Foto: Illustreeriv

Kas sa ikka tead kes sa oled?

Veiko Huuse - VE-HU-144-A1-∞

Kas tead, kes sa tegelikult oled? Sotsiaalmeedia ja edugurude matkimine on lõks, mis aheldab hinge 3D-maailma ja takistab kõrgemat arengut. See artikkel avab, kuidas vabaneda “musta võrgu” manipulatsioonidest, leida oma tõeline hingetee ja murda kopeerimise ahelad, et liikuda teadlikult kõrgematesse dimensioonidesse ja vältida õppetundide kordamist.
0 Shares
0
0

Inimkonna ajaloo vältel on suurimad mõtlejad, joogid ja vaimsed teejuhid naasnud ikka ja jälle üheainsa küsimuse juurde: “Kes ma olen?” Esmapilgul tundub see lihtne küsimus, kuid just sellele vastuse leidmata jätmine on olnud paljude inimeste elu suurim komistuskivi. Tänapäeva kiires ja lärmakas maailmas kujundavad meie identiteeti üha enam sotsiaalmeedia, algoritmid, kuulsused ja välised autoriteedid. Nii võib juhtuda, et õpime tundma kõike muud peale iseenda.

Kas sa ikka tead kes sa oled?
Kas sa ikka tead kes sa oled?

Pole juhus, et juba antiikfilosoof Sokrates kutsus inimest üles ennast tundma. Tema kuulus mõte “Tunne iseennast” ei olnud pelgalt filosoofiline soovitus, vaid kutse vaadata sügavamale kui igapäevased rollid ja saavutused. Sajandeid hiljem kirjutas Carl Gustav Jung, et inimene näeb tõeliselt alles siis, kui ta vaatab oma südamesse. Kes vaatab üksnes väljapoole, näeb vaid unenägusid, kuid kes vaatab sissepoole, hakkab ärkama.

Paljud vaimsed õpetajad, sealhulgas mina oma blogides ja Fonte.News kanalil jagatud mõtisklustes, rõhutavad, et eneseteadlikkus ei ole lihtsalt järjekordne enesearengu moesõna. See on sisemine kompass, mis aitab inimesel mõista, miks ta siia maailma on tulnud ja millises suunas tema elu tegelikult liikuda soovib. Paljude vaimsete õpetuste kohaselt ei ole inimene pelgalt keha, nimi, amet või ühiskondlik staatus. Need on rollid, mida me elu jooksul mängime. Sügavam “mina” on aga teadvus, mis kogeb elu läbi erinevate õppetundide ja kogemuste. Kui inimene samastab ennast ainult oma rollidega, võib ta kaotada ühenduse oma sisemise kutsumusega ning hakata elama elu, mis tegelikult kuulub kellelegi teisele.

Just siin peitubki üks tänapäeva suurimaid ohte. Kunagi matkiti küla kõige edukamat talunikku või naabrimeest, kelle elu tundus kadestamisväärne. Tänapäeval on iidolid kolinud telefoni ekraanile. Facebook, Instagram, TikTok ja YouTube toodavad iga päev tuhandeid uusi eeskujusid, kelle elu paistab täiuslikuna. Inimene märkamatult võrdleb ennast nendega, hakkab riietuma nagu nemad, rääkima samamoodi, ostma samu asju ja püüdma saavutada täpselt sama elu. Sageli ei märka ta enam, et samm-sammult eemaldub ta iseendast.

Oscar Wilde ütles tabavalt: “Ole sina ise. Kõik teised on juba võetud.” Selles lihtsas lauses peitub sügav tarkus. Kui inimene püüab olla keegi teine, eitab ta oma ainulaadsust. Ta võib saavutada välise sarnasuse, kuid sisemine rahulolu jääb sageli saavutamata.

Kopeerimise hind ei piirdu ainult sellega, et inimene kaotab sideme iseendaga. Sellel võivad olla väga reaalsed rahalised tagajärjed. Üha sagedamini näeb noor ettevõtja internetis lugusid inimestest, kes on väidetavalt teeninud lühikese ajaga miljoneid kinnisvaras, krüptorahas või internetiäris. Ta investeerib kogu oma säästu, võtab laenu ja loobub isegi kindlast töökohast, uskudes, et kui ta teeb täpselt samu samme, jõuab ka tema samasse sihtpunkti. Kuid ta unustab, et edu ei sünni ainult tegevuste kopeerimisest. Iga inimese taga on erinevad teadmised, kogemused, kontaktid, iseloomuomadused ja sageli ka õnnelikud juhused. Kui soovitud tulemus jääb tulemata, võib inimene kaotada mitte ainult raha, vaid ka usu iseendasse.

Sarnane oht peitub motivatsioonikõnede maailmas. Pole midagi halba selles, kui kuulata inspireerivaid lugusid inimestest, kes on raskustest välja tulnud. Probleem tekib siis, kui kuulaja hakkab uskuma, et sama edu ootab teda automaatselt, kui ta kordab täpselt samu samme. Elu ei toimi retsepti järgi. Kaks inimest võivad teha kõik näiliselt ühtemoodi, kuid jõuda täiesti erinevate tulemusteni. Kui edu ei saabu, hakkab inimene sageli süüdistama iseennast. Ta usub, et temas puudub vajalik anne või väärtus. Aastate jooksul võib selline pettumus murendada eneseusku sedavõrd, et inimene ei julge enam uusi võimalusi proovida. Ta ei karda enam niivõrd ebaõnnestumist, vaid kardab üldse tegutseda.

Kõige valusamad tagajärjed ei ole siiski rahalised, vaid psüühilised ja vaimsed. Kui inimene elab aastaid teiste ootuste järgi, võib ta ühel hetkel avastada, et ei oska enam vastata kõige lihtsamale küsimusele: “Mida mina tegelikult tahan?” Ta on õppinud täitma teiste unistusi, kuid on unustanud omad. Selline sisemine tühjus võib viia läbipõlemise, depressiooni või sügava elumõtte kriisini. Väljastpoolt võib kõik tunduda korras – hea töö, kena kodu, auto ja perekond –, kuid sisimas kogeb inimene, et ta on iseendale võõraks jäänud.

Ka suhted kannatavad sageli siis, kui inimene püüab mängida kellegi teise rolli. Mõni usub, et ideaalne partner peab käituma täpselt nii, nagu õpetavad populaarsed suhtenõustajad või sotsiaalmeedia mõjutajad. Ta surub maha oma tegelikud vajadused ja tunded ning mängib aastaid rolli, mis pole tema oma. Varem või hiljem muutub selline elu kurnavaks ning roll laguneb koos suhetega.

Huvitav on aga see, et paljud maailma edukaimad inimesed ise ei soovita oma elu kopeerida. Steve Jobs ütles Stanfordi ülikooli lõpetajatele peetud kõnes: “Sinu aeg on piiratud, ära raiska seda kellegi teise elu elamisele.” Need sõnad ei kutsu üles vältima õppimist teistelt, vaid meenutavad, et iga inimese tee sünnib tema enda kogemustest, vigadest, otsustest ja ajastusest. Sama kehtib Elon Muski, Oprah Winfrey, Arnold Schwarzeneggeri, Warren Buffetti ja paljude teiste kohta. Nende lugudest võib leida inspiratsiooni, kuid mitte valmis retsepti.

Inspiratsioon ja kopeerimine on tegelikult kaks täiesti erinevat asja. Inspiratsioon ütleb inimesele: “Kui tema suutis, siis võib-olla suudan ka mina leida oma tee.” Kopeerimine aga sosistab: “Ma pean tegema täpselt nii nagu tema.” Esimene avardab võimalusi, teine kitsendab neid.

Paljude vaimsete õpetuste kohaselt tuleb iga inimene siia maailma oma ainulaadsete õppetundide ja ülesandega. Kui inimene veedab suure osa elust kellegi teise stsenaariumi mängides, võib ta eemalduda omaenda kutsumusest. Selles vaates ei seisne areng mitte selles, kui täiuslikult me kedagi matkime, vaid selles, kui ausalt julgeme avastada iseennast.

Seetõttu tasub aeg-ajalt peatuda ja küsida endalt, kas mõni soov on tõepoolest sündinud meie enda südamest või on selle meisse istutanud ühiskond, reklaam või mõni edukaks kuulutatud inimene. Kas me liigume armastusest või hirmust? Kas me soovime päriselt seda elu, mida elame, või oleme lihtsalt õppinud uskuma, et just selline peab edu välja nägema?

Sinu elu ei ole proovietendus ega võistlus teiste inimestega. See on ainulaadne võimalus kogeda maailma just selle inimese pilgu läbi, kes sina oled. Õpi teistelt, lase end inspireerida ja ole tänulik tarkuse eest, mida maailm pakub, kuid ära loobu iseenda rajast. Koopia võib olla väga kvaliteetne, kuid ta jääb alati koopiaks. Originaali ei saa asendada mitte keegi.

Võib-olla polegi kõige olulisem küsimus see, kas maailm sind märkab. Palju tähtsam on küsida, kas sina ise tunned ära selle inimese, kes igal hommikul peeglist vastu vaatab.

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Kui Fonte.News artiklid sulle meeldivad ja pead oluliseks selle kanali tööd, siis palun toeta:

Loe lisaks:

0 Shares
You May Also Like

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.