Ma küsisin Tallinna Kesklinnaosa Valitsuse linnosavanemalt Monika Haukanõmm’elt, kas ta on valmis olema 5 päeva ilma koduta tänaval ja kuidas tema enda juhitav linnaosa selle olukorra lahendab? Kas on mõtet maksta toimetulekutoetust või anda abivajajale linnakorter, et vältida perekonna sattumist tänavale? Seniks, kuni ma linnaosavanemalt vastused saan, räägin enda uurimusest.
Veiko Huuse küsimus Monika Haukanõmmele:
Anonüümne (Toimetusele on teada nimed ja olen käinud üle vaatamas elukoha ja perekonna olukorra), Tallinnas majandusraskustesse sattunud perekond räägib oma kogemuse Tallinna Kesklinna Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna avalike teenistujatega suhtlemisest.
Tallinna Kesklinna Sotsiaalhoolekande ametnikud Inga Pronina ja Moonika Roosnupp toetuse taotleja kodukülastusel: „Oi, vaesed küll nii ei ela! „
Märkus: Ametnike poolt üle vaadatud Korteri puhul on tegemist üürikorteriga koos sisustusega! Mööbel on enam kui 10 aastat vana ja kulunud. Mõned mööbliesemed on eelmisest sajandist(antiik), korteri seinad ja laed vajavad värskendust, jne. Korter on sellegipoolest puhas. Kas nii on eetiline Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotisaalhoolekande töötajatel peale vaadates otsustada, kes on vaene, kes mitte? Sotsiaaltöötajad vaatavad peale, et sa pole joodik, üürikorter asub vanalinnas, elanikud näevad „liiga ilusad“ välja ja küll kindlasti pealt vaadates kuskilt raha tuleb. Selline subjektiivne ametnike otsustamine pole eetiline ja pole üheski seaduses sellist “Toetuse kõlbliku” hindamise metoodikat kinnitatud. Kas tõepoolest tuleb oodata seda hetke, kui avalikud teenistujad kaotavad oma rolli ja selle võtab üle AI robot (tehisintellekt) – AI otsustab maksudeklaratsioonide, töötukassa, panga, jmt elektrooniliste andmete põhjal – otsus oleks kindel JAH toetuse andmiseks. Kui tuleb mängu inimfaktor, jääb selline kiusamine kestma senikaua kui inimesed vahetuvad, sest neil on ju oma subjektiivne arvamus kinnsitunud ja see ei muutu niisama, kuna inimesed on väga egoistlikud ja enesekesksed.
Kohtusse kaebamine maksab – riigilõiv ja juriidilised kulud. Samuti võtab kohtuprotsess nii kaua aega, ja inimesed võivad juba tänaval olla, ennem kui abi saabub. Raske on otsustada teiste elutingimuste üle kui sul endal on “soe tool” tagumiku all ja palk laekub viivitusteta (ametnike palk laekub maksumaksjate käest). Tallinna Halduskohus on tihti avalike teenistujate poole kaldu, isegi kui ametnike poolt tõendid puuduvad toetuse väljamaksest keeldumiseks, venitatakse otsustega ja iga kuu tuleb taotlejatel esitada uus taotlus, mis aina kuhjuvad.
Anonüümse perekonna kannatused on kestnud 2 aastat. Korduvalt on tehtud ülevaatamisi, kohal käimist, taotleja tõendid on seadusega kooskõlas, kuid linnaosavalitsus pole pakkunud toimivat teenust, et perekond saaks toime tulla. Ametnikud teevad kiusu: nõuavad taotlejal pidevalt Sostiaalosakonda kohale tulla selgitusi andma, kuigi tänapäeval on elektrooniliselt ja seaduse järgi võimalik olukord lahendada kohale minemata.
