Allolev Artikkel ilmus 24.10.2024 uudistekanalis Uued Uudised. See lugu ilmus uuesti EKRE poliitiku Anti Poolamets FB seinale ja ma jagan seda lugu sellepärast, et Eesti õiglusruumi puudumises saame näpuga näidata riigijuhtide poole. Kui riigijuhtide geenides on midagi väga valesti, siis see kajastub nende elutegevustes. Mis sina arvad, kas Pakosta sobib ministriks?
“Sa ei leia kunagi õiglust ja õigust riigis, kus pätid loovad seaduseid.” – Veiko Huuse
Lugu ise oli selline: “Hiljutise Estonia laevahuku kurval aastapäeval tõusis taas esile teema, kuhu kadus laeva kapten Avo Piht ja mõned teised, keda alguses nähti päästetute nimekirjas. Sellega seoses tuletati meelde Avo Pihti abikaasa Sirje Pihti raamatut „Raske tee tõeni“ (Parvlaev Estonia lugu), mille ta on kirjutanud koostöös ajakirjanik Imre Kaasiga.
2003. aastal ilmunud raamatus räägib Sirje Piht sellest, mis on teda hukujärgsetel aastatel komisjoniliikmete ütluste õigsuses ning valitsuste esindajate siiruses kahtlema pannud.
Juba raamatu eessõnas, 17. leheküljel torkab aga negatiivses valguses silma ühe praeguse ministri nimi. See on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200, endine Isamaa liige), kes oli äsja riigikogu saalis rahvuskonservatiivide tule all segasugusid kaitstes.
Tsiteerime: „Enne laevahukku vallandati Estonialt mitu inimest, keda rahavarguses süüdistati. Üks laeval administraatorina töötanud vallandatutest on tänases Eestis tuntud tegija. Tema nimi on Liisa-Ly Pakosta (endine Tallinna abilinnapea ja praegune Isamaaliidu juhtfiguur). Pakosta olevat administraatorina töötades teinud tühjaks mitmete reisijate pangaarved enne kui politsei ja Estline kuritööle jälile said. Skeem oli lihtne: reisija arvelt kasseeriti lihtsalt rohkem. Pole võimatu, et kaartidest tehti koopiad. Varguse võis reisija avastada nädalaid hiljem ja seega oli esialgu konkreetseid inimesi vargustega väga raske kokku viia.
Tänaseks on uurimine, mis kahjuks kuskile ei viinud, lõppenud. Pakosta eitab kõiki süüdistusi ja isegi eesti Ekspress pole lugu uurides, eriti kaugele jõudnud.
Muidugi on kõik selge Estonia endistele töötajatele , nendele on süüdlased teada, iseküsimus on selles, miks politsei ei suutnud kahtlusaluste süüd tõestada.“
Tuletame meelde, et see raamat ilmus 2003. aastal. Ja Pakosta on olnud vahepeal enne praeguse valitsuse ministriks asumist ametis ka sotsiaalministeeriumi all soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna.”
Loe lisaks:
