Pärast seda, kui Euroopa Komisjon kiitis heaks 2020. aasta lõpus geenitehnoloogial põhinevad eksperimentaalsed ained, teise nimega COVID-19 “vaktsiinid“ ja osalisriigid osalesid seejärel nende “vaktsiinide“ reklaamikampaanias, alustas advokaadibüroo HOLZEISEN Legal jurist Renate Holzeisen koostöös rahvusvahelise õigusmeeskonnaga kohtumenetlust nende ainete väidetavalt ebaseadusliku lubamise vastu Euroopa Liidu siseturul.
Määratluse ja seaduse kohaselt on valitsusasutuste, ametiasutuste ja tervishoiuasutuste ülesanne teenida ja kaitsta rahvatervist. Nende asutuste peamine ülesanne on tagada iga uue ravimi nõuetekohane hindamine ja läbivaatamine enne selle lubamist ja heakskiitmist üldiseks kasutamiseks. See on eriti vajalik ainete ja tehnoloogiate puhul, nagu hiljuti kasutusele võetud geneetiliselt põhinevad COVID-19 “vaktsiinid“.
Seoses COVID-19 “vaktsiinide“ lubamisega on rikutud uute ravimite heakskiitmise menetlusi ning nende kaitsmiseks vajalikke läbipaistvus- ja hoolsuskohustuse miinimumstandardeid. Need rikkumised tuleb kiiremas korras heastada.
Holzeisen esitas teabevabaduse seaduse alusel taotluse 22. juulil 2022. aastal Euroopa Liidule, Euroopa Ravimiametile ja Euroopa Komisjonile, samuti Itaalia Tervishoiuministeeriumile, Istituto Superiore di Sanità ja Itaalia Ravimiametile (Agenzia italiana del farmaco, AIFA). Nendel ametivõimudel paluti kiiresti avalikustada teave Pfizer-BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevax modRNA “vaktsiinide“ kohta.
Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevaxi “vaktsiinides“ sisalduvat modRNA-d saab transkribeerida DNA-sse ja seejärel sisestada inimese genoomi. Sellised sisestussündmused põhjustavad geneetilisi mutatsioone, mis võivad põhjustada vähki ja leukeemiat.
Holzeisen lisas teabenõudele kirjaliku ekspertarvamuse, mille kohaselt leiab aset pöördtranskriptsioon RNA-lt DNA-le, sellele järgneb sisestamine rakkude kromosoomidesse. Samuti tuleks eeldada, et pöördtranskriptsiooni, sisestamise ja mutageneesi oht suureneb iga täiendava inokuleerimisega.
Tõendid, mis lisati taotluse juurde saab vaadata siit.
Kui vastab tõsiasjale, et Comirnaty ja Spikevax tegelik olemus ja funktsioon võivad viia inimese genoomi muutumiseni, sellisel juhul nende toodete “märgistamine“ etiketil ja reklaamimine ei vasta seadusandja tahtele.
Need kaks modRNA-põhist ainet on ametlikult klassifitseeritud “vaktsiinideks“, kuigi leidub tõendeid, mis näitavad, et need ei täida traditsioonilistele vaktsiinidele omistatud funktsiooni. Nende kahe aine vale märgistamine “nakkushaiguste vastasteks vaktsiinideks“ jättis need reguleerivate asutuste antud geenimodifikatsiooni bioloogilised mõjurid (tooted) reklaamitavast määratlusest välja ning seejärel kasutati seda genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse testide väljajätmise õigustamiseks.
Vaktsiinidel ei ole nakkushaiguste ravis ennetamise funktsiooni, sellest tulenevalt pidi tootmisettevõtete ohutusuuringute suhtes tervikuna kohaldama kõrgtehnoloogiliste ravimite kohta ette nähtud piiravamaid sätteid, nagu on sätestatud EÜ määruse nr 1394/2007 kümnendas (10) põhjenduses.
EÜ määruse nr 1394/2007 rikkumine seisneb asjaolus, et neid dokumente ei esitatud Euroopa Ravimiameti (EMA) kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komiteele hindamiseks, sest Euroopa Liidu siseturul peab komitee tagama või vähemalt peaks tagama eriteadmised, mis on vajalikud geneetilise toimeviisi kaudu rakufüsioloogiat mõjutavate ainete hindamiseks.
Selleks on eluliselt vajalik järgmiste dokumentide kiire avalikustamine:
- Dokumentatsioon kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee osalemise kohta kahe modRNA-põhise aine, Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna’s Spikevax’i tingimusliku müügiloa andmise menetluses, samuti kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee arvamus nende kahe aine genotoksilisuse ja/või sellega seotud kantserogeensuse riskide ja mutageensuse kohta.
- Dokumendid, mis tõendavad kahe aine Comirnaty ja Spikevax genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse hindamist (sealhulgas nende vastavad tulemused).
- Eesti Vabariigi institutsioonide (Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja Terviseamet) saajatele tuleb lisaks ülaltoodule taotleda ka järgmist: tehnilis-teadusliku ekspertarvamus kahe modRNA aine genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse kohta, Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna).
- Dokumentatsioon inglise keeles, klõpsake siin.
- Dokumentatsioon itaalia keeles, klõpsake siin.
- Laadige pressiteade alla itaalia keeles / PDF siin.
- Laadige pressiteade alla inglise keeles / PDF siin.
Vastupidiselt sellele, mida “vaktsineerimise“ reklaamikampaania eest vastutavad institutsioonid ametlikult kuulutasid, ei jää see sünteetiline modRNA käe lihasesse, kus inokuleerimine toimub, vaid seda saab hajutada kogu kehas, isegi ületades vere-aju barjääri (Nature Neuroscience, SARS-CoV-2 S1 valk ületab hiirtel vere-aju barjääri, Elizabeth M. Rhea jt) ja seda on leitud nende ainetega ravitud inimeste kehadest isegi mitu kuud pärast COVID-19 vastu kaitsepookimist. Pärast mõnede ogavalku tootvate osakeste imendumist võib viimane hõlbustada teiste “vaktsiini“ osakeste läbipääsu ajju (Juhtumiaruanne: multifokaalne nekrotiseeriv entsefaliit ja müokardiit pärast BNT162b2 mRNA vaktsineerimist Covid-19 vastu).
Nüüdseks on ka tõendid selle kohta, et inokuleeritud sünteetilist modRNA-d saab retro-transkribeerida DNA-sse ja et need DNA koopiad võivad sisestada end inimrakkude kromosomaalsesse DNA-sse. Sel põhjusel võib RNA-st saadud geneetiline teave saastada ja muuta inimese genoomi (Pfizer-BioNTech COVID-19 mRNA vaktsiini BNT162b2 rakusisene pöördtranskriptsioon in vitro inimese maksa rakuliinis, Markus Alden jt.).
Pöördtranskriptaas RNA-lt DNA-le on mehhanism. Pöördtranskriptaasi oht suureneb muidugi iga täiendava inokuleerimisega.
Comirnaty ja Spikevax on tootereklaamis märgistatud pelgalt mugavusmärgistuse alusel, olenemata nende tegelikust olemusest, millel ei ole seda funktsiooni. Lisaks ilmsele ekslikule “märgistusele“ oleks neid kahte ainet tulnud igal juhul katsetada genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensusega allpool loetletud põhjustel.
Võttes arvesse kahe aine Comirnaty ja Spikevax olemust ja funktsiooni (mis võib viia inimese genoomi muutumiseni, kusjuures modRNA retrotranskriptaas on muudetud nukleosiidi tasemel) ja seega ainete Comirnaty ja Spikevax ekslikku märgistamist, sätestab Euroopa Liidu direktiiv 2001/1983 I lisa IV osa punkt 2:
„Geeniteraapia ravim on bioloogilise päritoluga ravim, millel on järgmised omadused:
- See sisaldab toimeainet, mis ise sisaldab rekombinantset nukleiinhapet või koosneb sellest, mida kasutatakse või manustatakse inimestele geneetilise järjestuse reguleerimiseks, parandamiseks, asendamiseks, lisamiseks või kõrvaldamiseks;
- Selle terapeutiline, profülaktiline või diagnostiline toime on otseselt seotud selles sisalduva rekombinantse nukleiinhappejärjestusega või selle järjestuse geneetilise ekspressiooni produktiga“.
Arvestades, et Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevax sisaldavad rekombinantset nukleiinhapet (RNA) ja seda saab inimese genoomi modifitseerides uuesti DNA-sse transkribeerida (vt eespool), puudub vaidlus, et need kaks ainet võivad arendada geneetilist funktsiooni, mis on tegelikult geenimodifikatsiooni ravimite määratluses.
