Võlgade kuhjumine ei juhtu tavaliselt üleöö. See tekib märkamatult — esmalt üks väiksem laen, siis krediitkaart, järelmaks, mõni unustatud makse ja varsti on igakuised kohustused kasvanud selliseks, et palgapäev ei too enam kergendust. Kui võlad muutuvad raskesti hallatavaks, võib tekkida tunne, et väljapääsu polegi. Tegelikult on olemas lahendusi ja üks levinumaid neist on võlgade koondamine või restruktureerimine. Õigesti tehtuna võib see aidata taastada kontrolli oma rahaasjade üle ja vähendada survet, kuid valesti lähenedes võib olukord hoopis halveneda.
Võlgade koondamine tähendab mitme eri laenu või võla ühendamist üheks. Selle asemel, et maksta mitut laenu korraga, jääb üks makse, üks intressimäär ja üks graafik. Praktikas toimub see sageli nii, et inimene võtab uue, soodsamatel tingimustel laenu ja maksab sellega ära olemasolevad kallimad kohustused. Näiteks võib mitu väikest ja kõrge intressiga tarbimislaenu asendada ühe madalama intressiga koondlaenuga, mille igakuine kuumakse on väiksem ja hallatav.
Restruktureerimine seevastu ei tähenda uue laenu võtmist. Selle asemel muudetakse olemasolevate võlgade tingimusi – näiteks pikendatakse maksegraafikut, vähendatakse kuumakse suurust, tehakse ajutine maksepuhkus või arvestatakse intresse ümber. See toimub tavaliselt võlausaldajaga kokkuleppel ja on hea võimalus neile, kelle makseprobleemid on ajutised, näiteks töökoha kaotusest või tervisemuredest tingitud.
Võlgade koondamine võib olla mõistlik eelkõige siis, kui inimesel on mitu väiksemat ja kallimat laenu, mille koguintress on kõrge. Kui koondlaenu abil on võimalik vähendada kuumaksete kogusummat ja saada laen soodsamatel tingimustel, võib see anda võimaluse hakata jälle oma rahavoogu planeerima ning vältida kohtutäiturite sekkumist. Kui näiteks kolme eri laenu kogukuumakse on 400 eurot, kuid koondlaenu kuumakse on 250 eurot, jääb igakuiselt rohkem raha esmavajaduste katmiseks, mis vähendab ka stressi ja maksehäirete tekkimise riski.
Samas ei ole koondamine alati tark samm. Kui uus laen küll vähendab kuumakset, aga pikendab makseaega oluliselt, võib kogukulu hoopis suureneda. Samuti tekib risk, et inimene maksab küll vanad võlad ära, aga jätkab krediidi kasutamist ja satub topeltkoormuse alla. Veelgi ohtlikum on koondlaen siis, kui selle pakkuja lisab varjatud tasusid või seab ebamõistlikke tingimusi. Koondamine ei ole võluvits, mis kaotab võlad – see on vaid tööriist, mis aitab olukorda korrastada juhul, kui inimene ise muudab ka oma rahakasutust.
Kui uut laenu võtta ei ole võimalik või mõistlik, võib restruktureerimine olla turvalisem tee. Paljud võlausaldajad on valmis tegema maksegraafikuid, pakkuma maksepuhkust või vähendama viiviseid, kui näevad, et inimene on valmis koostööks ja ei ürita probleemi ignoreerida. Selline lähenemine aitab sageli vältida kohtumenetlust ja lisakulusid ning annab rohkem aega olukorra stabiliseerimiseks.
Enne otsuse tegemist tasub ausalt hinnata oma olukorda. Tuleb endalt küsida, kas sissetulek võimaldab regulaarselt maksta ühte koondlaenu kuumakset, kas uus laen vähendab tegelikku kogukulu või lükkab probleemi lihtsalt edasi, kas uue laenuga ei teki ohtu samasse auku uuesti langeda ning kas restruktureerimine ei pakuks sama lahendust ilma lisalaenu võtmata. Kui vastused kalduvad ettevaatlikkuse poole, on restruktureerimine sageli turvalisem valik.
Otsustamisel tasub meeles pidada mõnda lihtsat põhimõtet: enne koondamist tuleb kõik numbrid põhjalikult läbi arvutada. Oluline on võrrelda mitte ainult kuumakse suurust, vaid ka laenu kogukulu ja intressimäära. Tasub konsulteerida võlanõustajaga, kes aitab hinnata riske ja leida realistlikke lahendusi. Kui võimalik, tuleks vältida oma kodu või muu olulise vara pantimist. Ja mis kõige tähtsam — pärast koondamist ei tohi uuesti krediiti juurde võtta, sest vastasel juhul muutub ajutine leevendus uueks koormaks.
Võlgade koondamine ja restruktureerimine võivad olla väga tõhusad lahendused, kui neid kasutada läbimõeldult ja ausa hinnangu põhjal oma võimalustele. Koondamine sobib siis, kui uus laen vähendab kulusid ja aitab säilitada maksevõimet, restruktureerimine aga siis, kui lisalaenu pole vaja ja kokkulepped võlausaldajatega on võimalikud. Mõlemal juhul on oluline mitte probleemi edasi lükata, vaid võtta olukord teadlikult käsile. Võlg ei pea tähendama lõppu — sageli on see hoopis algus rahaliselt targemale ja stabiilsemale elule.
Artikli autor Võlanõustaja ja koolitaja Kaire Reier. Loe tema kohta SIIT
