Tehke seda koos jutusauaga, või mõne muu püha esemega nii, et see kes seda käes hoiab, on ainuke, kes räägib. Kui ta on rääkinud, annab saua edasi sellele, kes kuulas ja nüüd on tema kord rääkida. Rääkige alati ausalt ja siiralt, olles kontaktis oma tunnete ja mõtetega, mitte karjudes ega süüdistades. Teine kuulab täie tähelepanuga mitte ainult öeldud sõnu, vaid ka tundeid, mis on sõnade vahel. Rääkige südamest ja kuulake südamega.
Rääkige ainult ühest probleemist korraga, ning alati lahendage kõik asjad kolme päeva jooksul või muidu sellest probleemist tekib uus muster.
Kui rääkija on lõpetanud, ulatab ta saua teisele ja kuulaja ülesanne on:
- Peegeldada tagasi: „Ma kuulsin, et…”
- Kui sa millestki aru ei saanud, siis esita täiendavaid küsimusi, et teist paremini mõista.
Teine tunneb siis, et sa tõepoolest kuulad teda ja tunned huvi tema mure vastu ja et sa hoolid temast. Ta ei ole enam oma murega üksi. - Kinnita tingimusteta seda, mida teine ütles, isegi siis, kui sa ei nõustu sellega: „ma saan aru, et sa võid niimoodi mõelda või tunda, kui see juhtub, sest sinu seisukohast…”
- Väljenda empaatiat: „ma kujutan ette, et sul võib olla niimoodi päris raske või valus, kui…”
- Tee kokkuvõte sellest, mida sa kuulsid ja küsi üle, kas sa said õigesti aru.
- Ütle välja, kuidas see, mida sa kuulsid, pani sind ennast tundma.
- Ja alles nüüd võid sellele kõigele oma seisukohast vastata.
Ja teine kuulab samamoodi, alustades „ma kuulsin et…” ja alles 7. punkti juures vastab sellele, mida ta kuulis. Ja nii liigub see ring seni, kuni arusaamatus on lahendatud.
Pööra tähelepanu ainult sellele, mida sa kuuled, et teisel on „puudu“, ja mida tal on „vaja“, et kõik jälle hästi oleks. Midagi ei pea isiklikult võtma ega millegagi nõustuma.
Teisel on mure, ja tal on midagi vaja ja puudu.
Ka iga viha taga on täitmata vajadused.
Kuula tingimusteta, ilma et filtreeriksid midagi oma seisukohast. Austa ja aktsepteeri, et mida iganes ta praegu ütleb, siis see on tema tõde ja tema jaoks hetkel nii on.
Kuula täie tähelepanuga, nii et sa ei tegele samal ajal kõrvaliste asjadega, sest siis teine tunneb ennast armastatu ja armastusväärsena.
Kui naine hakkab nutma ja sa mehena ei tea, mida teha või öelda, siis lihtsalt kallista teda ja väljenda empaatiat: “ma saan aru et sul võib niimoodi päris raske või valus olla, kui…”
* Ära paku lahendusi! 🙂 Naisi see ei aita.
Ja kui teine on tänu sellisele õigele kuulamisele ise maha rahunenud, ta näeb, et jah, sa kuulasid teda ja said tema murest aru, alles siis võid talle midagi selle peale vastata või lahendusi pakkuda, kui ta seda soovib.
Sest alles pärast õiget kuulamist tuleb ka õige vastus. Muidu üks räägib puust ja teine kivist ja see võib ajada väga närvi. Pealegi kui teine tunneb, et teda on korralikult ära kuulatud ja mõistetud, alles siis ta on valmis ja võimeline ära kuulama sinu seisukohta ja/või lahendust.
Helen Star Cave’i tegevuse kohta vaata lähemalt kodulehelt Vaprad Elusõbrad.
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