Seoses geenimodifikatsiooni toodetele esitatavate erinõuetega on EÜ direktiivi 2001/1983 I lisa IV osas sätestanud:
- Kliinilistes uuringutes tuleb näidata nukleiinhappejärjestuse funktsiooni kestus ja kavandatud annustamisrežiim.
- Biojaotuvuse uuringud peaksid hõlmama püsivuse, kliirensi ja mobilisatsiooni uuringuid.
- Biojaotuvuse uuringutes hinnatakse ka iduliini edasikandumise riski.
- Leviku ja kolmandatele isikutele edastamise ohu uuringud viiakse läbi keskkonnariski hindamise osana….
- Korduvannuse toksilisuse uuringud tuleb läbi viia, kui kavandatakse ravimi mitmekordset manustamist inimestele. Manustamisviis ja -skeem peavad täpselt kajastama kavandatud kliinilist annust. Juhtudel, kui ühekordne manustamine võib põhjustada inimestel nukleiinhappejärjestuse pikaajalist funktsioneerimist, tuleks kaaluda korduva toksilisuse uuringuid. Uuringud võivad kesta kauem kui tavalistes toksilisuse uuringutes, sõltuvalt geeniravimi püsivusest ja võimalikest ohtudest. Uuringu kestuse kohta esitatakse põhjendus.
- Tuleks teha genotoksilisuse uuringud.
- Tuleks läbi viia kantserogeensuse uuringud.
- Tuleb läbi viia uuringud mõju kohta viljakusele ja paljunemisvõimele üldiselt.
- Tuleks läbi viia embrüo-loote ja perinataalse mürgisuse uuringud ning sugurakkude edasikandumise uuringud.
- Iga geeniravimi kohta tuleb teha täiendavad uuringud.
- Tuleb läbi viia uuringud võimaliku immunogeense ja immunotoksilise toime kohta.
- Geeniravimite eritumise hindamiseks tuleb läbi viia levimisuuringud.
COVID-19 inokuleerimisprogrammi modRNA toodete funktsioon vastab faktiliselt sellele määratlusele, mida Euroopa Liidu õiguses on geenimodifikatsiooni toodete määratlemisel kirjeldanud.
Määrus nr 1394/2007 põhjenduses 10 on sedastatud, et „uudsete ravimite hindamine nõuab sageli väga spetsiifilisi oskusi, mis ulatuvad traditsioonilisest farmaatsiasektorist kaugemale“.
Määruse (EÜ) nr 1394/2007 põhjenduses 10 sätestas Euroopa Ühenduse seadusandja, et „lisaks tuleks kõigi muude tema pädevusse kuuluvate erinõuandeid vajavate ravimite hindamisel konsulteerida kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komiteega“.
Arvestades EÜ määruse nr 1394/2007 põhjendust 10, peab Euroopa Liidu osalisriik esitama hindamiseks kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komiteele vastavasisulise avalduse, pidades silmas asjaolu, et komitee kohustuseks on tagada või vähemalt peaks tagama selle eripädevuse, mis on vajalik rakufüsioloogiat mõjutavate ainete hindamiseks, sest neil on geneetiline funktsioon.
Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ I lisa (Analüütilised, toksilis-farmakoloogilised ja kliinilised standardid ning ravimitega tehtavate katsete protokollid) 3. osale (toksikoloogilised ja farmakoloogilised testid), alusel mutageensuse uurimise eesmärk on välja selgitada muutused, mida aine on tekitanud isendite või rakkude geneetilises materjalis, muutes püsivalt või pärilikult oma eelkäijatest erinevad õigusjärglased. See uuring on vajalik iga uue aine puhul.
Kaks ainet Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) on Euroopa Komisjon määratlenud kui „uued ained“ oma vastavates tingimusliku müügiloa resolutsioonides d.d. 21.12.2020 ja 06.01.2021.
Ekspertiisist Pfizeri COVID-19 “vaktsiini“ genotoksiliste riskide kohta selgub, et olid olemas andmed, mis pärinevad aastakümnete tagusest ajast ja mis oleksid pidanud tõsiselt kaaluma modRNA “vaktsiinide“, nagu Pfizer/BioNTechi Comirnaty ja Moderna Spikevax, genotoksilisuse riski.
