“Ma tunnistasin end süüdi allikast teabe otsimises.”- ütles Julian Assange esimesel avalikul esinemisel peale tema vabastamist “vangistusest” UK-s. Julian andis tunnistusi oma kinnipidamise ja süüdimõistmise kohta Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ajal Prantsusmaal Strasbourgis.
Julian Assange ütles, et ta vabastati pärast aastaid kestnud vangistust, kuna “tunnistas end ajakirjanduses süüdi”.
“Ma ei ole täna vaba, sest süsteem töötas,” ütles Austraalia WikiLeaksi asutaja teisipäeval Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Nõukogule peetud pöördumises, mis on tema esimene avalik sõnavõtt pärast vanglast vabanemist.
Ta on andnud tunnistusi selle parlamentaarsele assambleele, kuhu kuuluvad 46 Euroopa riigi parlamendiliikmed, oma kinnipidamise ja süüdimõistmise ning nende mõju kohta inimõigustele.
“Olen täna pärast aastaid kestnud vangistust vaba, sest tunnistasin end ajakirjanduses süüdi,” ütles Assange.
“Ma tunnistasin end süüdi allikast teabe otsimises.”
Assange vabastati juunis pärast viit aastat Briti vanglas viibimist. Ta tunnistas end süüdi Ameerika Ühendriikide sõjaväesaladuste hankimises ja avaldamises USA justiitsministeeriumi prokuröridega sõlmitud lepingus, mis lõpetas veniva juriidilise saaga.
Enne vanglas viibimist ta oli seitse aastat veetnud end sunnitud paguluses Ecuadori saatkonnas Londonis, kus ta taotles varjupaika poliitilise tagakiusamise tõttu.
Austraalia Interneti-kirjastajat süüdistati sadade tuhandete sõjapäevikute ja diplomaatiliste kaablite vastuvõtmises ja avaldamises, mis sisaldasid üksikasju USA sõjaliste rikkumiste kohta Iraagis ja Afganistanis.
Tema tegevust tähistasid ajakirjandusvabaduse eestkõnelejad, kes kuulutasid tema rolli sõjalise käitumise päevavalgele toomisel, mida muidu oleks võinud varjata. WikiLeaksi avaldatud failide hulgas oli video Ameerika vägede 2007. aasta Apache helikopterirünnakust Bagdadis, milles hukkus 11 inimest, sealhulgas kaks Reutersi ajakirjanikku.
Kuid kriitikud väidavad, et tema käitumine seadis ohtu Ameerika riikliku julgeoleku ja süütud elud – näiteks inimesed, kes andsid teavet USA vägedele Iraagis ja Afganistanis – ning eksisid kaugele traditsiooniliste ajakirjandusülesannete piiridest.
Aastaid kestnud kohtuasi lõppes sellega, et Assange esitas oma hagi USA Vaikse ookeani piirkonna Mariaani saarte Põhja-Mariana saarte ringkonnakohtule.
Assange tunnistas end spionaažiseaduse alusel süüdi salastatud riigikaitsealase teabe ebaseaduslikuks hankimiseks ja levitamiseks vandenõus.
Kohtunik mõistis ta viieks aastaks, mille ta oli juba veetnud Ühendkuningriigis trellide taga, võideldes USA-le väljaandmise vastu.
Assange naasis juuni lõpus Austraaliasse vaba mehena. Sel ajal ütles tema naine Stella, et ta vajab enne avalikult esinemist taastumiseks aega.
Tema esinemine teisipäeval toimus pärast seda, kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee avaldas aruande Assange’i kinnipidamise kohta Ühendkuningriigi rangelt turvatud vanglas viieks aastaks.
Assamblee inimõiguste komitee ütles, et Assange kvalifitseerub poliitvangiks ja avaldas resolutsiooni eelnõu, milles väljendas sügavat muret tema karmi kohtlemise pärast.
Artikli allikas: https://www.sbs.com.au/news/article/julian-assange-says-he-pled-guilty-to-journalism-in-first-public-remarks-since-release/4a7dluput
Loe lisaks:
39
