Tegemist on igal juhul tõsise situatsiooniga kohtuprotsessis, kus osalised on Eesti Meediamaastiku suurettevõtete juhid: Delfi Meedia AS juhtide Argo Virkebau, Erle Laak-Sepp ja Õhtuleht Kirjastuse AS juhi Erik Heinsaar ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete liidu juhi Merle Viirmaa-Treifeldt.
Avalik teenistuja Reena Nieländer keelustas oma otsusega Veiko Huusel ja Annika Urmil sõnavabaduse – avaldada arvamust koos tõendite ja faktidega Eesti Suure Meedia ettevõtete ja nende juhtide tegevuste kohta.
Minule jääb mulje, et Maakohtu avalik teenistuja Reena Nieländer ei tunne EV Põhiseadust ja ta on veel vastutaval kohal rahva teenistuses.
Millegipärast jääb mulle mulje, et avalikud teenistujad kohtumajas otsustavad üsna tihti varakate ja mõjuvõimsate klientide kasuks, et “ehk nad ei kaebaks edasi”, sest vaesel inimesel nagunii puudub raha ja üsna tihti sellepärast jääb vaesel inimesel õiglus saamata. Antud juhul isegi Põhiseaduse järgi jääb õiglus saamata.
Kes on avalik teenistuja?
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetikakoodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avalikud teenistujad on kõik need inimolendid, kes töötavad “riigiasutustes ja/või riigiametites”: nad nimetavad ennast tihti teiste ametinimetustega, et saada läbi selle kõrgeimat otsustusõigust aga tegelikkuses on Rahval kõrgeim otsustusõigus ja avaliku teenistuse seaduse järgi kõik avalikud teenistujad teenindavad rahvast ehk rahvas ütleb viimase sõna, kuidas on ja olema peab? Näiteks: avalikud teenistujad on võtnud endale selliseid ametinimetusi: kohtunik, politseinik, minister, president,…..
Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Mida tegi avalik teenistuja Reena Nieländer?
Avalik teenistuja (täiendav ametinimetus kohtunik) Reena Nieländer keelas ära suurte meediaettevõtete Delfi Meedia AS juhtide Argo Virkebau, Erle Laak-Sepp ja Õhtuleht Kirjastuse AS juhi Erik Heinsaar ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete liidu juhi Merle Viirmaa-Treifeldt’i kohta avaldada mistahes andmeid ja väärtushinnanguid, ka neid, mis on tõesed ja ei riku nende õigusi. Tegu on suurte meediaettevõtete juhtidena avaliku elu tegelased, nende tegevuse vastu on avalik huvi.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 kohaselt: igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
Reena Nieländeri otsus kaevati edasi Ringkonnakohtusse, kus see otsus ka ära tühistati.
Reena Nieländeri otsuseid oli kaks tükki: üks Annika Urmile ja teine Veiko Huusele, kes rääkisid Veiko Huuse juhitavas Fonte.News uudistekanalis intervjuus Eesti meediaterrorist ja EV Põhiseaduse täitmisest (vaata Youtube saadet). Annika Urm tegi edasikaebuse õigeaegselt aga Veiko Huuse jäi mõni päev hiljaks ja menetlusse ei võetud. Annika Urmi kaebus Nieländeri otsuse peale läks menetlusse ja Nieländeri otsus tühistati. Kuid vahepeal oli agar Reena Nieländer ka välja mõistnud 900 eur kohtukulusid selles asjas ja kohtutäitur nõudis sisse trahvi 192 eur, mis tuli omakorda kõik edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse. See edasikaebus omakorda maksab 70 eur kaebuse kohta. Ehk siis Annika Urm peab maksma avaliku teenistuja Reena Nieländer EV Põhiseaduse vastase otsuse eest, mis teise astme kohtu poolt tühistati, kulutama jätkuvalt 3×70 eur. MIKS ON SELLINE EBAÕIGLUS? MIKS kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad saavad teha sellist praaki ja ei vastuta oma tehtud otsuste eest? Sellise ebaõige otsuse eest tuleb maksta kahjutasu kannatajale, see on väga tähtis, et iga kodanik järgiks põhisadust(avalik teenistuja kohtusüsteemis kontrollib kodanike põhiseaduslikku käitumist, seega peab ka avalik teenistuja põhiseadust täitma), see pole mingi sõnakõlks vaid meie ühiskonna eksisteerimise alus. Ükski avalik teenistuja ja kodanik ei tohiks selle vastu niisama eksida.
Veiko Huuse saatis peale Annika Urm põhiseaduslike õiguste tagasi saamist (teise astme kohtu kaudu) kaks kirja (kuuajase vahega) otse avalikule teenistujale Reena Nieländerile, ja palus tal oma viga ära parandada, kuna tegu on siiski kõrgema astme kohtus samas asjas teisele inimesele õigeks mõistetud otsusega. Kohtupraktikas on see täiesti normaalne protsess, kus kohtusüsteemis tegutsev avalik teenistuja teeb oma otsuses parandusi tagant järgi. Selle artikli ilmumise ajaks pole Reena Nieländer isegi vastanud Veiko Huuse kirjadele, rääkimata tema enda EV Põhiseaduse vastase otsuse parandamisest.
Reena Nieländer keelas Veiko Huusel meediaettevõtete juhtide kohta avaldada mistahes andmeid ja väärtushinnanguid, ka neid, mis on tõesed ja ei riku hagejate õigusi. Hagejad on suurte meediaettevõtete juhtidena avaliku elu tegelased, nende tegevuse vastu on avalik huvi. Samad meediaettevõtete juhid aga võivad Veiko Huuse ja Annika Urmi kohta avaldada kõike, mida sülg suhu toob. Kas see on õiglane?
Delfi Meedia, Õhtulehe ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete liidu esindaja on vandeadvokaat Mari Männiko, kes ei oska õiguslikke hinnanguid anda ja seda kinnitas ka prokuratuur. Küsimus on, kas Mari Männiko ja Reena Nieländer on head sõbrad ja mis teeneid Nieländer Delfi Meediale osutab?
Mulle tundub, et esimese astme kohtu avalikud teenistujad on selleks, et teha valeotsuseid, millega kogutakse Eesti Riigile riigilôivudena raha. Reena Nieländer tegi pôhiseaduse vastase otsuse, teine kohtuaste parandab aga vahepeal on juba kohtukulud ja trahvid kirjutatud, mida siis tuleb ükshaaval tagasi taotleda ja igale poole täiendavalt 70 eur maksta! Avalikud teenistujad ei vastuta mitte millegi eest ja ei anna ka riigilõivu vabastust valeotsuse edasikaebamiseks. Minule tundub, et Eesti kohtusüsteemis tuleks teha korralik “puhastuskuur”.
Sellest kogu protsessist kohtus Eesti suurmeediaettevõtete juhtide vastu tuleb palju jätkulugusid, sest siiani on kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad meediaettevõtete poole kaldu. Seda kinnitab fakt, et avalik teenistuja tegi põhiseadust rikkuva otsuse, mis soosis Eesti suurmeediaettevõtete Delfi, Õhtulehe ja nende katuseorganisatsiooni MTÜ Eesti Meediaettevõtete liidu juhte.
Kas tõesti Eesti kohtusüsteemist õiglust enam ei saa, nagu ütles Eesti suursaadik ja diplomaat Clyde Kull oma värskes raamatus: “Kohtust saad seaduse tõlgenduse aga õiglust pead otsima mujalt”. Kas ongi jäänud kaks valikut: Omakohus või kõik avalikud teenistujad, kes ei tunne põhiseadust, jäävad tööst ilma ja asendatakse AI-ga(tehisintellektiga), kes mõistab seaduseid ühtemoodi!
Eesti Vabariigi Põhiseadus Paragrahv 54 ütleb:
“Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.”
Suur Meedia tühistab inimesi, valetab ja kuritarvitab meedia võimu kohtusüsteemis töötavate avalike teenistujate toel. Mina, Veiko Huuse, olen otsustanud pettused välja tuua! Ma tegutsen enda ja hingega inimeste kõrgemaks hüvanguks ja minul on Kõiksuse tugi. Kõik kurjad inimolendid saavad Kõiksuse poolt väärilise tasu. Olge minuga, olete sellega õigluse teel!
Elus Inimene Veiko Huuse
Loe lisaks:
39