Arvestades seda tõsist ohtu, et siseriiklikud ja Euroopa Liidu ametiasutused kannavad kogu elanikkonda, peavad esitama Eesti Vabariigi ametivõimud avalikku huvi silmas pidades alljärgnevalt loetletud dokumentaalsed tõendid:
- Dokumendid, mis tõendavad kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee osalemist vastavas tingimusliku loa andmise menetluses Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) turuleviimiseks, samuti kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite komitee arvamus genotoksilisuse ja/või sellega seotud kantserogeensuse ohu ning nende kahe aine mutageensuse kohta;
- Dokumendid, mis tõendavad genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse hindamist (sealhulgas nende tulemusi) Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) kohta;
- Arvestades eelolevaid asjaolusid, peab nõudma Eesti Vabariigi siseriiklikelt institutsioonidelt (Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, Terviseamet) ka järgmist: kas teaduskomisjonilt on tellitud arvamus kahe modRNA aine genotoksilisuse, kantserogeensuse ja mutageensuse kohta, Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna).
Itaalia kohtuotsus: COVID-19 vastu “vaktsineerimine“ on risk inimese genoomile
6. juulil 2022. aastal kiitis Firenze kohus heaks karistuse, millega tühistati Toscana psühholoogide korraldusega ühe selle liikme suhtes võetud meede põhjendusega, et „kutsealal tegutsemise peatamine võib kahjustada isiku esmaseid õigusi, nagu õigus elatisele ja õigus tööle“.
Firenze kohus leidis, et üksikisik ei pea olema kaitsepoogitud, otsustades:
- Need ained ei takista nakatumist ja edasikandumist. Seega ei saa Itaalia õiguse kohaselt mingit kohustust olla.
- Samuti tunnistas kohus, et need ained põhjustavad tõsiseid kõrvaltoimeid.
- Seetõttu on veelgi vähem õigustatud sundida kedagi ennast COVID-19 vastu “vaktsineerima“.
- Kohus keskendus inimväärikuse doktriini kaitsmisele ja viitas kaks korda ajaloolisele ideoloogilisele, poliitilisele liikumisele ja valitsemisvormile, mida üldistatuna tuntakse natsismi ja fašismi perioodina.
- COVID-19 inokuleerimisprogrammi kontekstis selgitas kohus, et teadlik nõusolek ei ole võimalik, kuna ei ole avalikustatud täielikult nende ainete koostisosi ja mehhanisme väidetavate sõjaliste ja tööstussaladuste tõttu.
Kohtulahend põhineb järeldusel, ebaseaduslik on taotluse alusel kehtestada sundi töökaotuse ähvardusel neid aineid manustada.
Itaalia Vabariigi kohus deklareerib oma kohtulahendis, et Itaalia Tervishoiuministeeriumi, Itaalia Ravimiameti (AIFA) ja Itaalia Tervishoiuteenuse (NHS) avaldatud andmete põhjal on ilmselge, et nendes toodetes sisalduvad ained, mille kohus on mitu korda määratlenud kui „eksperimentaalsed“, ei hoia ära millise tahes patogeeniga nakatumist. Need ei toimi vaktsiinidele omistatud toimeainena, sellest tulenevalt ei saa kehtiva õiguse alusel nende manustamist kehtestada.
Kellegi suhtes ei saa kehtestada sundravi, sest need ained põhjustavad tõsiseid kõrvaltoimeid ja see põhineb ametlikel avalikel andmetel kõrvalnähtude kohta.
Kohus tunnistab, et need ained põhjustavad väga tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad isegi lõppeda surmaga ning viitab ka geneetilise mutatsiooni riskile.
Kohus sedastas oma kohtulahendis, et üksikisiku elu ja tervist ei saa ohverdada elanikkonna hüvanguks ning siseriiklikest ja Euroopa Tervishoiuameti (EMA) avalikest andmetest selgub, et neist ei ole Itaalia populatsioonile kasu.
Isegi kui need ained töötaksid nakkushaiguste ärahoidmiseks, ei saa pärast natside ja fašistlikke perioode olla mingit kohustust ilma teadliku nõusolekuta.
Kohus leidis, et nendest ainetest ei ole kasu, kuid isegi kui see oleks kasulik, ei saa me ühiste huvide nimel ohverdada individuaalseid õigusi ja peame seadma inimese väärikuse kesksele kohale.
Kohus viitas Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklile 32 („vabariik kaitseb tervist kui üksikisiku põhiõigust“), rõhutades, et on olemas põhjus, miks väärikus on Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse esimese (1) artikli keskmes.