Eesti on meil e-riik, näiteks töötukassa, kohtumaja ja ka kõik teised linnaosavalitsused, kus saab teha e-avaldusi ja neid menetletakse. Avalikud teenistujad Kristel Tina, Moonika Roosnupp, Marje Paljak, Inga Pronina, Ene Nugismann – neile see ei sobi! Nad kiusavad ja nõuavad kohaletulekut. Peale seda kui Linnaosavalitsus on taotleja poolt 3 korda kohtusse antud, hakkasid ametnikud igakuiseid küsimusi saatma linnaosa juristi KRISTEL TINA kaudu TÄHITUD KIRJADEGA, mida varasemalt saadeti tavalise emailiga ja oli suhtlus kiirem. Perekond on alati vastanud tavalistele emailidele 24 h jooksul ja varasemalt on nende põhjal ka toetusi makstud. Juristi kaasamine ja tähitult kirjade saatmine on konkreetne venitustaktika ja “mitte maksta toetust” soov. Tähitud kirjadega saadetavad küsimused on samad, mis ennem lihtkirjade teel saadeti ja asjad said ka lahenduse. Kui ennem toetuse taotleja vastused olid vastuvõetavad ja elu olukord on sama(või veel halvem), siis miks nüüd viimased kuud enam need ei sobi? Seadus pole vahepeal muutunud!
Inga Pronina kirjutab oma emailis: “ega sotsiaalteenus ei ole mingi mugavusteenus, te peate kohale tulema ja aja planeerima. ” Tegelikkuses ei tohi majanduslikult hättasattunud perekondi alandada, ega rohkem alavääristada, selline käitumine kuust kuusse on vastuvõetamatu ja selline ülbe ametnike suhtumine tuleb lõpetada – nad ei sobi sotsiaalhoolde süsteemi teenindajaks.
Perekond on teinud taotluse ka korteri saamiseks aga seda pole pakutud. Korra tehti pakkumine 1 toalise korteriga aga perekond on kolmeliikmeline ja see oli väga väike nende jaoks.
Perekond pole toimetulekutoetust saanud juba viimased 5 kuud ning on tõsine oht kaotada ka praegune eluase, mille eest ei vastuta linnaosavalitsuse avalikud teenistujad! Kes siis vastutab? Monika Haukanõmm, Õiguskantsler? Avalike teenistujate loodud seadused ei anna hätta sattunud peredele kaitset ja toetust. Milleks need seadused ja maksud on, kas Mõnitamiseks ja alandamiseks?
Perekonna olemasoleva korteri kaotamisel ei ole neil võimalust vabaturul olevat uut korterit hankida (vanad võlad ja uue eluruumi tagatiste ja kolimise kulud on lihtsalt liiga suured) ja jäävad lihtsalt kodutuks. Täna saaks seda olukorda veel ära hoida kui perekond saab seduse järgi ettenähtud toimetulekutoetust ja perekond saab maksta üürivõlad. Pole alust kahelda, et nad seda ei tee, kuna alati on makstud ära toimetuleku toetusest üür ja kommunaalkulud, selleks on 2 a väljavõte.
Rohkem kannatavad VÄIKEETTEVÕTJAD
Raskes olukorras on väikeettevõtjad, kelle firmad on läinud pankrotti või on makseraskustes või ettevõte polegi tegutsenud aga ta on juh. liige ja/või omanik. Ettevõtja võib olla peres ainus toitja. Sotsiaalhoolde ametnik ei süvene ettevõtte ajaukku ega olukorda, miks on see nii ja ametnik EELDAB , et kuna sa oled omanik, juhatuse liige ja siis kusagilt tuleb ju raha. Kuid raskustes ettevõtja pole saanud ettevõtet likvideerida, sest ka see on kulu ja ennem ta ostab viimse raha eest toitu kui hakkab ettevõtet likvideerima, et “saada sotsiaaltoetust”. Kuid seegi pole kindel enam, et toetust saab, sest selles artiklis on reaalne kogemus, et ei pruugi saada. Avalik teenistuja (linnaametnik, isegi kohtumaja avalikud teenistujad) enam ei tee vahet isegi ei ettevõtte, võlausaldajate, omaniku, või palgatöötaja rahakotil. Üks 1000 eur laekumine ettevõttesse järsku kuulub kõigile. Ja sellest makstake ära kõik kulud, mis siis, et kulusid on näiteks 20 000 eur. Ja selline ongi Kesklinna Linnaosa Valitsuse avalike teenistujate arvamus, mitte tõendid. Nad on kindlad, et kui perekond üritab elatist teenida ja reklaam on uue võimaluse kohta üleval, siis ametnike arvates tähendab ka kohest rahavoogu. Ametnikud ei mõista või ei taha mõista, et reklaam on kulu, mis ei pruugigi tagasi teenida, kui toodet või teenust ei ole inimestele vaja. Kui aga inimene ei reklaami, siis ei saa kuidagi ka luua mingit sissetuleku allikat tulevikuks. Ametnik seda ei mõista, sest tema sissetulek on maksumaksjate rahakotist. Ettevõtte omanikud või ka perekonna liikmed teevad mingi sissetuleku allika loomisel suurema osa tööst tasuta ja ei ole olemas Linnaosavalitsust või Riigiorganit, kes need kulud kinni maksab, kui perekonna idee raha teenida (et väljud toetuste kerjamisest Riigilt) ei too tulemust. Nendel raskes seisus ettevõtjatel on võimatu ka Töötukassas arvele võtta, et Tervisekassa abil saaks vähemalt arsti juurde minna.
Tänased pankrotiavaldused ja Töötukassas töötute registreerimine on ainult väike osa raskustesse sattunud firmadest, perekondadest ja töötajatest. Neid on kordades rohkem kui statistika näitab.
Teine värske näide ühelt raskes olukorras olevalt kahe lapse emalt:
Väga värske info ühelt inimeselt, kes on keerulises eluetapis, üksikema(laste isa ei taha ka lapsi toetada) – pole tööd, sissetulekut, töötukassa toetus on lõppenud, sotsiaaltoetusi ei taheta maksta ja venitatakse, inimesel pangakontod arestitud, võlad kuhjunud, lapsed on peres ja käivad koolis. See inimene käis mõned päevad tagasi Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande töötajate suunamisel Riiklike võlanõustajate konsultatsioonil. Need võlanõustajad on maksumaksja palgal ja peaksid andma nõu “kuidas võlaahelatest ja probleemidest pääseda” – nad peaksid oma kogemuste ja teadmiste põhjal pakkuma reaalseid lahendusi, mitte lohutama “tühjade sõnadega”. See inimene siis kuulas neid nõustajaid(nad olid kõik pensionieelikud või olidki pensionärid) ja 2 tunnise jutu kokkuvõte on see, et lahendusi pole sellisest olukorrast välja tulemiseks! Inimene küsis siis elamispinda riigi(linna) poolt, ja pakuti 10-12 m2 tube kusagil ühsielamus ja see inimene oli siis öelnud et andke 1-3 tuba sellist(kolmeliikmeline pere ja igale üks tuba). Vastus oli, et kahjuks ei saa neid anda, sest nendel on järjekord:))) Miks üldse siis nad pakkusid?:) Miks üldse suunab Sotsiaalhoolekande osakond nõustajate juurde, kellel pole lahendusi ja kulutatakse maksumaksja raha “mingi nõustaja koha täiteks”. Sotsiaalhoolekande töötaja peab ise selle töö ära tegema ja seda ta teeb nagunii kui selgitab välja toetuse taotleja olukorda. Miks on topelttöö? Riigijuhtidel on raha kulutada Ukraina sõjaks, Kliimaministeeriumi(mõttetu asutus) loomiseks, Keeniasse IT projekti arendamiseks, Mõttetu Õlitehase igakuise seisaku eest 4M euri maksmiseks, jne. jne aga raha ei anta abivajajatele vastavalt Riigijuhtide enda loodud seaduste ja määruste alusel – Riigijuhid ei vastuta absoluutselt. Tehakse seadused seaduste pärast, mitte nende reaalseks täitmiseks. Need samad tänased raskes olukorras inimesed on kunagi tööd teinud, makse maksnud, et Riik oleks tugev aga nüüd, kus inimesel vaja abi, siis ka seadused ei kaitse teda. Ilmselgelt on Eestis liiga palju ametnikke ja neid peaks olema 70-80% vähem, on töö kvaliteetsem ja rumalust vähem?
Siinkohal kutsun ülesse inimesi andma endast märku, kes on sarnases olukorras ja teda on jooksutatud ja talunud alandusi. Ma jätkan sotsiaalhoolekande ametnike ebainimlike tegevuste avaldamist. Anonüümsus on tagatud.
Ka advokaadid on moraalitud ja kiusajad
Mitte ainult kohtusüsteemis töötavad avalikud teenistujad pole kallutatud, kiusajad või mõjutatud(vaimselt, “kellegi sõber”, moraalitu, jne) vaid ka advokaadid on mõjutatud. Siinkohal jagame Kristiina Heinmetsa sotsiaalmeedia seinalt pilti infoga, kus tuntud advokaat käitub moraalitult. Märkus: Minule on teada mitmeid advokaate (olen ise mõne sellisega protsessides hetkel), kellel puudub moraal ja kes esindavad “Rahakotte” ning õiglus ja moraal neile korda ei lähe. Vaata Fonte.News EKSPERIMENT
Kiusajad avalikud teenistujad:
Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekandeosakonna esindajad ja vastutajad:
Esindaja: Kristel Tina, s. 18.08.1979
Esindaja: Moonika Roosnupp, s. 15.10.1971
Esindaja: Marje Paljak, s. 14.01.1954
Marje Paljak tutvustus kesklinna valituses veebilehel
Õppisin TPÜs eriala aastatel 1993–1996 ning töötan alates 1997. aastast Tallinna Kesklinna Valitsuse hoolekande osakonna juhatajana. Suuremat tähelepanu tuleks koolituses pöörata kliendi abivajaduse terviklikule hindamisele, vaimse tervise ja lähisuhtevägivalla probleemidele ning kindlasti ennetustööle nii lastekaitse valdkonnas kui ka sotsiaalvaldkonnas tervikuna.
Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem öelnud: Omavalitsused ei tohi panna inimesi aastateks eluruumi järjekorda
Hiljuti kirjutas Eesti Päevaleht kodutuks jäänud naisest, kellele Tallinna Kesklinna valitsus pole suutnud sobivat eluruumi pakkuda. Pakutud on kodutute öömaja, kus saab olla ainult öösiti, ja sotsiaalmajutusüksust ehk ühiselamut, kus tuleb eluruumi jagada võõrastega. Need variandid üksikule naisele ei sobi – nii turvalisus- kui ka muudel kaalutlustel.
Õiguskantsler Ülle Madise on juba varem Tallinna Kesklinna valitsuse tähelepanu juhtinud sellele, et nad peavad andma abivajavale inimesele reaalse elukoha.
Kesklinnavalitsuse sotsiaalosakonnast märgiti, et olemas on ka eluruumi tagamise teenus. „Sel juhul osutab linn inimesele elamispinna üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest vabaturult eluruumi leidmisel,“ selgitas osakonna juhataja Marje Paljak. Aga selleks oleks justkui vaja püsivat sissetulekut.
https://www.tallinn.ee/et/kesklinn/tallinna-kesklinna-valitsuse-sotsiaalhoolekande-osakond
Inga Pronina, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist tel. 6457 862, e-mail: inga.pronina@tallinnlv.ee
Ene Nugismann, Tallinna Kesklinna Valitsus, sotsiaalhoolekande osakonn vanemspetsialist tel. 6457 873, e-mail: Ene.Nugismann@tallinnlv.ee
Palun võtke minuga ühendust ka teistel perekondadel, kes on samamoodi avalike teensitujate poolt vaimse terrori all.
Nähes juba igapäevaselt avalike teenistujate(ametnikud, kohtunikud, riigijuhid, jne) ja advokaatide süüdimatut käitumist, põhiseaduse ja seaduste eiramist ning õigluse ümberdefineerimist, siis oleks võibolla tõesti mõistlik kõik avalikud teenistujad ja advokaadid likvideerida ja asendada AI ga. Seda ju Suure Maailma Lähtestajate grupeering ka plaanib. Eesti Ekspress näeb ka lahendust AI-s:
