Kuidas EL sunnib Twitterit tsenseerimist jätkama ja Musk ei saa seda peatada

Veiko Huuse

Neid, kes loodavad, et Elon Muski Twitteri ostmine, kui see tõesti teoks saab, teeb Twitteri tsensuurile lõpu, ootab ebameeldiv ärkamine. Elon Musk seisab silmitsi sama mõistatusega nagu Twitteri praegune juhtkond ja on sama palju ELi tsensuurinõuete pantvangis.
0 Shares
0
0

Twitter on ilmselgelt üldtuntud kui üks paljudest “Big Tech” tsenseerimise tööriistadest. Ta on juba vähemalt kaks aastat usinalt kasutanud enda käsutuses olevaid tsensuuritööriistu – alates säutsude eemaldamisest või karantiini seadmisest kuni nende varjatud „deboostimiseni” (varikeelamine) kuni konto otsese peatamiseni. Ja need, kes on suutnud platvormil püsida, on märganud selle tsensuuritegevuse järsku tõusu eelmise aasta suvest.

Suurema osa sellest ajast on Twitteri tsensuuri põhirõhk olnud loomulikult Covid-19 desinformatsioonil. Praeguseks on peaaegu kõigi kõige mõjukamate varajase ravi pooldajate või Covid-19 vaktsiinide kritiseerijate kontod Twitteris peatatud ja enamik pole tagasi aktiveeritud.

Püsivalt peatatute nimekirjas on sellised prominentsed hääled nagu Robert Malone, Steve Kirsch, Daniel Horowitz, Nick Hudson, Anthony Hinton, Jessica Rose, Naomi Wolf ja viimati Peter McCullough, Donald Trump,……

Ja lugematul hulgal väiksemaid kontosid on tabanud sama saatus selliste mõttekuritegude toimepanemisel, mis viitavad sellele, et mõlema mRNA vaktsiini (Moderna ja BioNTech/Pfizer) müokardiidirisk ületab mis tahes kasu või viitab mRNA ebastabiilsusele ja selle tundmatutele tagajärgedele ohutusele ja tõhususele.

Aga miks peaks Twitter sellist sisu tsenseerima? Väljend “Big Tech tsensuur” viitab sellele, et Twitter jt. tsenseerivad omal soovil, mis kutsub alati esile repliigi, et noh, nad on eraettevõtted, nii et nad võivad teha, mida tahavad. Aga miks nad tahaksid?

Arusaam, et see on tingitud sellest, et Silicon Valley elanikud on “vasakpoolsed” või “liberaalid”, ei ole ilmselgelt väga kasulikud. Nad võivad ka olla. Kuid see, kas mRNA vaktsiinid on ohutud ja tõhusad, nagu reklaamitakse, on faktiline, mitte ideoloogiline küsimus. Ja igal juhul on erakasumit taotlevate korporatsioonide eesmärk ütlematagi kasumi teenimine. Aktsionäri moto ei ole “Maailma töölised ühinege!” aga “Pecunia non olet:” raha ei haise. Aktsionärid eeldavad, et juhtkond loob väärtust, mitte ei hävita seda.

Kuid see, mida Twitter tsenseerides teeb, õõnestab täpselt tema enda ärimudelit, õõnestades seeläbi kasumlikkust ja avaldades survet aktsiahinnale. Sõnavabadus on ilmselgelt iga sotsiaalmeedia elujõud. Tsenseeritud kõne – nagu Robert Malone’i või Peter McCullough’ või Donald Trumpi säutsud – tähendab platvormi liikluse kadumist. Ja liiklus on loomulikult võti piiramatu veebisisu monetiseerimiseks.

Võiksime seda nimetada “Twitteri mõistatuseks”. Ühest küljest pole ka teist võimalust. et Twitter kuidagi “tahaks” tsenseerida Covidi teisitimõtlejate hääli või isegi mis tahes hääli ja seeläbi piirata oma liiklust. Kuid teisest küljest, kui ta seda ei tee, on oht saada tohutuid trahve, mis ulatuvad kuni 6% käibest, mis oleks tõenäoliselt surmahoop ettevõttele, mis pole juba alates 2019. aastast kasumit teeninud. Twitter on tegelikult rahapüstol kuklas: tsensor või muu.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Bideni administratsioon avaldab Twitterile ja muule sotsiaalmeediale mitteametlikku survet soovimatu sisu ja häälte tsenseerimiseks ning valitsuse vastu on isegi algatatud kohtuasju väidetavate ohvrite “1. muudatuse” õiguste rikkumise eest. Kuid kõik, millest selline surve näib seni seisnevat, on e-kirjades ilmunud tormakad tõmblused.

Mingit trahviähvardust pole kindlasti olnud. Kuidas saaks olla ilma seaduseta, mis volitab täitevvõimu neid kehtestama? Ja selline seadus oleks ilmselgelt põhiseadusega vastuolus, sest just see, mida “1. muudatus” sõnavabaduse kohta ütleb, on see, et “Kongress ei tee seadust … seda lühendades”.

Kuid seal on lahkhelid. Ütlematagi selge, et Kongress pole sellist seadust teinud. Aga mis siis, kui võõrvõim teeks sellise seaduse ja see vähendaks de facto ka ameeriklaste sõnavabadust?

Enamiku ameeriklaste teadmata on see tegelikult juhtunud ja nende “1. muudatuse” õigused on rikutud, nimelt Euroopa Liidu poolt. Twitterisse on suunatud finantsrelv. Kuid mitte Bideni administratsioon, vaid pigem Euroopa Komisjon komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni juhtimisel on see, kelle näpp on päästikul.

Kõnealune seadus on EL-i digitaalteenuste seadus (DSA), mille Euroopa Parlament võttis vastu mullu 5. juulil peaaegu täieliku ükskõiksuse keskel – nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides – vaatamata sellele, et sellel on tohutu ja katastroofiline mõju sõnavabadusele kogu maailmas.

DSA annab Euroopa Komisjonile õiguse määrata trahve kuni 6% ulatuses ülemaailmsest käibest “väga suurtele veebiplatvormidele või väga suurtele veebiotsingumootoritele”, mis komisjoni arvates ei vasta tsensuurinõuetele. „Väga suur” on määratletud kui mis tahes platvorm või otsingumootor, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Pange tähele, et kuigi suuruse kriteerium on piiratud ELi kasutajatega, põhineb sanktsioon täpselt ettevõtte ülemaailmsel käibel.

DSA on loodud töötama koos EL-i niinimetatud desinformatsiooni tegevusjuhistega: näiliselt vabatahtlik koodeks desinformatsiooniga võitlemiseks ehk tsenseerimiseks, mis käivitati algselt 2018. aastal ja millest Twitter, Facebook/Meta ja Google /YouTube on kõik allakirjutanud.

Kuid DSA vastuvõtmisega ei ole tegevusjuhend ilmselt enam nii “vabatahtlik”. Ei ole vaja keerulisi õiguslikke analüüse näitamaks, et DSA sanktsioonisätted on mõeldud tegevusjuhendi jõustamismehhanismiks. Euroopa Komisjon on seda ise öelnud – ja mitte vähe!

Euroopa Komisjoni enda säuts

Tegelikult pole koodeks kunagi nii vabatahtlik olnud. Komisjon oli juba varem teatanud oma soovist USA tehnoloogiahiiglasi “taltsutada” ja oli juba lihaseid pingutanud, määrates Google’ile ja Facebookile teiste väidetavate rikkumiste eest suuri trahve.

Lisaks on see DSA trahvidega ähvardanud alates 2020. aasta detsembrist, mil ta esimest korda DSA õigusakti esitas. (Euroopa Liidus on komisjonil, EL-i täidesaatval võimul, ainuõigus seadusandlust algatada. Ameerika omapärased arusaamad, nagu võimude lahusus, ei ole ELis asjasse puutuvad.) Õigusaktide lõplik vastuvõtmine parlamendis on käsitletud pelgalt formaalsusena. Tõepoolest, ülalviidatud säuts postitati selle aasta 16. juunil, kolm nädalat enne seda, kui parlament seaduse üle hääletas!

Kummalisel kombel langes seaduseelnõu avaldamine kokku esimeste Covid-19 vaktsiinide lubamise ja hilisema kasutuselevõtuga EL-is: seadus avalikustati 15. detsembril ning esimesele Covid-19 vaktsiinile, BioNTechi ja Pfizeri omale, sai komisjon loa vaid kuus päeva hiljem. Vaktsiini skeptikud või kriitikud muutuvad pärast seda kiiresti ELi juhitava veebitsensuuri peamiseks sihtmärgiks.

Kuus kuud varem, juunis 2020, oli komisjon juba seadnud koodeksi fookuse kindlalt väidetavale “Covid-19 desinformatsioonile”, käivitades nn võitluse COVID-19 desinformatsiooni seireprogrammi, milles eeldati, et kõik koodeksile allakirjutanud osalevad. Koodeksi järgimistel oli juba tehtud mõningaid katseid ja allakirjutanutelt oodati aastaaruannete esitamist. Kuid Covid-19 seireprogrammi osana nõuti allakirjutanutelt nüüd – loomulikult „vabatahtlikult” – komisjonile igakuiseid aruandeid, mis olid pühendatud konkreetselt nende Covid-19-ga seotud tsenseerimispüüdlustele. Seejärel vähendati esitamise rütm kahe kuu peale.

Näiteks Twitteri aruanded sisaldavad üksikasjalikku statistikat Covidiga seotud sisu eemaldamise ja konto peatamise kohta. Allolev diagramm, mis näitab nende arvude arengut alates 2021. aasta veebruarist (varsti pärast vaktsiini kasutuselevõttu) kuni 2022. aasta aprillini, on võetud Twitteri viimasest saadaolevast aruandest selle aasta juunis.

Pange tähele, et andmed puudutavad ülemaailmselt eemaldatud sisu ja peatatud kontosid: st Twitteri püüdlused rahuldada komisjoni tsensuuriootusi ei mõjuta mitte ainult ELis asuvate kasutajate kontosid, vaid kogu maailmas asuvate kasutajate kontosid.

Eriti murettekitavaid probleeme tekitab asjaolu, et paljud, kui mitte enamik sellega seoses peatatud kontodest on kirjutatud inglise keeles. Lõppude lõpuks on Brexiti järel ainult umbes 1,5% ELi elanikkonnast inglise keelt emakeelena kõnelevad inimesed! Isegi kui oletada, et politseikõne oli hea, siis mis asja on ELil politseikõnega või sotsiaalmeediaplatvormidelt inglisekeelse kõne kontrollimiseks, näiteks rohkem kui urdu või araabia keeles?

Twitteri aruande ja teiste koodeksile allakirjutanute aruande saab alla laadida siit. Kui numbreid peaks jätkama, näitaksid need kahtlemata juuni lõpus/juuli alguses algavat tsensuuritegevuse järsku tõusu. Teemast huvitatud Twitteri kasutajad ei saanud märkamata jätta Covidi dissidentide kontode ulatuslikku puhastamist, mis toimus suvel.

Ja see tõus oli tegelikult täiesti ootuspärane, sest 16. juunil – päeval, mil Euroopa Komisjon postitas oma hoiatuse ülaltoodud veebiplatvormidele ja kolm nädalat enne DSA vastuvõtmist – teatas komisjon uue, „tugevdatud ” Desinformatsiooni tegevusjuhend.

Ajastus ei olnud kindlasti juhuslik. Pigem toimis “tugevdatud” tegevusjuhendi vastuvõtmine ja DSA vastuvõtmine omamoodi allapoolee vööd löögina, mis pani “väga suured võrguplatvormid ja otsingumootorid” – Twitter, Meta/Facebook ja Google/YouTube – suure surve alla, teavitades sellest, mis neid ees ootab, kui nad ei täida ELi tsensuurinõudeid.

Uus koodeks ei sisalda mitte ainult vähemalt 44 „kohustust”, mida allakirjutanud peavad täitma, vaid sisaldab ka nende täitmise tähtaega: nimelt kuus kuud pärast koodeksi allkirjastamist (vt lõike 1 punkt o). Algsete uuele koodeksile allakirjutanutele, nagu Twitter, Meta ja Google, tooks see meid ajas tagasi detsembrisse. Seetõttu on Twitteri jt äkiline kiirustamine tõestamaks oma tsensuuri heauskset käitumist.

“Tugevdatud” koodeksi kirjutasid väidetavalt allakirjutanud ise, kuid Euroopa Komisjoni ulatuslike “juhiste” alusel, mis tehti esmakordselt kättesaadavaks 2021. aasta mais. Jahmatavalt viitab komisjoni “juhend” ülaltoodud tsensuuriandmetele, mis on esitatud kui ” peamised tulemusnäitajad” (lk 21f). (Koodis endas kasutatakse erinevaid eufemisme.)

Lisaks osalevad allakirjutanud osana uuest koodeksist Euroopa Komisjoni juhitavas “alalises töörühmas”, kuhu kuuluvad ka “Euroopa välisteenistuse”, st ELi välisteenistuse esindajad (kohustus 37).

Mõelge sellele korraks. Ameerika kommentaatorid on viimastel kuudel olnud relvastatud aeg-ajalt mitteametlike kontaktide pärast sotsiaalmeedia ettevõtete ja Bideni administratsiooni vahel, samas kui need samad ettevõtted on süstemaatiliselt andnud Euroopa Komisjonile aru oma tsensuuripüüdlustest viimase kahe aasta jooksul. Edaspidi on nad osalised desinformatsiooni vastu võitlemise (teise nimega tsenseerimise) alalises töörühmas, mida juhib Euroopa Komisjon.

Kui esimene võib olla või ei pruugi olla kokkumäng, siis teine ​​on ilmselgelt midagi enamat kui pelgalt kokkumäng. Küsimus on selgesõnalises ELi poliitikas ja õiguses, mis allutab veebiplatvormid otseselt komisjoni tsensuurikavale ja nõuab neilt selle rakendamist hävitavate trahvide tõttu.

Pange tähele, et DSA annab komisjonile „ainuõiguse” – tegelikult diktaatorlikud – volitused nõuete täitmise kindlaksmääramiseks ja sanktsioonide kohaldamiseks. Veebiplatvormide puhul on komisjon kohtunik, žürii ja timukas.

Jällegi ei ole selle näitamiseks vaja laskuda seadusandliku teksti käänulistesse üksikasjadesse. Kõik ELi ametlikud avaldused DSA kohta rõhutavad seda tõsiasja. Vaata siit näiteks parlamendi siseturukomisjoni arvamust, mis märgib, et ka komisjon saab „inspekteerida platvormi ruume ning pääseda juurde selle andmebaasidele ja algoritmidele”.

Kas keegi tõesti kujutab ette, et Bideni administratsioonil on veebiplatvormide tegevuste juhtimiseks midagi sellist, nagu seda tüüpi? Ärge tehke viga. Twitteri tsensuur on valitsuse tsensuur. Kuid kõnealune valitsus ei ole USA valitsus, vaid pigem Euroopa Liit ja tegelikult kehtestab EL oma tsensuuri kogu maailmale.

Neid, kes loodavad, et Elon Muski Twitteri ostmine, kui see tõesti teoks saab, teeb Twitteri tsensuurile lõpu, ootab ebameeldiv ärkamine. Elon Musk seisab silmitsi sama mõistatusega nagu Twitteri praegune juhtkond ja on sama palju ELi tsensuurinõuete pantvangis.

Et selles kahtlust ei tekiks, vaadake allolevat videot, mis vaatamata pealesunnitud naeratustele on tõepoolest midagi pantvangivideo hõngu. Mai alguses – vaid paar nädalat pärast seda, kui Twitter võttis Muski algse ostupakkumise vastu ja veel enne, kui Euroopa Parlamendil oli isegi olnud võimalus DSA üle hääletada – sõitis ELi siseturuvolinik Thierry Breton Texase osariiki Austinisse, selgitada Muskile “uut määrust”.

Seejärel meenutas Breton oma Twitteri kanalisse postitatud videos Muski alistumist EL-i nõudmistele.

Artikli allikas: https://brownstone.org/articles/how-the-eu-is-forcing-twitter-to-censor-and-musk-cant-stop-it/

0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.