Kohus selgitas, et teadlik nõusolek ei ole võimalik, kuna avalikkusele ei ole teada nende ainete koostisosad ja mehhanismid (väidetavad tööstus- ja sõjasaladused).
Peaksime meeles pidama rühma Itaalia inimõiguste aktiviste, kes esitasid Euroopa Ravimiametile (EMA) ja Itaalia Hooldusametile teabevabaduse seaduse taotluse, paludes selget teavet nende eksperimentaalsete ainete koostisosade ja ohutuse kohta, mida nimetatakse COVID-19 vastu vaktsineerimiseks. EMA ütles vastuseks, et teavet ei saa jagada, kuna seal on olemas sõjasaladus.
Arvestades nimetatud asjaolu, leidis kohus, et nende ainete kohta ei ole mingit teavet ja kuigi küsiti teavet avalikult. Seega teadvat nõusolekut ei ole.
Itaalia Toscana kohus järeldas, et selle kõige põhjal on selle psühholoogi diskrimineerimine ja tema töölt kõrvaldamine täiesti ebaseaduslik. Juba enne teise poole (Toscana psühholoogide koda) ärakuulamist peatas kohus hagejale tekitatud jätkuva pöördumatu kahju ja olemasolevate tõendite tõttu Toscana psühholoogide koja otsuse peatada hageja tegevus.
Kohus tuvastas, et täiendavalt ei ole vaja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtusse (konstitutsioonikohus) pöörduda, sest kohtule on juba teada, et ei ole tõendatud, kas COVID-19 inokuleerimisprogrammi toodetes sisalduvad ained hoiavad ära nakkust. Itaalia kohustusliku vaktsineerimise seaduse valguses piisab, kui öelda, et tervishoiutöötajate töölt kõrvaldamine on ebaseaduslik, sest need ained ei tee seda, mida põhiseadus nõuab.
Paljude teiste töötajate kategooriate (õpetajad, tuletõrjujad, sõjaväelased, politseinikud jne) kohustuslik vaktsineerimine oli juba kavandatud ja kohustuslik vaktsineerimine kehtis Itaalias üle 50-aastastele kodanikele.
Itaalia Vabariikoli Euroopa Majanduspiirkonna esimene riik, kus kehtestati seaduslikult nii era- kui ka avaliku sektori humanitaartöötajatele COVID-19 vastu kaitsepookimise kohustus 2021. aasta aprillis.
Reutersi 6. jaanuari 2022. aasta pressiteate kohaselt alates 2021. aasta oktoobrist pidid kõik tervishoiutöötajad tööle asumisel kirjalikult näitama, et nad on inokuleeritud COVID-19 vastu või esitama negatiivse PCR-testi tulemuse. Kui isik ei esitanud vastavaid materjale, sunniti ta jääma palgata puhkusele. 2021. aasta detsembris muudeti sealhulgas tõhustusdoos kohustuslikuks ka julgeoleku- ja haridussektoris. Alates 2022. aasta veebruarist muudeti COVID-19 vastu kaitsepookimine kohustuslikuks kõikidele üle 50-aastastele retsipientidele ning nõue kehtis jätkuvalt edasi kõikidele haridus-, tervishoiu- ja julgeolekutöötajatele. Vastav kohustus muudeti siduvaks kõikidele üle 50-aastastele ja see kehtis Reutersi andmetel kuni 15. juunini 2022.
Nüüd on Itaalia kohus tuvastanud materiaalsed tõsiasjad, otsustades, et ravi määramine nende bioloogiliste mõjuritega on ebaseaduslik.
Itaalia kohtulahendit saab lugeda siit.
Eeltoodud Itaalia kohtu järeldusi kinnitab epidemioloogia emeriitprofessor Ph.D. Harvey Risch. Ta on üks raamatu „Toxic Shot: Facing the Dangers of the COVID ‘Vaccines’“ (Mürgine lask: silmitsi COVID-′vaktsiinide′ ohtudega) autoritest. Raamat annab ülevaate vaktsiine ümbritsevatest teaduslikest küsimustest, nimetades neid „ülemaailmseks biomeditsiiniliseks katastroofiks“ ja väites, et need „ei kvalifitseeru mingil juhul tõelisteks vaktsiinideks“. Immunoloog Ph.D. Byram Bridle kirjutas raamatu peatüki, milles uuriti, miks COVID-19 modRNA kaadrid ei ole tõelised vaktsiinid.
Pilt: USA 7. juuni 2024. aasta 9. ringkonna apellatsioonikohtu arvamusest
Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu otsus Jacobson vs. Massachusetts (1905) ei kehti
Üheksanda (9) ringkonna apellatsioonikohus avaldas 7. juunil 2024. aastal kolmekümne kolmel (33) leheküljel kohtu arvamuses hagejate väite õigeksvõtu, mille kohaselt Covidi “vaktsiinid“ ei ole vaktsiinid.
Ameerika Ülemkohtu otsuses Jacobson vs. Massachusetts kogu alus oli eeldus, et vaktsiinid takistasid rõugete edasikandumist, samas kui hageja on antud juhul „usutavalt väitnud, et COVID-19 vaktsiin ei takista tõhusalt COVID-19 levikut. … Selles etapis peame aktsepteerima hageja väiteid, et vaktsiin ei takista COVID-19 levikut, kui see on tõsi. Ja sellepärast Jacobson ei kohaldu,“ kirjutas kohtunik Nelson. „Nende kaebuse tuum seisneb selles, et COVID-19 vaktsiin ei ole vaktsiin,“ selgitas kohtunik Nelson.
„Traditsioonilised“ vaktsiinid, väidavad hagejad, peaksid takistama edasikandumist või andma immuunsuse neile, kes neid saavad. Kuid COVID-19 vaktsiin ei tee kumbagi.“
Ringkonnakohus oli vääralt kohaldanud ülemkohtu 1905. aasta otsust kohtuasjas Jacobson vs. Massachusetts. Jacobsonis kinnitas ülemkohus rõugete vaktsineerimise mandaadi põhiseaduspärasust, kuna see oli seotud rõugete „leviku tõkestamisega“.
Kohus järeldas oma arvamuses, et Jacobson ei laiene „sunniviisilisele ravile“ saaja kasuks. Kohtule ei olnud esitatud tõendit, mis kinnitaks avaldusi, et „COVID-19 vaktsiinid on ohutud ja tõhusad“. Nagu kohus retooriliselt küsis, “ohutu ja tõhus“ milleks?
Eraldi nõustumises kirjutas kohtunik Collins, et ringkonnakohus „eksis veelgi, jättes mõistmata, et väited on otseselt seotud ülemkohtu volituste selge ja uuema liiniga“, leides, „pädeval isikul on põhiseaduslikult kaitstud vabaduse huvi keelduda soovimatust ravist[.]“
Viidates ülemkohtu 1997. aasta otsusele kohtuasjas Washington vs. Glucksberg, märkis kohtunik Collins, et õigus keelduda soovimatust ravist on „täielikult kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“ ning hageja väited antud juhul „on piisavad, et tugineda sellele põhiõigusele“.
Täiendavalt nõuab Jacobson, et vaktsineerimine allub ratsionaalsele testile. Kuigi Jacobson ei nõua, et vaktsiinil oleks konkreetne eesmärk haigusi ennetada (Reilly, 2022 WL 5442479, punkt *5), ei ole vaidlust väite osas, COVID-19 vaktsiinide kohta pole esitatud tõendeid, et need hoiaksid ära hingamisteede haiguse ja selle leviku. Kas need vaktsiini omadused aitavad kaitsta kliinilise infektsiooni ärahoidmisel, on vaieldav ja ka selle alusel poliitika ei jää loogilist arutluskäiku järgides ratsionaalsele alusele. Jacobson leidis, et vaktsineerimine on ratsionaalselt seotud rõugete „leviku ärahoidmisega“ (Rooma Cath. Brooklyni piiskopkond vs. Cuomo, 592 USA 14, 23 (2020)). Jacobson ei hõlmanud aga väidet, mille kohaselt vaktsineerimine oli mõeldud sümptomite vähendamiseks, mitte edasikandumise ja nakatumise vältimiseks (Reilly, 2022 WL 5442479, *5).
Puudub mõistlik eeldus, et tuleks aktsepteerida tõestena väiteid, mis on vastuolus asjadega, mille kohta on korralikult kohtule ette teatanud (Sprewell vs. Golden State Warriors, 266 F.3d 979, 988 (9. ringkonnakohus 2001)).
Apellatsioonikohus on 7. juuni 2024. aasta arvamuses märkinud: „[kohtu] varasematest otsustest võib tuletada põhimõtet, et pädeval isikul on põhiseadusega kaitstud vabaduse huvid keelduda soovimatust ravist” (Cruzan endine rel. Cruzan vs. Director, Mo. Dep’t of Health, 497 USA 261, 278–79 (1990) (tsiteerides mitte ainult Jacobsoni, vaid ka mitmeid hilisemaid „juhtumeid, mis toetavad üldise vabadushuvi tunnustamist keeldumise vastu ravi“).
Kohtuasjas Washington vs. Glucksberg, 521 USA 702 (1997) selgitas kohus, et Cruzani väidetud „pädeva isiku õigust keelduda ravist“ oli „täiesti kooskõlas selle riigi ajaloo ja põhiseaduslike traditsioonidega“, pidades silmas, et tavaõiguses oli sundravil „pikk õigustraditsioon, mis kaitseb otsust keelduda soovimatust ravist“. Ibid., lk 724–725 (tsitaat välja jäetud).
Arvestades neid Glucksbergi väiteid, vastab seal kirjeldatud õigus ajaloopõhistele standarditele, mida kohus kohaldab „põhiõiguste, mida põhiseaduses kusagil ei mainita” tunnustamiseks (Dobbs vs. Jackson Women’s Health Org., 597 USA 215, 237–38 (2022)).
Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi nr 3-22-157 kohtulahend ilmselgelt ei kehti COVID-19 vastu “vaktsineerimise“ kohustusega seotud õigusasjades
Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. septembri 1992. aasta kohtuotsuse Herczegfalvy vs. Austria alusel on loogiline järeldada, et Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. aasta kohtuotsus nr 3-22-157 farmatseutilise sekkumise korral ja töökaotuse valu ähvardusel, ei kohaldu, kui arvestada eeltoodud asjaoluga, et COVID-19 “vaktsiinid“ ei ole traditsioonilised vaktsiinid, samuti nende ainete kohta ei ole mingit teavet ja kuigi küsiti teavet avalikult. Seega ei ole teadvat nõusolekut.
New Yorgis 19. detsembril 1966. aastal allakirjutamiseks avatud Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 7 teises lauses sätestatakse, et farmatseutilise mandaadi avalikus sektoris või ettevõtluse tasandil töösuhetes kehtestamine rikub Eesti Vabariigi suhtes siduvat rahvusvahelist inimõigust, kuna „muu hulgas ei tohi ühtegi isikut tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele.“
Lisaks 21. juuni 2024. aasta Riigikohtu halduskolleegiumi nr 3-22-157 kohtulahendi eriarvamuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja otsus asjades nr 47621/13 jt: Vavřička jt vs. Tšehhi Vabariik ei kohaldu isegi, kui Euroopa Nõukogu osalisriigis on vastavalt p-d 300jj nimetatud „vaktsiinikahjude korvamist reguleeriv seadus (tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus)“, kuna selles kohtulahendis on kohus pidanud kitsalt silmas vaktsineerimisnõude kehtestamise eelduseks toodet, mis on traditsiooniline vaktsiin, mida COVID-19 “vaktsiinid“ Itaalia 6. juuli 2022 Itaalia kohtulahendi ja USA üheksanda ringkonna apellatsioonikohtu 7. juuni 2024 kohtu arvamuse enamuse seisukohast ei ole.
Lisaks märgitakse, Ph.D. Hanna Nohyneki 11. aprillil 2024. aastal Soome Vabariigi Helsingi ringkonnakohtule antud eksperttunnistusest selgub, et COVID-19 vaktsiinipass ei olnud teaduslikult põhjendatud. See tähendab, et koroonaprotsess ei põhinenud ühelgi mõistlikul teaduslikul faktil, polnud meditsiinilises tähenduses proportsionaalne ega eesmärgipärane. Tegemist on “meditsiinilise raviga“, mitte traditsioonilise vaktsiiniga. Samuti koroonapassi osas puudub mõistlik õigustus, et ei määrata infektsionisti otsusega karantiin või muu mittefarmatseutiline sekkumine. Kõik vastavasisulised karantiini määramised või sellega ähvarvamised on olnud ebaseaduslikud.
Toimetas ja koostas Revo Jaansoo
Allikad: Childrenshealthdefense.eu, Childrenshealthdefense.eu, Renate-holzeisen.eu
Loe lisaks:
