Kas see ongi su elu?

Kas see ongi su elu?

Lugu avaldati esmakordselt 11. veebruar 2016. Kas vahepeal on elu muutunud paremaks?

“Ma tahan KOJU!!! Ma tahan lihtsalt koju. Ja ma ei mõtle kodu siin Maa peal, siin vanglaplaneedil Maa. Ma tahan koju, aga ma ei tea, kus mu KODU on. Ma mõtlen kodu, kust mu hing, mu energeetiline keha pärit on. Sinna, kus mind armastatakse. Sinna, kus ei toimu sellist alaaranenud debiilset tsirkust nagu siin planeedil nimega Maa! Vaadake, mis toimub ümberringi! Ma tahan lihtsalt siit ajuvabast „tsirkusest“ ära, mis on võlts, täis pettust, petjaid ja igasugu idioote!

Vaatasin oma vanemate kodus seda 81. aastast helepruuniks tõmbunud läikiva laminaadiga „poppi“ seinasektsiooni, seda tapeeti aastast 86 ja kogu seda betoonkoobast, -konservi, mida me nimetame pikemalt mõtlemata enda kodudeks. Ja siis tabasin end vandumast „Minge p…e! Minge ausalt p….e!“ Me elame 21. SAJANDIL, aastas 2016 ja kas see ongi see, mida me nimetame enda Eluks?! Kas see ongi see, kuhu me Inimesed oleme arenenud tuhandete aastate jooksul?! Kas see ongi meie enamuse tase?! Meie elu- ja arengutase?! Kas seda me suudamegi ja mitte midagi enamat?!

Elame mingites mitmekordsetes betoonkonservides, liigume ringi mingites metallist kastides, millel on all rattad või paremal juhul küljes ka tiivad. Neid asju liigutab mingi õline must vedelik nimega nafta, diisel, bensiin… ! Töötame enamasti samasugustes betoonist või metallist kastides, veetes neis enamiku oma eluajast. Õhtuti sõidame uhkelt aga väsinuina oma metallkastides betoon- või metallkastide juurde, kust me ostame endale mingit sitta, prahti, mis peaks meie päeval kogunenud stressi, pingeid maandama – elu “mugavamaks” tegema, kõhtu täitma. Ja siis liigume omakorda edasi järgmise betoon- või metallkasti juurde, kus me „puhkame“, et järgmisel päeval  Süsteemi heaks jälle endast kõik anda.

Mingid targad väidavad, et meie Universum on arenenud pea 14 miljardit – NELITEIST MILJARDIT aastat ja kas te tahate öelda, et nii „kaugele“ olemegi meie, Inimesed, arenenud???!! Kas me oleme kõige alaarenenum, idiootlikum, debiilseim liik siin Universumis, kes pole suutnud midagi paremat välja mõelda, kaugemale areneda, kui eelnimetatu???!! See on BULLSHIT, kuhu me jõudnud oleme 14 miljardi aastaga!!!

Me oleme lihtsalt mingis saatanlikus ruumis, kus me tajume end ja oma ümbrust läbi 5 meele, millest meie väike aju genereerib kokku pildi, mida me nimetame Eluks! Me elame vanglas nimega planeet Maa, kus iga riik on omaette vangikong, mida valvavad nö valitsused. Elame ruumis, kus meid programmeeritakse lapsest saadik läbi vanemliku kasvatuse, haridussüsteemi, meedia jne. Vaata, mis s….a tuleb telekast! Igasugu päevapoliitilise sõnniku kõrval näeb ja kuuleb kas ainult mingit hirmu tekitavat paska nagu a la „Kurjuse kannul“, „S.H.I.E.L.D“, „Kupli all“, „Kuidas mõrvast puhtalt pääseda“ jne jne.  Saaks ainult õhutada vägivalda, hirmu – lõhkuda, purustada, hävitada, vigastada.

Või siis teisest äärmusest, kus vaatajatega suheldakse nagu 3-aastaste lastega. Muidugi, mida lambam sa oled, seda parem on sulle öelda, mida sa mõtlema ja tegema peaksid, et Süsteemil sinust rohkem kasu oleks. Süsteemil, mitte Sinul. Oh küll, kuidas meid programmeeritakse, nii et me ise arugi ei saa.

Kas sa teadsid näiteks, et inimese ajus on osa, mis tegeleb meist väljaspool asuva objekti hindamisega – see osa „vaatab“, kas objekt liigub või mitte ja mis nurga all see on? Teine osa nt hindab jälle, kui kaugel seesama objekt meist on. Ja järgmine osa ajust paneb kogu selle infi kokku ning mida näed siis 3D pildina. Ja kas keegi on mõelnud, miks me oma ajust ainult 4% (tegelikult 3-4%!) kasutame, mitte aga 50 või 100?!! Olete mõelnud? Pole siis ime, et me oma 4% kasutusmahuga oleme oma arengus siin, kus me oleme…

Tead mis, see planeet maa, kus sa praegu istud, on üks vangla, kus su ajutegevust ongi piiratud aja jooksul 10-20% st kuni 4%ni, et sa liiga targaks ei saaks, sest muidu sa tõmbaksid minema siit planeedilt. Sa näeksid läbi, kuidas sind kinni siin hoitakse, kuidas sind ära kasutatakse, kuidas sa suudad oma 4% ajumahuga vaid teha seda, mida Vanglal vaja on, et sa seda käigus hoiaksid. Rohkemat pole sulle vaja!

Kui sa ikka veel usud, et täpselt siiani olemegi arenenud ning rohkemaks me pole võimelised, siis su koht ongi siin vanglas, siin inkubaatoris, laboratooriumis, farmis, kus sind heal juhul 70 aastat kasvatatakse ja hoitakse, et sa vanglale ressursi toodaksid – olgu selleks siis mingid asjad, raha või minu pärast su enda energia, mida kõige selle s…a loomiseks ära kulutad.

Ja mis on Su 70aastane Elu??? Südamete murdmine, armuvalu, igatsus asjade, inimeste, tervise, turvatunde, sõpruse, armastuse järgi, muretsemine. Jah just muretsemine ongi meie ELU. Niipea, kui sa kooli lähed, hakkad sa muretsema, et sul ikka kõik ülesanded tehtud saaksid, et sa ikka veerandi või semestri kuidagi või hästi läbi veaksid. Muretsed, et sa vanemate käest kodus õiendada või veel hullem, kere peale ei saa, kui mõne „2“ või märkusega koju ilmud.

Pärast kooli lõpetamist lähed sa tööle, sest nii ju peab, nii on ettenähtud siin Vanglas. Lähed hoorad oma töökohtadel enamuse oma eluajast, et ressursi kellelegi toota. Kui hästi läheb, siis „tilgub“ endale ka üht-teist. Mõnel juhul elad lihtsalt palgapäevast palgapäevani ja vaatad, kuidas hing sisse jääks. Reede õhtul end täis kaanides mõtled, et elul pole väga vigagi – täitsa lill ju. Esmaspäeva hommikuks on sul aga alkoholiga lõdvestatud irve näolt kadunud ning lähed jälle oma keha ja ajusid n*ssima.

Loomulikult ootavad Vangla reeglid, et sa ka laenu võtaksid, et sul oleks veel rohkem „põhjust“ tööd rabada, oma ajusid n*ssida enamuse oma eluajast. Et sul oleks veel rohkem muretsemist. Ja loomulikult meeldib Vanglal sisendada sulle, et kui sul blingi, feimi ega sulli pole, siis sa oled lihtsalt üks sitakott, kellega ei peaks üldse rääkimagi. Loomulikult sa ei taha ju üksikuks jääda ja püüad kõike eelnimetatud saada ning lähed kurnad veel rohkem enda ja ka teiste ajusid. Vaata, mis ümberringi toimub! Kas see ongi ELU, mis on miljardeid aastaid arenenud!? Kas siiamaani olemegi arenenud oma tohutu evolutsiooni käigus!? Minge puu taha kõik, kes seda ikka veel usuvad ja ikka veel aru ei saa, et teile „mütsi pähe tõmmatakse“ Vangla, Süsteemi, selle saatanliku ruumi poolt, kus su iga mõte ja liigutus on juba Vangla „adminni“ poolt ette ära programmeeritud.

Ah, keda see minu möla ikka huvitab! Hea, et välja sain karjuda. Lähen vaatan nüüd, kuidas Süsteemi käigus saan hoida – kuidas oma panuse saan anda, et mul siin Ruumis ikka vähe hubasem ja mõnusam oleks. Lähen petan ennast ka edasi.

Ahjaa, üks küss veel. Oled sa mõelnud, kui palju on viimase 30 aasta jooksul it-tehnoloogia, telekommunikatsioon arenenud? Ja kui palju on selle kõrval muu tehnoloogia ning inimesed arenenud? Kui palju on inimesed viimase KOLME TUHANDE aasta jooksul arenenud? Mitte sittagi! Me oleme ikka samasugused lambad, kelle ajusid Süsteem peseb, et me teda käigus hoiaks – kakleme, vihastame, tapame üksteist – ikka selleks, et mida rohkem me üksteise kõri kallal oleme, seda lihtsam on Süsteemil meil valitseda ja kontrollida. Tead seda ütlust: „Divide and conquer“ (Jaga ja valitse)?

Süsteem on kaval – ta annab sulle oskuse luua igasugu sõltuvust tekitavaid ja nö mugavust loovaid seadmeid, abivahendeid – olgu selleks igasugu nuti- ja tutividinad, aipläädid ja muu sitt, mille sisse enamus juba ära „upub“. Mõni idioot kõnnib lausa sellist vidinat kasutades auto või rongi alla. Aga Süsteemil on pohhui sellest. Me pole täpselt loetud – meid on umbes 7 miljardit. Meid jätkub veel hakklihamasina jaoks.

Inimestena suudame luua igasugu „intelligentseid“ ja „innovaatilisi“ asju – geeni- ja nanotehnoloogiast hologramm-tehnoloogiateni  – me suudame luua uut illusoorset maailma, milles me ka ise oma 4% ajumahu ja 5 meelega elame ning äraeksinud oleme –  aga ennast me ei suuda arendada. Me suudame luua igasugu väliseid vahendeid, arendades tohutult oma välismaailma edasi, aga enda arendamisega ei jõua tegeleda – sest Süsteemile on nii kasulik. Kui Sa veel hakkaksid väliste asjade asemel enda oma sisemaailma – nimetage kuidas tahate – hinge, meeltega tegelema, kukuks Süsteem kokku ja Vangla kaoks!

Mõtle, kui palju on viimase 30 aasta jooksul  suudetud tehnoloogiat, välismaailma arendada – siis mõtle, kui palju Sa suudaksid selle aja jooksul enda sisemaailma arendada ning end sellest persekukkunud Vanglast vabastada?

Kirjutasin selle loo endale Vangla peeglisse vaadates.“

*Lugu on ilmunud ka Nihilist FM’s, aga vähe “mahlakamas” vormis. Jäägem siin ikka viisakateks, eksole.

Loo autor Tommi Topelund

Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.