.

6. Peegel kaitsemehhanismina

On ka olukordi, kus inimene vastab tugevalt või isegi teravalt, kuid mitte ründamiseks – vaid piiri hoidmiseks.

Filosoofilises või spirituaalses keeles öeldakse mõnikord, et tugev valgus ei ole alati pehme. Mõnikord on see selge ja jõuline piir.

Näide

A räägib agressiivselt:

“Sa oled debiil, sa pole midagi väärt, kasi minu elust minema!”

B vastab rahulikult, kuid tugevalt:

“Sellise tooniga ma vestlust ei jätka. Kui oled rahunenud, räägime.”

See ei ole rünnak.
See on energeetiline piir.

Selline reaktsioon võib panna agressiivse inimese oma käitumist peegeldatuna nägema.

7. Peegel, mis tagastab inimese enda energia

Mõnikord vastab inimene samas stiilis, kuid mitte vihast – vaid peegelduse loomiseks.

See võib toimuda näiteks õpetaja või terapeudi rollis, ja ka elukaaslaste vahel.

Näide

A ütleb pidevalt:

“Kõik on süüdi.”

B vastab:

“Kas sa märkad, et sa süüdistad kõiki teisi aga enda rollis selles ei näe?”

See ei ole rünnak.
See on peegel, mis näitab mustrit.

8. Sügavam peegeldus: kaks erinevat teadvuse tasandit

Kui kohtuvad kaks väga erineva teadvuse tasemega inimest, võib vestlus tunduda nagu kaks erinevat maailma.

Üks inimene räägib:

  • südamest
  • tähendusest
  • ühendusest

Teine inimene räägib:

  • kontrollist
  • hirmust
  • hierarhiast

Siin ei pruugi tekkida ühist resonantsi.

Peegeldus võib olla lihtsalt teadvuste kontrast.

9. Miks peegeldused on vajalikud

Peegeldus on inimteadvuse üks sügavamaid õppemehhanisme.

Ilma peegliteta ei näeks inimene:

  • oma varju
  • oma haavu
  • oma tugevust
  • oma valgust

Teised inimesed toimivad sageli nagu teadvuse peeglid.

Mõned näitavad meile:

  • meie valu
  • meie ego
  • meie hirme

Teised näitavad:

  • meie potentsiaali
  • meie selgust
  • meie tugevust

Minu kokkuvõtlik mõte

Inimestevaheline suhtlus ei ole kunagi ainult vestlus.

See on alati ka teadvuste kohtumine.

Mõnikord peegeldub seal:

  • meie valgus
  • meie varjud
  • meie programmid
  • või meie sügavam olemus

Ja mida teadlikumaks inimene muutub, seda rohkem hakkab ta märkama, et iga vestlus on omamoodi hinge peegel.

Vaatleme peegeldust veel sügavamalt

12 erinevat peegeldustüüpi inimestevahelises suhtluses

Inimeste suhtlus ei ole kunagi ainult informatsiooni vahetamine. See on alati ka teadvuse ja psüühika peegeldus. Peegeldused võivad toimida mitmel tasandil.

1. Emotsionaalne peegeldus

Kui üks inimene on tugevalt emotsionaalne, võib teine hakata sama emotsiooni tundma.

Näide:
Keegi on närviline – ja mõne aja pärast on kogu ruum pingeline.

See on emotsiooni resonants.

2. Varjupeegeldus

Teine inimene toob nähtavale midagi, mida me enda juures ei taha näha.

Näide:
Inimene kritiseerib pidevalt teisi saamatuse, valede tegevuste ja otsuste pärast, kuid tegelikult väldib ise vastutust.

Vestluspartneri reaktsioon võib selle varju nähtavale tuua.

3. Potentsiaali peegeldus

Mõni inimene peegeldab meie parimat võimalikku versiooni.

Näide:
Õpetaja või mentor, kes näeb sinus võimeid, mida sa ise ei märka.

See peegeldus äratab kasvu.

4. Trauma peegeldus

Kui keegi käivitab meie vana haava.

Näide:
Pidev kriitika tööl ja kodus võib meenutada lapsepõlves saadud kriitikat(traumasid).

Reaktsioon on tugevam kui olukord ise.

5. Projektsioonipeegel

Inimene omistab teisele midagi, mis tegelikult kuulub talle endale.

Näide:
Inimene, kes valetab, süüdistab teisi ebaaususes ja valedes otsustes, ja usaldamatuses.

6. Resonantsi peegel

Kui kaks inimest jagavad sama väärtust või sagedust.

Näide:
Kaks loovat inimest kohtuvad ja vestlus voolab kohe.

7. Vastandite peegel

Kui kaks inimest on täielikud vastandid.

Näide:
Kontrolliv inimene ja vabadust armastav inimene.

See võib tekitada konflikti või õppimist.

8. Ego peegel

Teine inimene puudutab meie ego.

Näide:
Keegi ei nõustu meie arvamusega ja me tunneme end rünnatuna.

9. Piiri peegel

Kui inimene näitab meile, kus meie piirid on nõrgad.

Näide:
Keegi kasutab meid ära – kuni õpime “ei” ütlema.

10. Tõe peegel

Keegi ütleb midagi, mis on ebamugav, kuid tõene.

Näide:
Sõber ütleb:
“Sa väldid tegelikult seda probleemi.”

11. Energeetiline peegel

Mõnikord ei peegeldu sõnad, vaid olek.

Näide:
Rahulik inimene võib muuta kogu ruumi rahulikumaks.

12. Transformatsiooni peegel

Kohtumine, mis muudab mõlema inimese teadvust.

Sellised kohtumised on sageli elumuutvad.

Kuidas eristada projektsiooni ja tõelist peegeldust

Üks raskemaid küsimusi on:
Kas teine inimene näitab mulle midagi minu kohta – või projitseerib ta enda probleemi?

Allpool on mõned märgid:

Projektsioon

Projektsioon tähendab, et inimene paneb oma sisemise sisu teise inimese peale.

Tüüpilised märgid:

  • reaktsioon on väga emotsionaalne
  • inimene ei kuula teist poolt
  • süüdistused on üldised
  • inimene kordab sama mustrit paljude inimestega

Näide:

“Sa oled alati süüdi!”

Kui sama inimene ütleb seda paljudele inimestele, võib see olla projektsioon.

Tõeline peegeldus

Tõeline peegeldus on sageli:

  • rahulikum
  • konkreetsem
  • ilma süüdistuseta

Näide:

“Kui sa nii räägid, mõjub see teistele üleolevana.”

See võib olla konstruktiivne peegel.

Hea küsimus enda jaoks

Kui keegi annab tagasisidet, võib küsida:

  • kas seda on mulle varem öeldud?
  • kas selles võib olla väike osa tõtt?
  • kas mu reaktsioon on liiga tugev?

See aitab eristada peegeldust ja projektsiooni.

Miks teadlik inimene tekitab teistes tugevaid reaktsioone

Paljud inimesed on märganud, et mõned inimesed vallandavad teistes tugevaid emotsioone, isegi kui nad ise ei tee midagi agressiivset.

Sellel on mitu vaimset põhjust:

1. Selgus paljastab varju

Kui inimene on väga selge ja aus, võib see tuua nähtavale teiste inimeste varjatud mustrid.

Näide:

Keegi, kes räägib otse ja rahulikult, võib panna teised tundma end ebamugavalt, kui nad on harjunud enda probleemides koguaeg teisi süüdistama.

2. Inimesed kaitsevad oma identiteeti

Paljud inimesed on väga seotud oma uskumustega. Uskumused on seotud kiindumuste, sõltuvuste, harjumuste ja hirmuprogrammidega.

Kui keegi neid kahtluse alla seab, võib see tunduda suure ohuna – nad hakkavad agressiivselt sõnades käituma, vaimselt terroriseerima ja tihti võib see lõppeda füüsilise rünnakuga tema poolt.

3. Emotsionaalne resonants

Teadlik inimene võib olla rahulik isegi konfliktis.

See kontrast võib teistes tekitada frustratsiooni. Kui vestluspartner vaikib ja ei reageeri, siis agressiivne inimene saab sellest hoogu juurde ja püüdes jätkata “ründamist” seni kuni vaikiv pool murdub ja hakkab vastu rääkima.

4. Varju aktiveerimine

Psühholoogias nimetatakse seda shadow activation.

Teine inimene kehastab midagi, mida me:

  • kardame
  • kadestame
  • või tahame olla

5. Piiride peegel

Kui keegi hoiab tugevaid piire, võib see ärritada inimesi, kes on harjunud kontrollima.

Näide:

“Ma ei nõustu sellega.”

Mõnele inimesele tundub see rünnakuna.

Minu kokkuvõttev mõte

Inimestevaheline suhtlus on nagu peeglite süsteem.

Iga kohtumine võib näidata:

  • meie varju
  • meie tugevust
  • meie uskumusi
  • või meie potentsiaali

Mida teadlikum inimene on, seda rohkem ta suudab küsida:

  • mida see peegeldus mulle õpetab?
  • kas see on minu muster või teise inimese projektsioon?
  • kas see olukord kutsub mind kasvama?

Kui inimene õpib neid peegleid nägema, muutub suhtlus mitte ainult konfliktiks või vestluseks – vaid teadvuse arenguks.

8 tüüpi inimesi, kes toimivad “hinge peeglitena”

Meie elus kohtuvad inimesed mitte juhuslikult, vaid selleks, et midagi meis nähtavale tuua – Kõiksuse intellekti poolt hingede juhtimine. Mina nimetan seda “peeglite mänguks“, sest nad toovad esile meie sisemised mustrid, mis peavad meid õpetama ja arendama.

1. Toetav peegel

See inimene näeb sinus head ja aitab sellel esile tulla.

Näide:
Mentor või sõber, kes ütleb:
“Sa suudad rohkem, kui sa arvad.”

Ta peegeldab sinu potentsiaali.

2. Varjupeegel

See inimene toob välja sinu omadused, mida sa enda juures ei tunnista.

Näide:
Sind ärritab väga keegi, kes on enesekeskne. Hiljem märkad, et ka sinul on mõnikord sama kalduvus.

See peegel näitab varjatud osa sinust.

3. Piiride peegel

See inimene näitab, kus sa ei oska piire seada.

Näide:
Keegi palub pidevalt abi, juhendamist, arvamust ja kasutab sinu headust ära.

See olukord õpetab:
“Kas ma oskan öelda ei?”

4. Vastandpeegel

See inimene on sinu täielik vastand.

Näide:

  • üks inimene on väga struktureeritud
  • teine spontaanne

Konflikt võib õpetada tasakaalu.

5. Trigger-peegel

See inimene käivitab sinu tugevaid emotsioone.

Näide:
Keegi räägib kriitiliselt ja see tekitab sinus tugeva reaktsiooni.

Sageli puudutab see vana kogemust või haava.

6. Tõepeegel

See inimene ütleb midagi, mida teised ei julge.

Näide:
“Sa väldid tegelikult seda probleemi.”

See võib olla ebamugav, kuid sageli kasulik.

7. Transformatsiooni peegel

See on inimene, kelle kohtamine muudab sinu elu.

Näide:
Vestlus, mis muudab sinu arusaama maailmast või iseendast.

8. Rahu peegel

Mõned inimesed lihtsalt toovad ruumi rahu.

Nende kohalolek võib rahustada teisi inimesi.

Kuidas ära tunda manipuleerivat projektsiooni

Projektsioon on vaimne mehhanism, kus inimene paneb oma sisemise probleemi teise inimese peale. Mõnikord kasutatakse seda ka manipuleerimiseks ja vahest ka allutamiseks.

Levinud manipulatiivsed projektsioonid

1. Süü pööramine (blame shifting)

Näide:

A teeb vea.
A ütleb:
“See on sinu süü.”

See on klassikaline projektsioon.

2. Gaasivalgustamine (gaslighting)

Inimene paneb teise kahtlema oma tajus.

Näide:

“Sa kujutad seda ette.”
“See ei juhtunud nii.”

Kuigi see tegelikult juhtus.

3. Pidev ohvriroll

Inimene näeb end alati ohvrina.

Näide:

“Kõik inimesed kohtlevad mind halvasti.”

Sageli ignoreeritakse oma osa olukorras.

4. Iseloomu ründamine

Kui inimene ei saa argumenti võita, ründab ta isikut.

Näide:

“Sa oled lihtsalt halb inimene ja sa ei sobi mulle.”

5. Emotsionaalne manipulatsioon

Näide:

“Kui sa mind armastaksid, siis sa teeksid seda.”

See paneb teise inimese tundma süüd.

Kuidas reageerida manipuleerivale projektsioonile

Tavaliselt aitab:

  • rahulik vastus
  • selged piirid
  • mitte minna emotsionaalsesse mängu

Näiteks:

“Ma ei nõustu selle süüdistusega.”

Miks mõned inimesed tajuvad kiiresti teiste “energiat”

Kui inimesed räägivad, et nad tajuvad kellegi “energiat”, tähendab see sageli alateadlikku vaimset taju.

See ei pea olema müstiline – aju loeb väga palju signaale.

1. Mikroilmed

Inimese nägu teeb väga väikseid liigutusi, mida me sageli teadlikult ei märka.

Need võivad paljastada:

  • ebasiiruse
  • hirmu
  • viha

2. Kehakeel

Keha annab palju infot:

  • kehahoiak
  • silmside
  • hääletoon

Need signaalid räägivad sageli rohkem kui sõnad.

3. Intuitsioon ja kogemus

Inimene, kes on palju inimesi kohanud, võib mustreid kiiresti ära tunda.

Näiteks:

  • manipuleeriv suhtlusstiil
  • ebasiirus
  • agressiivsus

4. Emotsionaalne empaatia

Mõned inimesed tajuvad teiste emotsioone väga kiiresti.

Kui keegi on pinges, võib empaatiavõimeline inimene seda kohe märgata.

5. Sisemine rahu

Inimene, kes on ise rahulik ja tasakaalus, märkab kontraste paremini.

Kui teine inimene on väga ärev või agressiivne, on see kohe tajutav.

Minu kokkuvõttev mõte

Inimestevahelised kohtumised on palju sügavamad kui lihtsalt sõnad.

Iga inimene võib olla meie elus:

  • peegel
  • õpetaja
  • või katalüsaator muutuseks

Kui õppida märkama:

  • projektsiooni
  • tõelist peegeldust
  • ja emotsionaalseid mustreid

siis muutuvad suhted mitte ainult keeruliseks kogemuseks, vaid ka eneseteadvuse kasvamise teeks.

Kuidas väga teadlik inimene lahendab konflikti ilma energiat kaotamata

Kuidas väga teadlik inimene lahendab konflikti ilma energiat kaotamata - Veiko Huuse - Fonte.News
Kuidas väga teadlik inimene lahendab konflikti ilma energiat kaotamata – Veiko Huuse – Fonte.News

Teadlik inimene ei keskendu ainult sellele, mida öeldakse, vaid ka sellele:

  • millises seisundis ta ise on
  • milline on teise inimese seisund
  • milline on tegelik konflikt (mitte ainult sõnad)

Energia kaotamine konfliktis toimub tavaliselt siis, kui inimene läheb reaktsioonirežiimi: viha, hirm, kaitse või ego võitlus.

Teadlik inimene püüab jääda teadlikku seisundisse. Teadlik inimene oskab “läbi lõigata” energia sidemed ja sellega ta välistab ründaja emotsionaalsete sõnade mõju – jääb eneregiata müra.

1. Ta ei reageeri kohe emotsioonist

Esimene erinevus on see, et teadlik inimene ei reageeri automaatselt.

Paljud konfliktid eskaleeruvad, sest inimesed reageerivad koheselt.

Näide

A:
“Sa tegid selle täiesti valesti!”

Tavaline reaktsioon:
“Ei, sina tegid valesti!”

Teadlik reaktsioon võib olla:

“Selgita täpsemalt, mida sa silmas pead.”

See lõhub automaatse konfliktiringi.

2. Ta ei võta iga rünnakut isiklikult

Sageli räägib konflikt rohkem teise inimese seisundist kui sinust.

Kui inimene on:

  • stressis
  • hirmul
  • solvunud

siis võib ta reageerida agressiivselt.

Teadlik inimene oskab mõelda:

“See reaktsioon võib olla seotud tema seisundiga, mitte ainult minuga.”

See aitab mitte minna emotsionaalsesse vasturünnakusse.

3. Ta hoiab sisemist rahu

Konflikti ajal on kõige väärtuslikum ressurss sisemine tasakaal.

Kui üks inimene jääb rahulikuks, siis sageli konflikt ei eskaleeru.

Rahulikkus ei tähenda nõrkust – see tähendab stabiilsust.

4. Ta eristab kolme tasandit

Teadlik inimene näeb konfliktis kolme kihti:

  1. sõnad
  2. emotsioon
  3. tegelik vajadus

Näide:

Keegi ütleb:
“Sa ei hooli üldse!”

Sõnad: süüdistus
Emotsioon: pettumus
Tegelik vajadus: tähelepanu või tunnustus

Kui inimene vastab ainult sõnadele, konflikt süveneb.
Kui ta näeb emotsiooni, konflikt võib lahenduda.

5. Ta seab selged piirid

Energia kaotamine juhtub sageli siis, kui inimene lubab teisel oma piire rikkuda.

Teadlik inimene ei ründa, kuid ta ei lase end ka rünnata.

Näide

“Ma olen valmis rääkima, kuid mitte sellise tooniga.”

See on rahulik, kuid tugev piir.

6. Ta ei võitle ego tasandil

Paljud konfliktid on tegelikult ego võitlused:

  • kellel on õigus
  • kes võidab
  • kes on tugevam

Teadlik inimene küsib endalt:

“Kas see konflikt on üldse väärt minu energiat?”

Mõnikord on kõige targem lahendus mitte mängida seda mängu.

7. Ta oskab vaikust kasutada

Vaikus on konfliktis väga tugev tööriist.

Kui üks inimene lõpetab reaktsioonid, võib konflikt kaotada oma jõu.

Näide:

A ründab.
B ei reageeri emotsionaalselt.

Sageli A energia vaibub.

8. Ta keskendub lahendusele, mitte süüle

Energiat kulutab süüdistamine.

Teadlik inimene liigub kiiresti küsimuse juurde:

“Kuidas seda olukorda lahendada?”

See suunab vestluse minevikust tulevikku.

9. Ta oskab lahkuda konfliktist

Mitte iga konflikt ei ole lahendatav.

Kui teine inimene on:

  • väga agressiivne
  • manipuleeriv
  • täiesti suletud

siis võib parim lahendus olla vestluse lõpetamine.

Näide:

“See vestlus ei vii praegu kuhugi. Räägime hiljem.”

10. Ta taastab pärast konflikti oma energia

Teadlik inimene teab, et isegi hästi lahendatud konflikt võib olla emotsionaalselt intensiivne.

Seetõttu ta:

  • rahustab närvisüsteemi
  • teeb pausi
  • taastab tasakaalu

See võib olla:

  • jalutamine
  • hingamine
  • vaikne aeg

Minu lõppmõte

Konflikt ei ole alati halb.

Tegelikult võib see olla väga tugev teadvuse ja suhete arengu koht.

Erinevus on selles, milliselt tasandilt inimene konflikti lahendab:

Reaktiivne konfliktTeadlik konflikt
ego võitluslahenduse otsimine
süüdistaminemõistmine
emotsioonid juhivadteadvus juhib
energia kaobenergia jääb

Teadlik inimene ei püüa alati konflikti võita.

Ta püüab säilitada selguse, väärikuse ja sisemise tasakaalu – ta jääb rahusse ja valgusesse.

Loe minu raamatust “Pimeduse ja Valguse Kroonika” kriiside ja konfliktide lahendustest:

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks:

VALGUSOLENDI TÕELINE JÕUD

Valgusolendi tõeline jõud
Valgusolendi tõeline jõud
0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.