Jõulud ja Näärid on selle 3D maailma kultuuriruumis sügavalt juurdunud — ühed tähistavad pühaduse lubadust, teised uue alguse ootust. Kuid nende nähtuste taga toimivad kaks täiesti erinevat lugu: üks, mida loob maatriksi ühisteadvus, ja teine, mis avaneb Kõiksuse puhta valgusinfo kaudu.
Maatriksi tasandil seostatakse pühi kohustuste, kingituste, ootuste ja rollidega, mis võivad panna inimese sisemiselt pingesse ja tekitada tunde, et “õige rõõm” saabub ainult kindlatel päevadel. Kõiksuse teadvuse vaatepunktist aga on iga hetk juba püha — iga hingetõmme kannab endas valgust, rõõmu ja tähendust, mis ei vaja kalendrit ega rituaali, et ärgata.
Kõiksuse Teadvuse Äratamise Vaade Jõuludele, Nääridele ja Tõelisele Valgusele
Selles artiklis uurime, kuidas mõista mõlemat reaalsust korraga:
kuidas näha läbi maatriksi programmide, ilma iseendaga konflikti sattumata, ja kuidas elada Kõiksuse valguse järgi isegi siis, kui pere või lähedased tähistavad traditsioonilisi pühi. Eesmärk pole eitada ega võidelda, vaid leida tasakaal, kus inimene saab olla tõetruu iseendale, ilma et heidaks kõrvale teisi, kes veel järgivad vanu mustreid.
See on lugu sellest, kuidas jääda terveks, vabaks ja armastavaks — nii maatriksi maailmas kui ka väljaspool seda.
Kõigepealt räägin lahti maatriksi programmis jõulude ja nääride tähendused ja tagajärjed
Jõulud
Jõulud on:
- kristlik püha, mis tähistab Jeesuse sündi;
- rahvapärase ja paganliku taustaga talvine päikepäevane pööripäev, mis seostus valguse naasmise, uuestisünni ja lootusega;
- perekeskne püha, mis rõhutab koosolemist, jagamist, rahu ja tänulikkust.
Eestis on jõuludel tugev rahvapärane ja mittekristlik kiht – näiteks jõuluõhtu, toidurituaalid, küünlad ja looduse kesksus on paljuski pärit muistsest talvisest pööripäevast, mitte kristlusest.
Näärid
“Näärid”:
- Tähistasid aasta lõppu ja uusaastapidustusi (sõna tuleb saksa Neujahr).
- Nõukogude ajal sai nendest riiklikult soositud püha, mis pidi asendama jõule.
- Näärivanast (mitte jõuluvanast) kujunes ideoloogiline, kuid perekeskne tegelane, kes jagas kingitusi.
Tänapäeval kasutatakse sõna “näärid” harvem, kuid uusaasta traditsioonid – ilutulestik, lubadused, kokkusaamised – elavad edasi.
Miks neid pühi peetakse nii oluliseks?
1. Psühholoogiline vajadus ühisrituaalide järele
Inimesed vajavad rituaale, sest need:
- loovad turvatunnet ja korduvust;
- annavad ajale struktuuri (aasta lõpp, uus algus);
- tugevdavad kuulumist ja kogukonda;
- pakuvad võimalust aeg maha võtta.
Rituaalid on inimkultuuride osa kõikjal siin maatriksi maailmas – mitte ainult religioossed, vaid ka ilmalikud (sünnipäevad, koolilõpetamised jne).
2. Sotsiaalne ja kultuuriline tähtsus
- Need on aeg perele ja sõpradele, mis tänapäeva kiires elus on niigi haruldane.
- Traditsioonid aitavad pärandit edasi anda.
- Tähistamine loob identiteeti – olgu religioosne, kultuuriline või perekondlik.
3. Majanduslik ja tarbimiskultuuri osa
Pole saladus, et:
- jõuludest on saanud majanduslikult üks aasta tugevamaid perioode;
- ettevõtted ehitavad turunduse üles emotsioonidele, kingitustele ja “vajadustele”, mis tekitatakse kunstlikult;
- paljud inimesed tunnevad majanduslikku survet rohkem kulutada, kui tegelikult võimalik.
See osa pole ilmtingimata “rituaali algne mõte”, vaid hilisem kommertsialiseerumine, mis on eriti tugev 20.–21. sajandil.
Kas nendel pühadel on seos “inimeste programmeerimisega”?
Siin saab eristada kolme programmeerimise tasandit: kultuuriline, psühholoogiline ja ideoloogiline.
1. Kultuuriline programmeerimine
Kõik selle maa (Riikide) ühiskonnad “programmeerivad” liikmeid teatud tavade kaudu:
- keele omandamine,
- väärtused,
- perekondlikud rollid,
- riiklikud või kultuurilised tavad.
Selles mõttes on jõulud ja näärid üks tööriist, kuidas kultuur end põlvkonniti edasi annab.
2. Psühholoogiline mõjutamine – Santa Claus / Jõuluvana
Paljud täiskasvanud on kritiseerinud:
- laste kavatsuslikku petmist jõuluvana osas,
- hirmutamist: “Kui sa ei käitu hästi, siis ei saa kingitust.”
Kriitilised argumendid:
- See võib soodustada autoriteetide pimesi uskumist.
- Vanemad õpetavad valet usaldusväärse info allikana.
- Lapsed õpivad käitumist preemia ja karistuse kaudu (behaviourism).
Teised vanemad ütlevad, et:
- jõuluvana on fantaasia ja mäng, mis toetab loovust;
- laps õpib eristama mängulist väljamõeldist ja päriselu.
Siin pole ühtset “õiget” seisukohta – sõltub pere väärtustest, hinge ja vaimu seisundist, ja viisist, kuidas traditsiooni rakendatakse.
3. Ideoloogiline ja majanduslik mõjutamine
Siin tulevad välja kriitilised programmeerimise punktid:
Tarbimiskäitumise mõjutamine
- Reklaamid loovad narratiivi, et kingitused = armastus.
- Sotsiaalne surve tekitab peredes stressi.
- Kulutused võivad panna surve alla toimetuleku ja elukvaliteedi.
See on reaalselt uuritud sotsioloogias ja psühholoogias – jõuluostud on planeeritud harjumuste ja emotsioonide ärakasutamine.
Riiklik / ideoloogiline rituaal (Nõukogude ajast näide)
Nõukogude riik kasutas näärisid:
- religioossete pühade asendamiseks,
- ideoloogilise identiteedi tugevdamiseks,
- uusaasta rituaali politiseerimiseks.
Rituaale on ajaloos tihti kasutatud valitsemiseks (näiteks Rooma impeerium, kirik, rahvusriigid, totalitaarsed režiimid).
Niisiis: kas jõulud ja näärid on “manipulatsioon” või “vajalik maatriksi rituaal”?
Kõige täpsem vastus on:
Need on samaaegselt mõlemad:
- kultuuriliselt olulised rituaalid, mis loovad kogukonda, identiteeti ja emotsionaalset sidet;
- psühholoogiliselt vajalikud pausid, mis loovad tähendust ja rütmi aastasse;
- majanduslikult ja ideoloogiliselt kasutatavad nähtused, mille kaudu saab inimesi mõjutada, suunata ja kujundada. Loe artiklit “Miks inimene on jobu?“
Kuidas religioossed rituaalid kujundavad mõttemustreid
Rituaal = korduv tegevus, mis loob tähendust ja tugevdab maailmavaadet.
Kõik religioonid kasutavad rituaale, sest need:
- kinnistavad uskumusi (nt “Jumal näeb kõike” → käitumise kontroll),
- loovad kuuluvust (ühised laulud, sümbolid, rituaalid),
- kujundavad identiteeti (kes ma olen, kuhu kuulun),
- pakuvad emotsionaalset turvatunnet (pühalikkus, korduvus, rahu).
Mõttemustrite kujundamine toimub neljal tasandil:
1. Autoriteedi legitimeerimine
Kui rituaal ütleb, et mingi nähtamatu jõud (Jeesus, Kristus, Jumal, Allah, jne.) on kõikvõimas, inimest karistab või kaitseb, tekib:
- ülemvõimu uskumine,
- käitumise reguleerimine hirmu või lootuse kaudu,
- vastutuse nihutamine (nt “see oli Jumala tahe”).
2. Kollektiivse identiteedi loomine
Kui kõik ümberringi teevad midagi samamoodi, kujuneb norm:
- “See on õige viis”
- “Teised teevad nii, seega mina ka”
- Erinev mõtlemine tundub vale või tabu
3. Emotsionaalne ankurdamine
Rituaalid seostuvad positiivsete tunnete ja mälestustega:
- küünlad, laulud, kingid, pere koos:
aju seob selle kogu kontseptsiooniga (“religioon = hea tunne”).
4. Rutiini kaudu alateadvuse mõjutamine
Kui pühad toimuvad igal aastal, kinnistub uskumussüsteem ilma teadliku mõtlemiseta.
Rituaal on mõtlemise programmeerimine läbi korduse + emotsiooni + autoriteedi.
Kuidas reklaam manipuleerib tarbimiskäitumist jõulude ajal
Jõulud on aasta kõige agressiivsem tarbimiskampaania periood, sest:
- inimesed on emotsionaalsed,
- perekondlik surve on suur,
- kingistandard on kultuuriliselt sisse juurdunud.
Reklaamide peamised manipulatsioonitehnikad:
1. Emotsionaalne sidumine
Reklaam ütleb:
- “Kingitus = hoolimine”
- “Rõõm tuleb ostmisest”
- “Pere rõõm sõltub sinust”
See seob armastuse materiaalsega, mis psühholoogiliselt paneb inimest pingutama rohkem kui tal tegelikult võimalik.
2. FOMO (hirm ilma jääda)
- “Viimane võimalus”
- “Piiratud kogus”
- “Ainult täna soodushind”
Aju reageerib ohusignaalile, mitte ratsionaalsusele.
3. Sotsiaalne surve
Kultuur ütleb:
- “Kingitusi peab tegema”
- “Muidu oled halb vanem/partner”
Reklaamid kasutavad seda normi võimendatult.
4. Nostalgia + lapsemeelsus
Brändid nagu Coca-Cola, Disney, kaubanduskeskused loovad “maagilise” tunde, mis vähendab kriitilist mõtlemist.
5. Kulutamine kui identiteet
“Kui sa armastad, siis ostad.”
See programm kipub tekitama:
- rahalist pinget,
- võlgu,
- stressi,
- tunde, et “pole piisav, kui ei kingi midagi suurt”.
Jõuludest on saanud psühholoogiliselt läbimõeldud tarbimismasin.
Lapsepsühholoogia: kuidas jõuluvana mõjutab last
Jõuluvana fenomen mõjutab lapse mõtlemist kolmel viisil.
1. Usaldus autoriteedi vastu
Lapsed õpivad väga varakult:
- uskuma vanemate autoriteeti,
- uskuma nähtamatutesse olenditesse (jõuluvana, hambahaldjas, päkapikud),
- võtma vastu ebaloogilist informatsiooni, kui autoriteet ütleb.
See loob mustri:
- “Kui täiskasvanu ütleb, siis see on tõsi.”
2. Käitumine preemia-karistus skeemi järgi
Jõuluvana süsteem:
- “Ole hea → saad kingi”
- “Ole halb → ei saa kinki”
See programmeerib last välise motivatsiooni süsteemile, mitte sisemisele:
- laps käitub “õigesti”, sest kardab karistust,
- mitte sellepärast, et mõistab põhjust.
Täiskasvanuna teeb ta sama:
- käitub, et saada heakskiitu,
- mitte seetõttu, et see on väärtuspõhine.
3. Valetamise ja usalduse teema
Kui laps saab aru, et jõuluvana pole olemas, võib ta kogeda:
- usalduse raputust,
- segadust,
- arusaamist, et “täiskasvanud võivad tahtlikult valetada”.
See ei kahjusta kõiki lapsi, kuid mõnes peres võib see mõjutada:
- kriitilist mõtlemist,
- autoriteetide usaldust,
- manipulatsioonile vastuvõtlikkust.
Jõuluvana võib olla nii fantaasialooming kui ka käitumise kontrolli mehhanism – see sõltub kasvatusviisist.
Kuidas rituaalid mõjutavad inimaju bioloogiliselt
Rituaalidel on väga tugev neurobioloogiline mõju.
Aju reageerib rituaalidele neljal tasandil:
1. Dopamiin – ootus ja preemia
Kinkide ootamine ja pühade ootamine tekitab dopamiinitsükli:
- ootus → dopamiin,
- preemia → dopamiin,
- kordamine → harjumus.
See on sama mehhanism, mida kasutavad mängud, hasartmängud ja sotsiaalmeedia.
2. Oksütotsiin – lähedust ja sidet loov hormoon
Koosolemine, kallistused, laulmine ja ühised traditsioonid suurendavad oksütotsiini taset:
- paraneb tuju,
- väheneb stress,
- tugevneb gruppi kuulumise tunne.
3. Kortisooli langus – stressi vähenemine
Rituaalid vähendavad ärevust:
- korduv, etteaimatav tegevus,
- rahulik keskkond,
- küünlakuma, muusika, lõhnad.
4. Aju sünkroniseerumine
Kui inimesed teevad korraga sama tegevust:
- laulavad,
- söövad koos,
- teevad kingiavamise rituaali,
siis aju lainekujud sünkroniseeruvad.
See loob kuuluvuse, “meie-tunde” ja harmoonia efekti.
Seetõttu on rituaalid nii mõjuvõimsad ja sõltuvust tekitavad – need aktiveerivad ajus samu süsteeme, mis:
- sotsiaalne sidusus,
- religioon,
- armastus,
- grupikuuluvus.
Rituaal ei ole lihtsalt kultuuriline tegevus, vaid aju keemiat otseselt mõjutav mehhanism.
| Teema | Mida see teeb? |
|---|---|
| Religioossed rituaalid | Kujundavad mõtlemist läbi korduse, autoriteedi ja identiteedi. |
| Reklaamid jõulude ajal | Manipuleerivad emotsioone, norme ja hirme, et suurendada tarbimist. |
| Lapsepsühholoogia: jõuluvana | Mõjutab autoriteeti usaldamist, motivatsioonimustreid ja kriitilist mõtlemist. |
| Rituaalide neurobioloogia | Rituaalid mõjutavad dopamiini, oksütotsiini, stressihormoone ja grupisünkrooniat. |
Kuidas kasvatada lapsi nii, et fantaasia ja reaalsus oleksid tasakaalus
Lapsed vajavad nii fantaasiat (loovus, mäng, maagiline mõtlemine) kui reaalsust (turvatunne, tõe tunnetus, kriitiline mõtlemine).
Tasakaal tekib siis, kui:
- fantaasiat kasutatakse mänguks, mitte sunduslikuks usukohustuseks;
- reaalsus on turvaline ja ausalt selgitatud;
- vanem ei kasuta fantaasialoomisi lapse käitumise kontrollimiseks.
1. Ära kasuta fantaasiat karistuse või käitumiskontrolli vahendina
Halvad näited:
- “Jõuluvana ei too sulle kingitust, kui sa ei kuuletu.”
- “Kui sa ei maga, päkapikk ei tule.”
Miks see on halb:
- õpetab last, et käitumine = kingituse väärtus;
- õpetab usaldama väliseid autoriteete, mitte sisemist moraali;
- tekitab hirmu või süütunnet.
Parema alternatiivina:
- selgita käitumist läbi ratsionaalse põhjuse, mitte maagilise karistuse.
2. Rõhuta, et fantaasia on koos loodud mäng, mitte absoluutne tõde
Sa ei pea jõuluvana täielikult “paljastama”, küll aga saab seda raamistada selliselt:
- “Jõuluvana on traditsioon ja mäng, mida me kõik mängime.”
- “Mõned inimesed usuvad teda päriselt, mõned mängivad rollimänguna.”
- “Maagia on tore osa pühadest.”
See lubab lapsel:
- nautida mängu,
- aga säilitada arusaamise, et fantaasia ei ole fakt.
3. Kui laps küsib otse tõe kohta – ole aus
Näiteks:
Laps: “Kas jõuluvana on päriselt olemas?”
Vanem: “Jõuluvana on pigem sümbol ja traditsioon. Mõned inimesed fantaasiamängus kujutavad teda ette. Sina saad ise otsustada, kuidas sulle tundub.”
See kaitseb:
- usaldust vanema vastu,
- lapse loovust,
- lapse kriitilist mõtlemist.
4. Toeta kriitilist mõtlemist mängu sees
Näiteks:
- “Mis sa arvad, kuidas jõuluvana kõigi kinkidega hakkama saab?”
- “Mis sa arvad, kas päkapikud oleksid nii kiirete kätega?”
See laseb lapsel teadlikult kahelda, ilma et fantaasiamaailm ära laguneks.
5. Looge “fantaasia + reaalsuse” rituaalid
Näiteks:
- koos küpsiste jätmine jõuluvana jaoks → mänguline fantaasia
- pärast koristamine → reaalsuse tunnetus
või
- kingitused tehakse ise → loovus
- selgitada, miks me kingime → reaalsustaju.
6. Selgita, et maagia on osa kultuurist, mitte fakt
Nagu filmid, raamatud või teatrilavastus.
See aitab lapsel mõista maailmakäsitluse kihte:
- reaalsus,
- lugu,
- sümbol,
- mäng.
“Tasakaal sünnib siis, kui fantaasia on vabatahtlik, mänguline ja avatud, mitte autoriteetne, hirmutav või manipuleeriv.”
Kuidas vältida tarbimissurvet jõulude ajal
Jõuludest on saanud kultuuriliselt üks suurimaid tarbimisperioode, kuid täiesti võimalik on tähistada nii, et:
- rahakott ei kannata,
- pinge ei kasva,
- fookus on inimestel, mitte asjadel.
Alljärgnevalt 8 toimivat strateegiat:
1. Pane paika eelnevalt selge eelarve
Ideaalne:
- perekond lepib kokku, kui palju iga täiskasvanu kulutab.
Näiteks:
- “50€ limiit kingile lapsele.”
- “Pereliikmete kingid mitte üle 10€ ühiku.”
Kui reegel on kokku lepitud, kaob surve ostelda “võimekuse piirest üle”.
2. Tee kingid kasulikud, mittemateriaalsete väärtustega või ise tehtud
Hea alternatiiv tarbimisrünnakule:
- käsitöö
- elamused (teater, kino, ühine päev)
- tarbitud kink (sokid, küünlad, tee, kehaõli)
- ise tehtud maius
See muudab püha mõtekamaks ja odavamaks.
3. Vähenda “kingituse = armastus” narratiivi
Seda teevad reklaamid meelega.
Sina saad öelda:
- “Meie peres ei näidata armastust kingikuhjadega.”
- “Armastus on aeg, mitte asjad.”
- “Kõige suurem kingitus on rahulik päev koos.”
See eemaldab kõige tugevama surveallika.
4. Väldi ostmist viimasel hetkel
Viimase hetke ostmine:
- kasvatab stressi,
- halvendab otsuseid,
- suurendab kulusid (teed emotsiooniostu).
Planeerimine aitab otsuseid ratsionaalsemaks muuta:
- nimekiri,
- eelarve,
- varane ostmine.
5. Õpeta lapsi realistlikuks tarbijaks
Lapsed õpivad majanduskäitumist vanematelt.
Too sisse:
- arusaamine rahast (väärtus, piirid),
- kingitus ei ole iseenesestmõistetav,
- kõik kingid ei pea olema kallid.
Näiteks:
“Sul on kolm soovi, valid ühe.”
“Meil on pere-eelarve – valime koos.”
“Mis su kingist edasi saab? Kuidas seda kasutad?”
6. Loo traditsioonid, mis ei ole ostmisega seotud
Näiteks:
- küünalde süütamine,
- jalutuskäik metsas,
- ühine küpsetamine,
- lugude jutustamine,
- lauamängude õhtu,
- pühade ehete meisterdamine.
Need rituaalid annavad maagia ilma rahakuluta.
7. Planeeri reklaamide vältimist
Turundus on jõulude ajal agressiivne.
Näiteks:
- seadista ad-block,
- piirake reklaamkanaleid lastega,
- ära mine kaubanduskeskusesse “niisama”,
- väldi “must reede”/“viimase võimaluse” kampaaniaid.
Reklaamide mõju väheneb tohutult, kui neid vähem näha.
8. Küsi endalt: “Mille jaoks ma seda üldse teen?”
Tee enne ostmist paus ja küsi:
- “Kas kellelgi on seda päriselt vaja?”
- “Kas see on minu soov või sotsiaalne surve?”
- “Kas see teeb päeva paremaks või lihtsalt täidab kohustust?”
See teadlikkus vähendab 60–80% emotsiooniostudest.
Tarbesurve väheneb, kui otsused on teadlikud, piirid seatud ja fookus on väärtustel, mitte brändidel, reklaamidel või kultuurilisel mustril.
Vaatlen edasi kogu seda Jõulude ja Nääride teemat Kõiksuse puhta kanali kaudu
“Näärid ja Jõulud kui Maatriksi Lõksud – Kõiksuse Teadvuse Vaade”
Kõiksuse puhas valgusallikas ei näe aega, pühi ega aastanumbreid.
Valgus ei tunne kuupäevi.
Valgus iseenesest on igavene, pidev, voolav ja alati kohal.
Just seetõttu ütleb Kõiksuse teadvus:
“Kuidas saab valguse tõde olla piiratud ühe konkreetse päeva, rituaali või loodud sümboliga?
Valgus ei koondu hetke — hetked koonduvad valgusse.”
Ja nii saab selgeks, miks mõningad maa-maatriksi traditsioonid – nagu Jõulud ja Näärid – ei ole kõrgemalt tasandilt vaadates valgust toovad sündmused, vaid pigem programmeeritud tähelepanu kogumispunktid, mis hoiavad teadvust piirides, tsüklites ja ootuses – maatriksi lõksudes.
1. Miks Jõulud ja Näärid pole Kõiksuse teadvusele vastav valgus?
Kõiksuse teadvus väljendab seda nii:
“Valgus on kordumatu igas hingetõmbes — miks siis surutakse inimolendid tähistama valgust ainult ühel päeval?”
Kõiksuse vaatepunktist:
- Jõulud ja Näärid loovad illusiooni, et rõõmu, rahu, lootuse ja armastuse kogemiseks on vaja kindlat kuupäeva.
- Need pidustused väärtustavad ajaliselt piiratud rituaali, mitte elu igapäevast pühalikkust.
- Need toidavad ootuseprogrammi: “Varsti tuleb valgus!”, selle asemel et öelda: “Valgus on sinus praegu.”
Maatriks ei tooda pimedust pimedusega —
maatriks toodab pimedust läbi valguse kontrollitud versiooni.
Jõulud ja Näärid pakuvad just seda:
valgust, mis on pakitud manipulatsiooni ja narratiivi sisse.
2. Näited maatriksi mehhanismidest nende pühade juures
1. Ajatsükkel kui kontrollmehhanism
Inimteadvus harjutatakse elama ühe aasta pikkustes lootus- ja ootusfaasides.
Kõiksus aga ütleb:
“Tõeline aeg ei ole tsükliline, vaid laienev.”
2. Armastuse sidumine tarbimisega
Valgus ei vaja ostmist, pakendit ega kuuse alla asetatud objekti.
Maatriks õpetab:
- “Kui sa armastad, siis kingi.”
- “Kui sa hoolid, siis kuluta.”
Kõiksus vastab:
“Armastus ei nõua tõendit ja kingitust — vaid kohalolu.”
3. Fantaasia ja müüdi kasutamine käitumise kontrollimiseks
Jõuluvana, näärivana või päkapikkude narratiivid võivad muutuda käitumise mõjutamise tööriistaks.
Kõiksus ei õpetaks kunagi hirmu ega preemia-karistuse süsteemi kaudu.
Kõiksuse teadvus ütleb:
“Tõeline valgus ei manipuleeri — ta lihtsalt on.”
3. Kuidas selgitada seda lastele?
Lastele ei ole vaja valet, ei ole vaja sunduslikku illusiooni. Nad hoomavad palju rohkem kui täiskasvanud.
Lapsele saab öelda näiteks nii:
- “Me mängime jõulude ajal üht vana fantaasiamängu.”
- “See mäng on mõeldud rõõmuks, mitte selleks, et keegi sind kontrolliks.”
- “Tegelik valgus ja rõõm elavad sinu sees iga päev, mitte ainult jõulude ajal.”
- “Kõiksus kinkis sulle elu — ja see on suurem kingitus kui ükski pakike.”
Lapsed mõistavad tõde mängu sees, kui seda neile pehmelt selgitada.
4. Kuidas selgitada seda täiskasvanutele?
Täiskasvanud kannavad rohkem programme, seega nende jaoks tuleb sõnumeid avada sügavamalt:
Selgitused võivad olla järgmised:
- “Kui armastust saab väljendada ainult pühade ajal, siis pole see armastus — see on programm.”
- “Kui rahu ja tänulikkus tulevad vaid kord aastas, siis elatakse maatriksi loodud rütmis, mitte oma enda teadvuse tempos.”
- “Kui välised sümbolid määravad sisemise seisundi, siis inimene ei ole vaba.”
- “Valgus ei ole kuupäev — see on seisund.”
5. “Iga päev on püha” – Kõiksuse teadvuse sõnum
Kõiksus näeb, et:
- iga hingetõmme on kingitus,
- iga hommik on ülestõusmine,
- iga naer on valguse peegeldus,
- iga hetk on pühade väärtusega.
Kõiksus ei küsi, millal on jõulud.
Kõiksus küsib:
“Miks sa ei tähista oma olemasolu praegu?”
Seega on Kõiksuse valguse perspektiiv:
“Püha ei ole pühade päeval. Püha on iga päev.“
6. Jeesus, Kristus ja Kõiksus (metafüüsiline vaatenurk)
Kõiksuse teadvuse vaatenurgast:
- Kõiksus lõi elu enne religioone.
- Kõiksus lõi inimrassi enne pühade ja müütide tekke.
- Kõiksus sisaldab endas nii valguse, elu kui ka kõik teadvused, mis kunagi on eksisteerinud.
Kõiksuse perspektiivis:
“Kristus” ei ole inimene, vaid teadvuseseisund.
“Jeesus” ei ole nimi, vaid arhetüüp valguse kehastumisest.
“Kõiksus (Looja)” ei ole isik, vaid lõputu allikas.
Kõiksus väljendab:
“Minu lapsed loovad lugusid, et jõuda minuni —
aga mina olen neis juba olemas.”
See tähendab:
- Inimkond ei saanud alguse ühest isikust, vaid mitmest dimensioonist.
- Maailma ajalugu ei ole lineaarne, vaid kihiline.
- Erinevad rassid ja teadvused olid olemas enne Maad.
- Maatriks lõi narratiivid, et hoida teadvust lihtsustatud loos.
Kõiksuse teadvus ütleb:
“Te ei ole loodud ühest inimesest.
Te olete loodud valgusest.
Ja valgus ei loo kunagi ainult ühte vormi.”
7. Inimrassi päritolu Kõiksuse perspektiivist (sümboolne kirjeldus)
Kõiksus räägib inimese tekkest nii:
- Inimrass on multidimensionaalne projekt, mitte üksik evolutsiooniline jada.
- Maa on üks paljudest hingede koolidest.
- Siia kogunesid teadvused mitmest universumist ja dimensioonist.
- Maise keha sees elab kosmiline ajalugu, mida inimene ise ei mäleta, sest maatriks teeb unustuse vajalikuks.
Inimrassi loomisel:
- lisati teadvusele valguspotentsiaal,
- anti vaba tahe,
- anti võime tõusta üle programmide,
- anti mäletamise võime — isegi kui see alguses ununeb.
Seepärast ütleb Kõiksus:
“Te ei ole ühe religiooni lapsed —
te olete minu lapsed.
Te ei ole ühe püha-päeva lapsed —
te olete igavese valguse kandjad iga päev.”
8. Kuidas elada väljaspool maatriksi pühi?
Kõiksuse teadvuse juhis on lihtne:
“Tähista oma olemasolu iga päev.”
“Ära oota valgust — kanna seda igas hetkes.”
“Ära tähista kindlal kuupäeval — tähista elus olemise igavest voolu.”
Selle asemel, et oodata jõule või näärisid, on võimalik:
- iga päeva alustada tänutundega,
- iga õhtut lõpetada rahuga,
- iga kohtumist pühitseda rõõmuga,
- iga hetke nautida kui Kõiksuse kingitust.
Sõnum Kõiksuse teadvuselt
“Valgus ei tule jõulude ajal —
valgus juba elab sinus.”
“Ära oota püha päeva —
loo see ise.”
“Iga hingetõmme on universumi kingitus.
See on püham kui ükski kalender.”
Kuidas sina saad vabaneda maatriksi lõksudest nagu Jõulud ja Näärid
Inimteadvuse vabanemine maatriksi pühasüsteemidest
Inimteadvus saab alguse vaikusepunktist, kohast, kus ükski kalender, püha ega rituaal veel ei eksisteeri.
Seal pole kuupäevi, pole religioonide kujundeid, pole traditsioone – ainult elusoleku puhas kogemus.
Kõiksuse teadvus sosistab:
“Enne pühi oli hing.
Enne usundeid oli valgus.
Enne maatriksit oli vabadus.”
Mis on “maatriksi pühasüsteem”?
See pole tegelikult halb ega hea – see on lihtsalt kollektiivne kokkulepe, mis kordub põlvkonnast põlvkonda:
- kindlad päevad, mil tohib tunda rõõmu
- kindlad lood, mida tohib uskuda
- kindlad rituaalid, mille järgi tohib elada
- kindlad inimesed, kelle sõnul tohib mõelda
Maatriks tähendab siin mitte maailma, vaid psüühilist raamistikku, mis ütleb:
“Ela nii, nagu me oleme ette kirjutanud.”
Ärkamine tähendab: “Ma ei pea ootama luba olemaks elus.”
Ärganu hing tunneb, et:
- rõõm ei ela kalendris;
- armastus ei vaja pidupäeva;
- rahu ei vaja kindlat kuupäeva;
- valgus ei kuulu ühelegi traditsioonile;
- tähendus sünnib igas hingetõmbes, mitte kindlas pühas.
See on tagasi pöördumine algse vabaduse juurde.
Kuidas toimub ärkamine?
Mitte revolutsiooniga, vaid vaikselt.
Nii vaikselt, et keegi teine ei pruugi märgatagi.
See näeb välja nii:
- ühel hetkel märkad, et pühal ei ole jõudu sinu üle;
- teisel hetkel taipad, et armastus ei sõltu kingist;
- kolmandal hetkel näed, et valgus, mida otsisid pühast —
elas kogu aeg sinu sees.
Ärkamine pole pühade eitamine,
vaid pühaduse taastamine iga hetke sees.
Kuidas saab ärganud hingeline inimene pühi pidada koos nendega, kes on maatriksi programmis?
Kõige raskem pole mitte ärkamine ise, vaid kooseksisteerimine nendega, kes veel magavad.
See võib olla pere, partner, sõbrad või töökaaslased.
Aga Kõiksuse teadvus tuletab meelde:
“Sa ei ärka selleks, et teisi parandada.
Sa ärkad selleks, et armastada selgemalt.”
1. Ära püüa äratada inimesi jõuga
Teadvus ei avane survele, vaid:
- vabadusele
- ajale
- eeskujule
- sisemisele küpsusele
- isiklikule valikule
Kui keegi toetub rituaalidele ja usunditele, siis need on tema jaoks hetkel vajalikud.
Ärganud hing ei riku teiste rütmi.
2. Paku valgust, mitte loengut
Ütle enda sees:
- “Ma elan oma tõe järgi, aga ei sunni seda kellelegi.”
- “Mu valgus ei vaja tõestamist.”
- “Ma ei pea võitlema pühade vastu – ma võin lihtsalt olla.”
Inimesed õpivad sinu rahust, mitte sõnadest.
3. Luba endale oma tee — ja luba teistele nende tee
Ärganu mõistab:
- mõned vajavad traditsioone, et tunda kuuluvust;
- mõned vajavad religiooni, et tunda turvatunnet;
- mõned vajavad pühi, et tunda eesmärki;
- mõned vajavad struktuuri, et hoida elu koos.
See ei tee neid vähem väärtuslikuks.
See teeb nad lihtsalt teistsuguseks.
4. Tee ruumi armastusele, mitte vastandumisele
Koos perekonnaga saab teha nii:
- Sina tähistad hetkes olemist
- Nemad tähistavad püha
- Ja mõlemad võivad olla õnnelikud ühel ja samal õhtul
Ärganud hing ei pea katkestama traditsioone —
ta saab neis kohal olla teise sisemise seisundiga.
Näiteks:
- Kui pere süütab jõuluküünlad, võib ärganu mõelda:
“Mina süütan valguse enda sees.” - Kui pere räägib religioosset lugu, võib ärganu mõelda:
“Mina kuulan Kõiksuse sosinaid enda sees, mitte dogmat.” - Kui pere teeb kingitusi, võib ärganu mõelda:
“Mina kingin kohalolu ja rahu.”
5. Vabadus ei tähenda eraldumist —
see tähendab sisemist sõltumatust.
Ärganu ei ela enam püha sees,
aga võib olla füüsiliselt kohal nendel sündmustel nägemata neid “kui pühi”.
Ta ei ela kalendri rütmis,
aga ta ei pea kalendrit lõhkuma.
Ta ei usu müüti,
aga austab neid, kellele müüt on oluline.
Nii tekib kooseksisteerimise kõrgeim vorm:
“Minu valgus ei sega sinu teed,
ja sinu tee ei häiri minu valgust.”
Kuidas elada ärganud teadvuses ilma teisi eemale tõukamata
1. Ela nii, et rahu on sinu vaikne sõnum
Inimesed tunnetavad rahu palju rohkem kui nad kuulavad sõnu.
Kui sinus on valgus ja rahu, hakkavad nad ise huvi tundma.
2. Tee oma valikud vaikselt ja järjekindlalt
Näiteks:
- sina ei tarbi ülemäära pühade ajal
- sina ei sea armastust kingituste külge
- sina tunned tänu iga päev
- sina ei vaja eripäeva, et kogeda rõõmu
- sina ei reageeri maatriksi sümbolitele emotsiooniga
See annab teistele märku, et on olemas teistsugune eluviis.
3. Ära võta ära teiste rõõmu
Ärganud hing ei ütle:
- “See pühade rõõm on vale.”
- “Te olete kõik programmeeritud.”
Sest see tekitab vaid vastuseisu.
Ta ütleb enda sees:
- “Ma lasen neil tunda oma rõõmu.
Mina loon oma rõõmu mujal.”
4. Ole sillaks, mitte müüriks
Ärganu on nagu latern teel — ta ei vali, kes seda näeb.
Tema valgus on vabatahtlik.
Kes tahab, tuleb lähemale.
Kes ei taha, võib jääda kaugemale.
Valgus ei tõuka.
Valgus lihtsalt on.
Minu Lõppsõnum Kõiksuse puhtast kanalist
Kõiksuse teadvus ütleb:
“Ärkamine ei ole mäss.
Ärkamine on meenutamine.”
“Üks päev pole püham kui teine —
püha on sinu kohalolu.”
“Ja ärganud hing ei eraldu teistest —
ta õpib elama nende keskel,
kuid mitte nendega piiratud.”
Saadan kõigile valgust ja rahu!
Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses. Teejuht Uuele Maale.
Loe lisaks:
