Reet Kudu ütleb: “Andres Mustonen oli minu jaoks noorusajal üks suurimaid eeskujusid, sest ta suutis stagna aegsest hallusest eristuda ja esitada tõeliselt hingeliigutavat muusikat. Juba aastal 1972 asutas ta vanamuusika ansambli Hortus Musicus ja oli üks varajase muusika pioneere Nõukogude Liidus, ning seejuures musitseeris ta sageli koos Moskvas põlu all olnud vastaliste muusikutega, kes olid tookord paljude kunstivabadust ihkavate eestlaste iidoliteks. Rahvus polnud oluline, märksa tähtsam oli anne ja aus kunst. Nõukogude korrale lojaalseid partorge ja muid kompartei ideolooge ei austatud, küll aga imetleti Mustoneni ja paljusid tema Venemaalt saabunud sõpru – tänaseks maailmakuulsaid muusikuid.
Andres Mustonen – pühak või patune
“Andres Mustonen on üks paljudest, kes teeb seda, mida ta kõige paremini oskab aga jäi ette poliitikutele, kes igal sammul piiravad inimeste vabadust elule, tegevusele, sõnale, mõtetele, suhtlemisele. Eesti ja kogu maailma poliitika liigub türannia suunas ja kui sa pole Eliidi poliitika osaline ja pooldaja, pole sind vaja – sa oled tühistatud!” – Veiko Huuse
