Võlanõustajana tööd tehes näeb üsna sageli olukordi, kus inimene saab inkassofirmalt kirja ja esimene reaktsioon on hirm: „Järelikult pean maksma.“ Mõnikord hakatakse kohe tegema väikeseid makseid või sõlmitakse maksegraafik, ilma et oleks üldse kontrollitud, kust nõue pärineb, kuidas summa on kujunenud ja kas inkassol on õigus seda nõuda.
Inkasso kiri ei ole kohtuotsus. Inkassofirma esitatud summa ei muutu õigeks üksnes seetõttu, et see on kirjutatud ametliku välimusega võlateatisesse.
Seda probleemi ei saa pidada marginaalseks. Finantsinspektsioon ja Riigikohus tõid 2026. aasta märtsis tarbijakrediidi probleeme käsitledes välja, et 2024. aastal jõudis kohtusse üle 20 000 tarbijakrediidilepingutega seotud maksekäsu kiirmenetluse asja. Samuti märgiti, et probleeme on olnud inkassofirmade kohtusse esitatud nõuete kvaliteediga.
Seetõttu tasub enne maksmist kontrollida vähemalt viit asja.
1. Kas võlg üldse eksisteerib?
Kõigepealt tuleb küsida, millise lepingu alusel raha nõutakse. Eriti vanemate võlgade puhul võib inimene saada inkassokirja nõude kohta, mida ta enam ei mäleta. Sellisel juhul ei piisa vastusest „meie süsteemis on võlg üleval“.
Küsida tuleks vähemalt:
- Algse lepingu koopiat
- Nõude tekkimise alust
- Võlgnevuse tekkimise kuupäeva
- Põhivõla suurust
- Intresside ja viiviste arvestust
- Muude lisatud kulude põhjendust
Kui nõude esitab algse võlausaldaja asemel teine ettevõte, tuleb selgeks teha ka see, millisel alusel on nõude esitaja saanud õiguse seda võlga sisse nõuda.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) soovitab põhjendamatu või aegunud nõude saamisel seda mitte tähelepanuta jätta, vaid nõue kirjalikult vaidlustada. Vaidluse korral peab ettevõtja suutma võlgnevuse olemasolu põhjendada.
2. Kas inkassofirma suudab tõendada, kuidas summa tekkis?
Oletame, et inimene võttis kunagi 2000 eurot laenu. Aastaid hiljem nõutakse temalt 4700 eurot.
Sellisel juhul ei peaks küsimus olema ainult selles, kas inimene kunagi laenu võttis. Küsimus on ka selles, kuidas jõuti 2000 eurost 4700 euroni. Põhivõlg, lepinguline intress, viivis, sissenõudmiskulud ja muud tasud on erinevad nõuded ning nende õiguslik alus peab olema kontrollitav.
Tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud ei ole piiramatu suurusega ning seadus näeb nendele ette piirangud. Seetõttu ei tasu võtta iseenesestmõisetavana väidet, et kõik inkassokirjas põhivõlale lisatud summad tuleb automaatselt tasuda.
Palu inkassol esitada konkreetne arvutus. Kui 2000 euro suurusest võlast on saanud 4700 eurot, peab olema võimalik euro täpsusega aru saada, millest ülejäänud 2700 eurot koosneb.
3. Kas nõue võib olla aegunud?
See on üks sagedasemaid küsimusi, millega võlanõustaja poole pöördutakse. Aegumine ei tähenda automaatselt seda, et võlg lihtsalt „kaob“. Aegumise õiguslik tähendus on keerulisem ning TTJA on selgitanud, et aegumine iseenesest ei lõpeta kohustust.
Küll aga võib aegumine anda võlgnikule õiguse esitada nõude täitmisest keeldumiseks aegumise vastuväide. Seetõttu ei maksa vana nõude puhul teha juhuslikult näiteks 10- või 20-eurost makset lihtsalt selleks, et inkasso helistamise lõpetaks. Samuti ei tasu kiirustades allkirjastada maksegraafikut või võlatunnistust.
Kõigepealt tuleb kontrollida nõude kuupäevi, lepingu tingimusi, võimalikke varasemaid makseid ja seda, kas aegumise kulgu on mõni sündmus mõjutanud. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui inkasso võtab ühendust nõudega, millest inimene pole aastaid midagi kuulnud.
4. Kui tegemist on laenuga, tuleb vaadata ka algset laenuandmist
See punkt jääb inkassonõuete puhul liiga sageli tähelepanuta. Kui inkasso nõuab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga, ei peaks analüüs algama alles hetkest, mil inimene maksmise lõpetas. Vaadata tuleb ka seda, kas laenuandja käitus laenu väljastades õiguspäraselt:
- Kas inimese krediidivõimelisust hinnati?
- Milliseid sissetulekuid ja kohustusi arvesse võeti?
- Kas kontrolliti tegelikke andmeid või piirduti inimese enda märgitud numbritega?
- Kas inimesele jäi pärast tavapäraste kulude ja olemasolevate kohustuste tasumist reaalselt piisavalt raha uue laenu teenindamiseks?
Need küsimused võivad olla väga olulised. 2026. aasta märtsis tõid Finantsinspektsioon ja Riigikohus tarbijakrediidi probleeme käsitledes välja, et kohtutes on esinenud juhtumeid, kus laenuandjad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, laenudele lisati lubamatuid kõrvalkulusid ning krediiti anti inimestele, kes seda ilmselgelt tagasi maksta ei suutnud.
Veel olulisem on see, et kehtiv krediidiinkassode ja -ostjate seadus võimaldab krediidiinkassol saada krediidiandjalt ka konkreetse tarbija kohta vastutustundliku laenamise hindamiseks kogutud andmeid, sealhulgas teatud kujul maksetehingute andmeid. Seega ei saa alati piirduda väitega: „Meie ostsime nõude ja varasema laenuandmise eest ei vastuta.“ Nõude sissenõudmisel tuleb arvestada ka nõude enda õigusliku taustaga.
5. Kas inkassol endal on õigus sellise nõudega tegeleda?
Ka Eesti inkassoturg on muutunud. Krediidiinkassode tegevust reguleerib krediidiinkassode ja -ostjate seadus ning krediidiinkassode üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon, kes peab ka vastavat turuosaliste registrit.
Seetõttu tasub eelkõige krediidilepingust tuleneva nõude puhul kontrollida, kes täpselt võlga sisse nõuab ja millises rollis ta tegutseb. Ainuüksi ettevõtte nimes olev sõna „inkasso“ ei anna vastust sellele, millised õigused tal konkreetse nõude suhtes on.
Mida siis inkassokirja saamisel teha?
Võlanõustaja soovitus on lihtne: ära ignoreeri kirja, aga ära maksa ka pimesi.
- Vasta kirjalikult ja palu esitada nõude alusdokumendid ning täielik arvestus.
- Kui sa nõudega ei nõustu, ütle seda selgelt. Ära piirdu telefonikõnega, sest kirjalikust suhtlusest jääb alles tõend selle kohta, mida oled küsinud ja mida inkasso on vastanud.
- Eriti oluline on reageerida siis, kui asi jõuab kohtusse. Kohtust saabunud dokumenti ei tohi jätta tähelepanuta lootuses, et „see on lihtsalt järjekordne inkassokiri“.
Võlg ei võta inimeselt õigust küsida tõendeid
Võlgadega inimene satub kergesti olukorda, kus ta tunneb, et tal pole enam õigust midagi küsida. See ei ole õige.
Ka võlgnikul on õigus teada, mille eest, kellele ja kui palju ta peab maksma. Kui nõutakse 5000 eurot, peab nõude esitaja suutma näidata, miks nõue on just 5000 eurot, mitte 3000 või 7000 eurot. Kui nõue pärineb vanast laenulepingust, võib olla vaja kontrollida nii aegumist, kõrvalkulusid kui ka seda, kuidas laen inimesele algselt anti.
Seetõttu on soovitus enne inkassole maksmist väga lihtne: küsi dokumente, kontrolli arvutusi ja alles siis otsusta, kas nõue on põhjendatud. Inkasso ülesanne on raha sisse nõuda. Võlanõustaja ülesanne on kontrollida, kas seda raha on õigus nõuda.
Artikli autor: Kaire Reier – Võlanõustaja, https://aadria.eu
Loe lisaks:
