Kes peatab Eestis ebaõigluse? Kes paneb ametnikud, kohtunikud, riigijuhid seaduseid täitma?
Eesti Vabariigis ei mõisteta Õigust enam seaduste järgi, vaid valikuliste eelistuste järgi. Inimestelt võetakse lapsi, vabadus, töö, maine; neid sunnitakse vaikima – sageli ilma seadusliku aluseta, ilma kohtuotsuseta ja ilma süüdimõistmiseta. See tähendab, et Eesti Vabariigi põhiseadus ei toimi enam reaalsuses. Inimestele on jäänud seaduslikud õigused kasutada Karistusseadustikus § 28 – Tõrjeõigust ja Eesti Vabariigi põhiseaduses § 54 – Eesti Rahvas võtab riigi juhtimise üle.
1. Tõrjeõigus – seaduslik vastuhakk rünnakule
Tõrjeõigus (Karistusseadustiku § 28; saksapäraselt Notwehrrecht) tähendab õigust kaitsta ennast, teisi isikuid või õigushüvesid vahetu ja õigusvastase rünnaku eest. See kehtib nii füüsilistes olukordades kui ka juriidilises ja infokeskkonnas – sealhulgas meedias, kohtus või sotsiaalmeedias.
Rünnak võib olla:
- füüsiline,
- juriidiline (valesüüdistused, alusetud kriminaalasjad),
- psühholoogiline (meediakampaaniad, maine kahjustamine),
- institutsionaalne (ebaseaduslikud kohtu- või prokuratuuriotsused, nn ringkaitse),
- lastekaitse kaudu (ilma aluseta lapse äravõtmine),
- meedia kaudu (avalik häbistamine, valeinfo levitamine),
- digitaalsetel platvormidel (enne kohtumenetlust kujundatud avalik maine).
Tõrjeõigus ei ole radikaalne – see on seadusega kaitstud õigus vastuseisule olukorras, kus õigusevastane rünnak toimub riigi seestpoolt. Kui riik ei kaitse sind, on sul seaduslik õigus end kaitsta – avalikult, dokumenteeritult ja proportsionaalselt.
2. Põhiseaduslik kohustus – PS § 54
Põhiseaduse § 54 sätestab:
“Kui seaduslik riigivõim ei täida oma kohustusi, on igal Eesti kodanikul õigus ja kohustus astuda vastu seadusevastasele korrale.”
Kui institutsioonid – nagu õiguskantsler Ülle Madise või Riigikohtu esimees Villu Kõve – ei reageeri tõsistele rikkumistele, peab rahvas sekkuma. See ei ole pelgalt õigus – see on põhiseaduslik kohustus.
3. Süsteemne kohtuvõimu kuritarvitamine – nimed ja tegevused
- Kohtute esimehed: Villu Kõve (Riigikohus), Astrid Asi, Kaupo Kruusvee, Kristjan Siigur, Villem Lapimaa – ei ole sekkunud, kuigi nende alluvad kohtunikud langetavad seadusevastaseid otsuseid, eiravad tõendeid ja teevad otsuseid kallutatult.
- Kohtunikud ja prokurörid: Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina, Olev Mihkelson – algatasid kriminaalasju, kus puudus kuriteokoosseis. Selline tegevus võib viidata avaliku võimu kuritarvitamisele (KarS § 291) ja valemenetlusele (KrMS § 199).
- Prokurörid Paul Pikma ja Toomas Tomberg – on meedias juhtinud “süüdimõistmise kampaaniaid”, rikkudes süütuse presumptsiooni (PS § 22, EIÕK art 6) ja kohtuvälise mõjutamise keeldu. Samuti on kasutatud valeandmeid ja väljamõeldud “vahistamiskäske”.
4. Eraelu puutumatuse rikkumine ja eriliigilised andmed – keelatud meediapraktikad
Ajakirjandusväljaanded (nt Postimees, Elu24, Kuuuurija) ning ajakirjanikud nagu Katrin Lust, Indrek Meltsas ja Ketlin Kruse on:
- avaldanud eraelulisi andmeid (sh terviseandmeid, psühhiaatrilisi diagnoose, pereasju),
- levitanud eriliigilisi isikuandmeid ilma seadusliku aluseta – see on keelatud (IKS § 5, GDPR art 9),
- mõjutanud avalikku arvamust enne kohtuotsust, rikkudes isiku õigust õiglaselt kohtumõistmisele.
Näiteks Eneke Rootsile esitati vahistamiskäsk TikToki postituste eest (prokurör Toomas Tomberg), samal ajal kui meedia on teda korduvalt laimanud. Kohtunik Mairi Heinsalu keelas isegi Katrin Lusti nime mainimise – samal ajal kui Lust jätkab mainekahju tekitamist.
See kujutab endast sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse rikkumist, kus üks pool saab meedias tegutseda karistamatult ja teine vaigistatakse.
5. Lastekaitse kui äri- ja mõjutusvahend
- Mõjukad isad (nt Hans H. Luik, Aivar Aigro) saavad hooldusõiguse ka sõltuvusprobleemide korral, samas kui emadele tehakse ekspertiise ja võetakse laps – see viitab soolisele ja sotsiaalsele diskrimineerimisele.
- Advokaat Helen Hääl on seotud vanemavõõrandamise skeemidega, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on keelustanud (vt Karrer v. Romania).
- Triniti advokaadid (Karmen Turk, Maarja Pild) esindavad meediaärimehi (nt Margus Linnamäe), vaigistavad ohvreid ja monopoliseerivad info liikumist avalikkuses.
6. Kohtunikud peavad järgima seadust
Põhiseaduse § 3 ja § 146 kohaselt võib avalikku võimu teostada ainult seaduse alusel. Kui kohtunikud langetavad otsuseid isiklike eelistuste või suhete põhjal ning kohtute esimehed ei sekku, ei täideta enam põhiseaduslikke kohustusi.
Kui seadus ei kehti kohtu jaoks, ei saa seda ka rahvale nõuda.
7. SLAPP-kaebused – õigussüsteemi kuritarvitamine vaigistamiseks
SLAPP (strategic lawsuit against public participation) tähendab kohtuasjade algatamist, et vaigistada kriitikuid.
Eestis kasutatakse SLAPP-võtteid valekaebuste, alusetute kriminaalasjade ja vahistamistaotluste vormis. Eesmärk ei ole õigusemõistmine, vaid kriitikute psühholoogiline ja majanduslik kurnamine.
Näited:
- Toomas Tomberg on esitanud alusetuid kriminaalsüüdistusi TikToki postituste põhjal.
- Triniti advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild kasutavad SLAPP-hagisid ohvrite vaigistamiseks, kuigi esinevad avalikkusele sõnavabaduse kaitsjatena.
8. Meedia kui eraelu hävitamise tööriist
Põhiseadus § 26 tagab õiguse eraelu puutumatusele. IKS § 5 ja GDPR art 9 keelavad tundlike andmete avaldamise ilma aluseta.
Meedia Eestis aga:
- müüb inimese eraelu avalikkusele,
- loob mulje, justkui inimene oleks süüdi enne, kui kohus sekkub,
- toimib koostöös ametnike, advokaatide ja lastekaitsetöötajatega.
See on teadlik ja süstemaatiline rünnak, mitte juhuslik eksitus – see on eraelu turundamine kasu eesmärgil.
9. Lastekaitse ja kohtud kui ema vaigistamise tööriistad
Eestis on kujunenud praktika, kus:
- emadelt võetakse lapsi alusetult,
- ekspertiise kasutatakse relvana ema kahjustamiseks,
- meedia kujundab kuvandi “ebasobilikust emast”,
- kohtud otsustavad isa kasuks, isegi sõltuvusprobleemide korral.
Tegemist ei ole üksikute juhtumitega – see on struktureeritud vaikimis- ja võõrandamissüsteem, mille kaudu emad kaotavad lapsed ja hääle.
10. Rahva õigused: seadus annab sulle rohkem kui arvad
- Tõrjeõigus – KarS § 28
- Põhiseaduslik kohustus – PS § 54
- Eraelu puutumatus – PS § 26, IKS § 5, GDPR art 9
- Sõnavabadus – PS § 45, EIÕK art 10
- Õiglane kohtumenetlus – PS § 15, § 22, EIÕK art 6
Need pole pelgalt õigused – need on tööriistad, mida tuleb kasutada.
11. Üleskutse: kui riik sind ei kaitse, kaitse sina põhiseadust
Kui õigussüsteem ei täida oma kohustusi, on rahva kohustus seista põhiseaduse kaitsel. Vaikimine ei ole valik – tegutsemine on kohustus.
Mida saad sina teha?
- Dokumenteeri rikkumised – salvesta, kogu tõendid, tee avalikuks.
- Jaga süsteemseid rikkumisi – räägi, näita, ühenda fakte.
- Toeta uurivat ajakirjandust – Fonte.News (liitu 10 € kuus).
- Kirjuta ametkondadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
- Korralda rahumeelseid proteste ja loo tugivõrgustikke.
Kui süsteem ei kaitse sind, siis sina kaitse põhiseadust – seaduslikult, avalikult ja solidaarselt.
Loe lisaks:
Artiklid
39
