Oleme lõksus poliitilises maatriksis, mille eesmärk on säilitada illusioon, et oleme põhiseadusliku vabariigi kodanikud.
“Kui elanikkonda häirib tühiasi, kui kultuurielu määratletakse ümber pideva meelelahutuse ringina, kui tõsine avalik vestlus muutub lapsejutu vormiks, kui lühidalt öeldes saavad inimesed publikuks ja nende avalik äri vodevill(tsirkuseks) tegevuseks, siis satub rahvas ohtu; kultuuri surm on selge võimalus.“– Neil Postman
Lõhna mida sa tunned, on sureva vabariigi hais – Meie surev Eesti Vabariik.
Tegelikkuses oleme sattunud kuhugi kleptokraatia (varaste valitsetud valitsus) ja kakistokraatia (valitsus, mida juhivad põhimõttetud karjääripoliitikud, korporatsioonid ja vargad, kes tegeleb meie olemuse kõige hullemate pahedega ja ei austa Eestlaste, Eesti põlisrahva, õigusi).
Valitsus on juba aastaid mänginud Eesti rahvaga kassi-hiire mängu, lasknud meil nautida just nii palju vabadust, et arvata, et oleme vabad, kuid mitte piisavalt, et võimaldada meil elada vaba rahvana.
Teisisõnu, meil lubatakse peesitada vabaduse illusioonis , samal ajal kui meilt võetakse ära need õigused, mille eesmärk on tagada, et saaksime valitsuse vastutusele võtta õigusriigi põhimõtete ehk Eesti Vabariigi põhiseaduse järgimise eest.
Oleme hädas, inimesed.
See pole enam Eestimaa, vabade inimeste maa, kus valitsus on inimeste poolt ja inimeste jaoks.
Pigem on see Eestimaa, kus fašism, totalitarism ja militarism käivad käsikäes.
Vabadus ei tähenda enam seda, mida ta kunagi tegi.
See kehtib olenemata sellest, kas räägite õigusest kritiseerida valitsust sõnades või tegudes, õigusest olla vaba valitsuse järelevalve alt, õigusest mitte lasta oma isikut või teie vara valitsuse agentide alusetult läbi otsida, õigusest nõuetekohasele menetlusele, õigus olla kaitstud militariseeritud politsei tungimise eest teie koju, õigus olla süütu, kuni süüd pole tõestatud, ja kõik muud õigused, mis kunagi tugevdasid Eestimaa asutajate pühendumust Eestimaa vabaduseksperimendile.
Meil ei ole mitte ainult enam võimu oma keha, perede, vara ja elu üle, vaid valitsus jätkab nende väheste õiguste lõhkumist, mis meil veel on vabalt rääkida ja ise mõelda.
Mu sõbrad, meid mängitakse lolliks.
Paberil võime olla tehniliselt vabad.
Tegelikkuses oleme aga ainult nii vabad, kui riigiametnik lubab.
Arvame ainult, et elame põhiseaduslikus vabariigis, mida juhivad meie hüvanguks loodud õiglased seadused.
Tõtt-öelda elame demokraatiaks (demo- deemon; kraatia – kratt) maskeeritud diktatuuris, kus kõik see, mis meile kuulub, kõik, mida teenime, kõik, mida me ütleme ja teeme – meie elu – sõltub valitsusagentide ja ettevõtete aktsionäride heatahtlikkusest, kellele kasum ja võim on trumpab alati põhimõtte üle. Ja nüüd on valitsus kohtuvaidlustes ja seadusandluses loonud uue raamistikku, kus väikebürokraatide (avalikud teenistujad) diktaadil on suurem kaal kui kodaniku võõrandamatutel õigustel.
Iga kohtuotsusega, mis lubab valitsusel tegutseda kõrgemal õigusriigi põhimõtetest, iga õigusaktiga, mis piirab meie vabadusi, ja iga valitsuse kuriteoga, mis jääb karistamata, seatakse meid aeglaselt ühiskonda, kus meil on vähe tõelist kontrolli meie enda elu üle.
Näiteks: Varro Vooglaid kirjutas oma FB seinal nii(seotud tema ja Kaja Kallase kohtuprotsessiga):
“Kui kohus peaks otsustama, et minu ja SAPTK hagi Kaja Kallase vastu ei ole põhjendatud, tuleb meil valida kas, tasume (lisaks oma advokaadikuludele) ligi 13 000 euro ulatuses Kallase advokaadikulusid või vaidlustame esimese astme kohtu otsuse ja jätkame kulude kuhjamist järgmises kohtuastmes.
Niisugused kulud on Kallas suutnud tekitada, kasutades Ellex Raidla kui Eesti ühe kõige kallima büroo teenuseid, olgugi et kogu asjas on toimunud vaid üks istung.
Teatud roll on kulude kuhjumises kindlasti ka asjaolul, et kohus on venitanud protsessi kole pikale (esimese istungini jõudmiseks kulus 2 aastat ja 2 kuud), esitades asja lahendamise asemel kolmel korral üleskutse otsida kompromissi ja vahetades välja ka pensioneeruva kohtuniku, alustades seejärel menetlust sisuliselt uuesti.
Osutatud numbreid silmas pidades on selge, et enamikul inimestest ei ole Eestis reaalselt rahaliselt võimalik tsiviilmenetluse raames oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, sest isegi kui leidub raha oma õigusabikulude eest tasumiseks, ähvardab kaotuse korral rahaliselt väga valus löök. Eriti hull on asi aga siis, kui kohtumenetlus osutub täiesti prognoosimatuks ehk kui ka ilmse õigusrikkumise korral kohtust õigust ei saa.
Siin on ka minu jaoks antud kaasuse puhul tõsine mõttekoht. Kui peaks juhtuma, et meie hagi jääb rahuldamata – olgugi et Kallas on meie suunal levitanud ilmselget laimu, mh esitades vääraid faktiväiteid, nagu oleks meie korraldatud meeleavaldusel rünnatud politseid –, siis on vist päris selge, et enam ei ole üldse mõtet Eestis oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda.
Muuseas, tähelepanuväärselt on see sama Ellex Raidla büroo, mis esindab antud asjas Kallast, ka VV esindajaks paljudes, mh koroonapiirangutega seonduvates vaidlustes. Oleks huvitav teada, kas Kallas on üldse kõnealuses asjas tasunud advokaadibüroo arved omast taskust või on ta lasknud need tasuda Riigikantseleil. Viimane lahendus oleks selgelt põhjendamatu, sest kostjaks ei ole VV, vaid Kallas kui eraisik.”
Näiteks: Olin ise aktiivne osaleja Covid sulgemiste ja vaktsineerimiste vastastel meeleavaldustel Toompeal ja kogesin isiklikult seadusevastast tegevust, jõu ja võimu kuritarvitamist avalike teenistujate poolt, politseiametnike poolt, mis korra lõppes ka minu arreteerimisega Toompea lossi eest, kui julgesin avaldada arvamust oma isiklikul sotsiaalmeediakanalis oma isiklikul kontol – “et kas Eestis on kehtestatud politseiriik…”.
Nagu Rod Serling, Hämariku tsooni looja ja inimloomuse läbinägelik kommentaator, kord täheldas: „Arendame välja uut kodanikkonda. Selline, mis on teraviljade ja autode suhtes väga valiv, kuid ei suuda ise tegelikult mõelda.“
Tõepoolest, me mitte ainult ei arenda uut kodanikkonda, kes ei ole võimeline iseseisvalt mõtlema (Z generatsioon, kes sündinud alates 90 ndatel ja hiljem), vaid sisendame neile ka täielikku ja usalduslikku toetumist valitsusele ja selle korporatiivpartneritele, et nad teevad kõik nende heaks – ütlevad neile, mida süüa, mida seljas kanda, kuidas mõelda, mida uskuda, kui kaua magada, kelle poolt hääletada, kellega suhelda ja jne..
Sel viisil oleme loonud heaoluriigi, lapsehoidjariigi, politseiriigi, jälgimisriigi, elektroonilise koonduslaagri – nimetage seda kuidas tahate, tähendus on sama: meie püüdlustel vähem isiklikku vastutust, suurem turvatunnet ja koormavaid kohustusi üksteise ega tulevaste põlvkondade ees oleme loonud ühiskonna, milles meil puudub tõeline vabadus.
Valitsuse järelevalve, politsei kuritarvitamine, KAPO meeskonna haarangud, majanduslik ebastabiilsus, varade konfiskeerimise skeemid, sealiha tünnid, sõjaväestatud politsei, droonid, lõputud sõjad, eravanglad, sunniviisilised kinnipidamised, biomeetria andmebaasid, sõnavabad tsoonid jne: need on kilomeetritähised teel fašistlikusse riiki, kus kodanikke koheldakse nagu kariloomi, märgitakse ja viidatakse lõpuks tapamajja.
Vabadust või seda, mis sellest alles jääb, ähvardatakse igast suunast.
Ohud on mitmesugused: poliitilised, kultuurilised, hariduslikud, meedia ja psühholoogilised. Kuid nagu ajalugu meile näitab, ei ole vabadus üldiselt kodanikkonnalt välja võetud. Liigagi sageli antakse seda vabatahtlikult ja nii odava hinna eest üle: turvalisus, hea töökoht, leib ja tsirkused.
See on lahutamatu osa valitsusmasina poolt levitatud propagandast.
See tähendab, et see, millega täna silmitsi seisame – mõistusega manipuleerimine ja süsteemne vägivald – ei ole uus. Erinevad on kasutatavad tehnikad ja massilise inimkonna laiaulatuslik kontroll, sundpolitsei taktika ja läbiv jälitustegevus.
Näiteks politseiametnike põhiseaduse vastane käitumine Sinimägedes toimunud sündmusel 2024. Kuula Maskita Lugu ((kliki pildil), mida youtube kanal ei lubanud avaldada:(nähtav Rumble kanalis)
Meil on hiljaks jäänud süsteemne kontroll valitsuse liialduste ja võimuhaaramise kohta.
Näiteks: Indrek Neivelt räägib kuidas ta tahtis ettevõtet müüa aga ametnikud (avalikud teenistujad) muudkui menetlevad ja menetlevad, kokku 4 aastat, ja milleks polnud mingit seaduslikku põhjust menetlemiseks. Neivelt loobus ettevõtte müügist ja likvideeris lõpuks ettevõtte, sest olekski jäädud menetlama….. Vaata tema enda selgitust: https://vm.tiktok.com/ZGecwyU8A/
“Valitsuse” all ei pea ma silmas koalitsiooni ja opositsiooni väga erakondlikku kaheparteibürokraatiat. Pigem pean ma silmas “valitsust” , mida tegelikult juhib Süvariik, mida valimised ei mõjuta, populistlikud liikumised ei muuda ja on seadnud end seadusest kõrgemale.
Oleme juba aastaid kannatanud juurdunud valitsusbürokraatia ebaõigluse, julmuse, korruptsiooni ja kuritarvitamise all, mis ei hooli põhiseadusest ega kodanike õigustest.
Oleme liiga kaua viibinud selles kummalises hämaras tsoonis, kus ego trumpab üle õigluse, propaganda moonutab tõde ja keiserlikud presidendid – kellel on õigus lubada oma autoritaarseid kalduvusi legalistlike kohtute, korrumpeerunud seadusandlike kogude ja huvitute, hajutatud rahvastiku poolt – valitseb pigem raha, mitte seadused.
Praegu oleme kadestamisväärses olukorras, kus on vaja ohjeldada kõiki kolme valitsusharu – täidesaatvat, kohtu- ja seadusandlikku võimu –, mis on ületanud oma volitusi ja joobunud võimust.
Näiteks:
Oleme nii korrumpeerunud süsteemi tahtmatud ohvrid, et need, kes seisavad õigusriigi eest ja pürgivad valitsuse läbipaistvuse poole, on vähemuses. See korruptsioon on nii ulatuslik, et see hõlmab kõiki valitsusharusid.
Politseiriigi röövloomad hävitavad meie vabadusi, kogukondi ja meie elusid. Valitsus ei kuula kodanikke, ta keeldub järgimast põhiseadust, mis on meie õigusriik, ning käsitleb kodanikke kui rahastamisallikat ja vähe muud.
Kogu maailma kleptokraatia on imenud Eestlased(maailma rahvad) jäneseauku paralleeluniversumisse, kus põhiseadus on mõttetu, valitsus on kõikvõimas ja kodanikkond on võimetu kaitsma end valitsusagentide eest, kes varastavad, luuravad, valetavad, rüüstavad, tapavad, kuritarvitavad ja üldiselt tekitavad kaost ja külvavad hullust kõigile ja kõigele nende sfääris.
Kodanike ja valitsuse vahelise püha lepingu – „meie, rahva” kehtestamine peremeesteks ja valitsuse teenijaks – lagunemine ei toimunud üleöö. Seda ei juhtunud ühe konkreetse juhtumi või ühe konkreetse “grupeeringu”(Eestis sai alguse see Pätsist) tõttu. See on protsess, mis sai alguse kaua aega tagasi ja jätkub tänapäevalgi, ning seda aitavad ja õhutavad poliitikud, kes on omandanud polariseeriva kunsti, kuidas „jagada ja vallutada”.
Kahjuks pole maagilist loitsu, mis viiks meid tagasi kohta ja aega, kus „meie, inimesed” ei olnud pelgalt sööt ettevõtte veskile, mida juhivad valitsuse palgatud käed ja mille prioriteetideks on raha ja võim.
Meie vabadused on saanud ohvriteks täielikus sõjas Eesti rahva vastu.
Iga meie endi süü tõttu – meie apaatia, teadmatus, sallimatus, meie vastumeelsus teha seda rasket tööd, et nõuda valitsusjuhtide vastutust õigusriigi põhimõtete ees, meie kalduvus lasta poliitikal ületada pikaajalised põhiseaduslikud põhimõtted – oleme selleni taandunud. Kahetsusväärne olukord, kus me oleme vaid aheldatud vangid vanglas, mida juhitakse ettevõtte eliidi kasumiks.
Kui jätkame seda teed, ei saa olla üllatuseks, mis meid lõpus ootab.
Tõeliste muutuste loomiseks peame muutma seda, kuidas me mõtleme endast, kaasinimestest, vabadusest, ühiskonnast ja valitsusest.
Järgmised põhimõtted võivad aidata igal algajal vabadusvõitlejal võitluses enda ja meie ühiskonna vabastamise nimel.
- Esiteks peame leppima reaalsusega, et praegune süsteem ei soodusta vabadust. Valitsuse peamine eesmärk on võimu ja kontrolli säilitamine. See on oligarhia, mis koosneb ettevõtete hiiglastest, kes on abiellunud valitsusametnikega, kes saavad suhtest kasu. Teisisõnu, see on ajendatud ahnusest ja eksisteerib selleks, et end põlistada.
- Teiseks ei garanteeri hääletamine vabadust. Hääletamine on viis kodanike rahustamiseks. Seetõttu paneb valitsus nii palju rõhku hääletamise kindlusrituaalile. See loob illusiooni osalemisest, säilitades samal ajal status quo: “Seal on see, kelle me valime, ja siis on see, kes on selle taga, kes juhib tohutuid poliitikavaldkondi peaaegu kontrollimatult. Valitud ametnikud on lõpuks pelgalt kattevarjuks bürokraatia tegelikele otsustele.”
- Kolmandaks , küsi kõike. Ärge eeldage, et kõik, mida valitsus teeb, on kodanike hüvanguks: “Kõiki inimesi, kellel on võim, tuleks teatud määral usaldada.” Võim rikub ja absoluutne võim rikub absoluutselt.
- Neljandaks on vähe lootust tõeliseks vastupanuks, kui olete meeletult seotud elektroonilise koonduslaagriga (meedia ja seadused,…) ja olete rahale ori. Pidage meeles, et see, mida võimulolijad teile elektrooniliselt toidavad, on mõeldud teie rahustamiseks, tähelepanu hajutamiseks ja kontrollimiseks.
- Viiendaks , olge tark ja mõistke, et numbrites on jõud. Võrgustikud, koalitsioonid ja liikumised suudavad palju saavutada – eriti kui nende eesmärgid on keskendunud, praktilised ja vägivallatud – ning valitsusasutused kardavad neid väga.
- Kuuendaks , nagu alati, peavad muutused algama sõnadega “Meie, Vabad ja Elusad Inimesed”. Olen alati soovitanud inimestel mõelda Kogukondlikult(Eestimaa Kogukond), aga tegutseda lokaalselt. Siiski võib olla raske kohapeal midagi muuta, kui kohalik omavalitsus on oma valijate vajaduste suhtes sama kurt, tumm ja pime nagu riigi valitsus.
- Seitsmendaks , kohalikud linnajuhid ja maakonnajuhid võivad tühistada või öelda “ei” seadustele, mis rikuvad kodanike õigusi ja vabadusi. Kui näete selliseid seadusi vastu võetud, koguge oma kodanike koalitsioon ja nõudke, et teie kohalik linnavalitsus tühistaks sellised seadused. Kui piisavalt KOV juhte üle riigi räägiksid sel viisil võimule tõtt, võiksime näha valitsuse masinavärgi positiivset liikumist.
On selge, et on aeg maja puhastada kõigil valitsustasanditel.
Oleme sattunud valitsuse rusudesse kõigil tasanditel, mis ei esinda enam kodanikke, ei teeninda kodanikke ega vastuta kodanike ees.
“Meie, Vabad ja Elusad Inimesed” ei ole enam Eestimaa peremehed.
Pole tähtis, kas räägite valitsusest või kohalikest KOV juhtorganitest: spektri kõigis otstes ja igas vahepealses punktis on toimunud nihe.
“Meid, Vabad ja Elusad Inimesed” ei nähta, ei kuulda ega ei hinnata.
Me ei loe enam suurt midagi peale juhuslike valijate hääletamise ja valitsuse üha kasvavate rahaliste vajaduste sissetulekuallika.
Kõik, mis toimub riiklikul tasandil, mängib välja ka kohalikul tasandil: vägivald, militariseerimine, sallimatus, vildakas valitsemine ja rahutu teadlikkus, et kodanikel puudub sõnaõigus oma kogukondade juhtimisel.
Niisiis, mis on vastus?
Alustuseks lõpetage korruptsiooni, pookimise, sallimatuse, ahnuse, ebakompetentsuse, saamatuse, militarismi, seadusetuse, teadmatuse, jõhkruse, pettuse, kokkumängu, korpulentsuse, bürokraatia, ebamoraalsuse, rikutuse, tsensuuri, julmuse, vägivalla, keskpärasuse ja vägivalla talumine. Need on läbi ja lõhki mädanenud institutsiooni tunnused.
Lõpetage nina kinni hoidmine, et blokeerida mädanenud asutuse hais.
Ärge lubage valitsusel ja selle agentidel teid kohelda nagu teenijat või orja.
Teil on õigused. Meil kõigil on õigused. See on meie riik. See on meie valitsus. Keegi ei saa seda meilt ära võtta, kui me seda neile lihtsaks ei tee.
Teil on suurem võimalus oma rahulolematust oma kogukonnas nähtavaks, tunda ja kuuldavaks teha. Kuid selleks on vaja visadust ja ühtsust ning pühendumust kaaskodanikega ühise keele leidmiseks.
Nii et lõpetage olemast Eesti vabariigi mõrva abiline.
