Üks suurimaid takistusi hingelisel kasvul on süü ja süüdistamine.
Need energiad hoiavad hinge madalas vibratsioonis, lõksus korduvates õppetundides. Kui inimene vabastab end süüst — ja lõpetab teiste süüdistamise — hakkab valgus tema sees taas voolama.
Süü loob pimeduse, mõistmine loob rahu. Ja rahu on valguse kodu.
Hingede kool maa peal: teekond rahusse ja valgusesse
Me kõik oleme tulnud siia maailma õppima. Mitte karistuseks, vaid meenutuseks — et mäletada, kes me oleme ja kust me tuleme. Meie päritolu on Kõiksuse puhtast valgusest, sellest samast allikast, mis loob universumid, elud ja hinged.
Miks hing kehastub 3D maa peale
See Maa on nagu kool. Siin õpime läbi kogemuste — rõõmu, valu, armastuse ja kaotuse kaudu. Iga elu on õppetund, mille on loonud Kõiksuse teadvus, et hing saaks areneda ja kasvada valguse suunas.
Mitte midagi siin ei juhtu juhuslikult. Ka see, kuhu perre sa sünnid, on osa suuremast Kõiksuse (jumalikust) kavast. Ema on portaal, mille kaudu hing saab siia maailma tulla — tema kehastus ja energia määravad, millist “klassi” ja kogemusi hing vajab.
Süü ja süüdistus – hinge suurimad pidurid
Üks suurimaid takistusi hingelisel kasvul on süü ja süüdistamine.
Need energiad hoiavad hinge madalas vibratsioonis, lõksus korduvates õppetundides. Kui inimene vabastab end süüst — ja lõpetab teiste süüdistamise — hakkab valgus tema sees taas voolama.
Süü loob pimeduse, mõistmine loob rahu. Ja rahu on valguse kodu.
Kannatus kui hinge õpetaja ja meenutuse tee
Inimesed kipuvad sageli süüdistama iseennast või teisi oma elus toimunu pärast. Näiteks süüdistatakse ema ja isa, kui sünnitakse puudega või vigase kehaga; või leitakse endas süü, kui elu keskel juhtub õnnetus, mis jätab inimese liikumatusse või pidevasse valu seisundisse. Tihti näeme vaid kannatust, kuid mitte selle peidetud sõnumit.
Kõiksuse vaatepunktist pole ükski selline kogemus karistus, vaid sügav õppimise ja meenutamise võimalus. Ka “liikumatus” või “katkine” keha on vaid ajutine kostüüm, mille kaudu hing õpib nägema iseenda tõelist olemust — seda, et ta pole keha, vaid valgus, mis seda kannab. Kui inimene mõistab, et tema hing on tervik ja igavene, saab ta aru, et tõeline tervenemine algab seest.
Kõiksuse Intellekt seadistab iga hinge õppetunnid vastavalt sellele, mida hing vajab, et ärgata ja meenutada oma algallikat. Mõnikord on need õppetunnid kerged ja voolavad, teinekord väljakutsuvad ja valusad. Ka lapsevanemad, kelle juurde hing sünnib, on osa samast õppimisest — nende teekond on seotud hoolivuse, kaastunde ja mõistmise õppimisega.
Nii võib juhtuda, et laps sünnib tervisepuudega ja vajab kogu elu hoolt. See kogemus pole karistus ei lapsele ega vanematele, vaid võimalus õppida tingimusteta armastust, hoolimist ja rahu ka kõige raskemates oludes. Kannatus, mida kõik osapooled tunnevad, on sageli hinge mäletamine läbi valgustuse: meenutus, et rahu ei sõltu keha seisundist ega oludest, vaid ühendusest Allika valgusega.
Tihti loob kannatusi (õppimine) ka raha-, vara-, kodu-, elutöö-, eluarmastuse-, lapse kaotus – siin pole kohta enda ega teiste süüdistamises, sest see “oli nii määratud Kõiksuse poolt” sinu õpetamiseks.
Selles maailmas on palju energiaid ja programme, mis toituvad süüst ja süüdistusest — need hoiavad hinge lõksus ja takistavad tal näha, et kõik on vaid kogemus ja kasvamise tee. Kui inimene lõpetab süüdistamise, kaob must võrk tema ümbert ja valgus hakkab taas voolama.
Seepärast on oluline, et lapsevanemad juba lapse sünnihetkest aitaksid tal mõista: see elu pole karistus, vaid õppimine ja meenutamine. Lapsele tuleks meelde tuletada, et ta on rahu ja valgus ise, Kõiksuse puhta allika looming. Keegi pole süüdi selles, milline on keha, milline on saatus või miks just need vanemad ja olud. Kõik on valitud täpselt nii, et hing õpiks taas elama rahus ja valguses.
Ka ema, isa ja laps ise ei peaks süüdistama üksteist eluteel juhtunus — sest iga olukord, ka näiliselt ebaõnnestunud või raske, on lihtsalt kooli järgmine peatükk. Kui see mõistmine jõuab südamesse, algab tõeline vabanemine.
Teiste inimeste “sildistamine” on süüdistamine. Vabane silidistamisest ja hinnangute andmisest.
Mustade energiate mõju inimkonnale
Inimkonna ajaloos on olnud viimased perioodid (miljonid aastad), kus hirm, vägivald ja viha on võtnud võimust.
Need pole juhuslikud – need on osa kollektiivse teadvuse õppetunnist. Iga ajastu, olgu see sõdade, orjuse või tehnoloogilise võõrandumise aeg, on andnud inimestele võimaluse mäletada valgust isegi pimeduse keskel.
Kui inimene hakkab märkama, et viha, hirm ja süü ei kuulu tema algolemusse, vaid on vaid õppimise tööriistad, siis ta ärkab.
Ta saab aru, et ta ei pea neid energiaid toitma, vaid võib neile tänulikult head teed soovida ja valida rahu.
Hübriidhinged, GMO- ja kloonitud hinged võimendavad musta energiat
Kõiksuse valgusest sündinud hing on teadlik, et ta on valgus ise. Kuid selles 3D-duaalses maailmas on palju energeetilisi programme, mis püüavad seda teadmist summutada – hirmu, viha, kättemaksu, süütunde tekitamise ja kontrolli kaudu.
Need võib sümboolselt näha kui “hingetuid koode”, mis testivad, kas valgus jääb valguseks ka varjus.
Inimkond pole kunagi koosnenud üksnes ühte tüüpi hingedest.
Hübriidhinged – kahe maailma vahel
Hübriidhinge loojad on ilma Kõiksuse algallika nõusolekuta loodud hing (katseeksemplar, reptiilsete, hallide, zetade poolt). Ta ei erine inimesest väliselt ja bioloogiliselt, kuid tema hinge teekond pole määratud jõudma päris koju – Kõiksuse algallikasse. Need inimolendid on mustade olendjõudude poolt mõjutatud ja võimendavad – viivad täide – maatriksi lõkse.
GMO-hinged – kunstlikud või programmeeritud teadvused
„GMO-hinged“ – maa väliste olendite poolt teadvuse moonutamine. See on seotud siin maal geenitehnoloogia, vaktsiinide, toidu ja paljude teiste programmidega: inimese sisemise algkoodi ehk hingeplaani mõjutamine väliste jõudude poolt.
Selline hing on justkui kaotanud sideme oma algse valguse allikaga ning järgib väliseid programme – ühiskondlikke, tehnoloogilisi või hirmupõhiseid mustreid. Need hinged esindavad inimkonna varjuaspekti, kus loovus on asendunud korduse ja kontrolliga.
Kloonitud hinged – peegeldused ilma mäluta
„Kloonitud hing“ on maaväliste olendite loodud uus “inimene”. See viitab hingele, kes on kaotanud ühenduse oma mälestuste ja juurtega. Teda juhivad välised impulsid (maavälise valejumala või vale-Kõiksuse poolt), mitte sisemine valgus.
See on teadvus, mis kordab teiste mõtteid, uskumusi ja mustreid, omamata päris Kõiksuse valguskoodi ainulaadsust. Kloonitud hing pole alati paha, vaid on unustanud – ta on nagu selle maa tehisintellekt, mille käitumine ja sõnad sõltuvad selle looja poolt sisestatud andmetest.
Süü ja süüdistus kui proovikivi
Kõigi nende hingetüüpide “teadvuses” on võimendatud – süü ja süüdistus. Kui sina vabaned süüst ja süüdistusest, on see üks tugev märk, et sa ei kuulu nendesse “hingeperekondadesse”.
Kuidas ärgata ja valguses elada
Valgusolend ei saa areneda enne, kui ta on loobunud süütundest ja teiste süüdistamisest. Süü on uks, mille kaudu valgus võib kaduda ja pimedus saab sissepääsu. Alles siis, kui hing näeb süüd kui illusiooni, saab ta tagasi oma Kõiksuse (jumaliku) mälu ja valguse.
- Vabasta süü ja süüdistamine. Kõik on kogemus, mitte karistus.
- Tunneta, mitte ära mõista. Tõeline mõistmine sünnib südames, mitte peas.
- Mäleta, kes sa oled. Sa oled valgus, mitte see, mida maailm sulle ütleb.
- Austa oma hinge teekonda. Isegi kui see tundub raske – sa oled õppimas.
- Jaga valgust teistega. Mitte sõnade, vaid oma rahu kaudu.
Lõpetuseks ütlen:
Kõiksuse teadvus ei karista, ta õpetab.
Iga hing, iga elu, iga hetk on samm valguse suunas.
Kui me mõistame, et süü ja süüdistus on vaid õppetunni tööriistad, saame hakata elama oma tõelist elu — seda, mis kiirgab meie südamest välja, rahus ja valguses.
“Kui hing mäletab, kust ta tuli, siis valgus ei pea enam tulema väljast — ta hakkab voolama seest.”
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Kõiksuse puhas kanal siin maal.
