Foto: Helena Lopes

Kosmiline klišee!

Erki Veiko

Viisakustest ei piisa. Heatahtlikkusest ei piisa. Laulupidudest ei piisa. Seadustest ei piisa. Ühiskonnale on vaja enamat, midagi tugevamat, aga lihtsamat. Selgemat ja sügavamat. Midagi, millest juhindudes oleks võimalik paremaid valikuid teha. Ja seda nii üksikisiku kui grupi tasandil.
18 Jagamist
18
0
0

Viisakustest ei piisa. Heatahtlikkusest ei piisa. Laulupidudest ei piisa. Seadustest ei piisa. Ühiskonnale on vaja enamat, midagi tugevamat, aga lihtsamat. Selgemat ja sügavamat. Midagi, millest juhindudes oleks võimalik paremaid valikuid teha. Ja seda nii üksikisiku kui grupi tasandil. Selle järelduse inspireerijateks on ummikus inimesed, kellega ühes pundis olen sihitult sammunud nii mina kui ka ilmselt sina. Ning sajad tuhanded teised, samasugused keskmised inimesed, kes pole piisavalt eksinud, et vangis istuda, aga mitte piisavalt ohverdanud, et kummardatud saada.

Regan Hillyer on öelnud: “You get in your life, what you tolerate”. Google’i automaattõlkes tähendab see: “Sa saad oma ellu, mida sa sallid”. Masintõlke kohta üllatavalt täpne. Sama üllatav ja täpne on selle lühikese lause võime inimese elu kirjeldada. See lause on kõikide eneseabiõpikute info summa destillatsioon. See lihtsalt on nii võimas!

Sa saad oma ellu, mida sa sallid. See on kõrgema taseme juhtmõte, mis nõuab meeletus koguses empaatiat ja vastutusvõimet, aga annab vastu uskumatu elu kogemise. Enne uskumatut elu on vaja lapsepõlv üle elada. Ja selleks õpetatakse meile esimest ühiskonna reeglit – viisakust.

Viisakusreeglid. Esimesed õpetussõnad inimesele on tere, tänan, palun ja vabandust. Neli sõna, millest juhindudes on võimalik suuremal määral terve elu hakkama saada. Tihti pole keegi kohustatud midagi selgitama ega kommenteerima; tänad ja vabandad ning lähed oma eluga edasi. Nendes ei väljendu maailmavaadet, uskumusi ega väärtusi. Küll aga on viisakustel vormistav roll, et väärtusi vastuvõetavamaks pakendada. Viisakused omavad tähtsust täpselt nii kaua, kuni neid vastu võetakse. Ühel päeval jõuab inimene olukorda, kus vabandus teda tagajärgedest ei päästa. See on ühtepidi hirmus ja teistpidi vabastav kogemus. Sel hetkel saadakse tundma olukorra piire ning põhjus-tagajärg seose gravitatsioonilist mõju. Tekib esimene pettumine, et elu polegi lihtsalt mäng ning minu käitumisel on reaalsed tagajärjed. Võiks järeldada, et ma saan oma ellu ainult seda, mida ma põhjustan. Kõike, mida ma ei põhjusta, järelikult ma oma ellu ei saa. Hea lihtne ja loogiline.

Mõned inimesed usuvad, et see on terviklik filosoofia, mille järgi elada. Paraku see ei toimi, sest inimene saab oma ellu, mida ta sallib, mitte ainult seda, mida ta põhjustab. Selle ta saab oma ellu nagunii ja päris kiiresti. Valetaja on kindlasti kogenud talle valetamist samamoodi nagu on abivalmidust kogenud inimene, kes on teist aidanud. Aga miks siis ka abivalmile valetatakse ja valetajale abi pakutakse? Sest taustal toimub iseeneslik tasakaalustamine, aga mitte ainult tegude tasemel.

Tegu-tagajärg maailmavaate nagu ka punase veini on populariseerinud kristlus. Aga Jeesuse verd sümboliseerivast joogist on saanud toidukõrvane ning kuldne reegel on kaotanud oma sära, sest see ei aita ahneid ega kaitse ka ohvreid. Kuldset reeglit sõnastatakse mitut moodi. Meie kandis on kuuldum eitavas vormis: “ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle”. Sest oleks liiga tüütu teha teisele kõike seda, mida sa tahad, et teine sulle teeks. Eestlasele meeldib, et ta rahule jäetaks, mitte tegevustega torgitaks, eriti veel sellistega, mis talle kohustusi juurde tekitavad. Kuldne reegel on sama tore nagu kuldne retriiver. Ehk selle poole kalduvad ainult need inimesed, kes juba iseenesest empaatia olulisust mõistavad ning teisi arvestavalt elavad. See veel paraku ei tähenda, et nende elus kannatusi vähem ja selgust rohkem oleks. Kuldsel reeglil on sama karakteristik, mis kuldsel retriiveril – see on klišee ja seda põhjusega. Puudub põnevus, uudsus ja konkreetsus ning see ei tekita kaasatõmmet.

Kuldse reegli peamine puudus on pealiskaudsus. Sellest on kasvanud tegu-tagajärg keskne suhtluskultuur, mis ei arvesta teo tagajärjel tekkinud emotsionaalset tagajärge. Inimene vabandab küll teo eest, aga mitte selle eest, kuidas tegu teist tundma pani, kuigi see on mäekõrguselt olulisem. Kui ma panen teist inimest ootama, siis ma ei peaks vabandama oodatud minutite pärast, vaid tunde pärast, mida ootamine võis tekitada (inimene pole piisavalt oluline, et õigel ajal kohal olla). Emotsioon on samamoodi energia kandja nagu sõna ja tegu ning vajab tasakaalustamist. Selle jaoks ongi loodud kosmiline reegel.

Sa saad oma ellu, mida sa sallid. Ja seda sõltumata, kas sa seda ise põhjustad. Vastutus tekib tolereerimisest, mitte teost või tegematajätmisest. See on energeetiline kokkulepe, mille tagajärjed tasakaalustatakse ühisteadvuse tasandil. Info levib eetris ning jõuab iga teadvuse kandjani. Nii nagu kaneelisaia lõhn jõuab iga ruumis olijani, sõltumata kas ta ise need saiakesed küpsetas. Tema otsus oli vaid selles ruumis viibida ehk seda olukorda tolereerida.

Iga olukorra sallimine nõuab empaatiat, aga see ei tähenda ainult välises suunas. Inimene võiks õppida ka enda osas empaatiat rakendama, sest sa saad oma ellu, mida sa sallid. Teinekord on kaneelisaialõhnalises ruumis keegi, kes kannab madalaid väärtusi või on sulle haiget teinud ning rikub sellega ruumi atmosfääri. Sinna jäädes ollakse empaatilised selle inimese suhtes. Sealt lahkudes ollakse empaatilised enda suhtes. Kumb siis on õige? Sügav empaatia pole isekus, vaid armastus. Inimesed võiksid leida enda vastu armastust ning lõpetada olukordade sallimise, mis neid kahjustavad. Samamoodi tuleb lõpetada olukordade sallimine, mis teisi kahjustavad, sest pärast tasakaalustamist on tulemus sama. Vastutuse tekitab tolereerimine, mitte tegu.

Kuni me ei lõpeta ebaõigluse sallimist, me kannatame. Kuni me ei lõpeta ükskõiksuse, valetamise, petmise sallimist, me vastutame. Kosmiline reegel ei vali pooli. Inimene ise teeb valiku, kui ta on valmis vaikivast aktsepteerimisest loobuma, kindlameelselt igas olukorras, isegi kui pole mugav. Ainult nii levivad empaatiast enese vastu ja armastusest teiste vastu sündinud tõekspidamised ning väärtused ühelt kandjalt teisele ning täidavad Maa-ruumi. Negatiivne lükatakse atmosfäärist välja kosmosesse, kus see hakkab meie sallivat oaasi tasakaalustama, kus kõik inimesed elavad rõõmsalt nagu kuldsed retriiverid. See oleks viisakas samm, välja sellest kosmilisest klišeest!

18 Jagamist
1 comment
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Indrek Vainu: Õnnelikuks teeb lihtne elu

Tutvustame Vaba Eesti homse suurürituse esinejat Indrek Vainut: "Meie valik on elada metsas ja ma ei heida ette korteris elamist, aga tekib küsimus, kas elus olemise eesmärk on kuni surmani lihtsamini elada. Ma soovin, et inimesed saaksid aru, et tegelikult peitub õnn lihtsas elus ja loodusega üks olemises. Et meile on veel jäänud meie maa ja kultuur ning see on esmatähtis. Kõik muu – raha ja staatus – on tühine ja kaduv nagu tolm."
Meri

Vaba Eesti

Oleme loonud rahvusvahelise keskkonna Fonte.News, et koos mõttekaaslastega üle maailma luua ja hoida visiooni inimest ja loodust väärtustava ühiskonna rajamise võimalikkusest. Rahu ja enda keskmes hoidmine keset mistahes turbulentse on ainus viis, kuidas tulla välja maailma haaranud kaosest. Me oleme loova väe kehastused siin maistel radadel ning suudame üheskoos luua senisest kõrgemat ühiskondlikku reaalsust.

Vaba Eesti Manifest

Viisakustest ei piisa. Heatahtlikkusest ei piisa. Laulupidudest ei piisa. Seadustest ei piisa. Ühiskonnale on vaja enamat, midagi tugevamat, aga lihtsamat. Selgemat ja sügavamat. Midagi, millest juhindudes oleks võimalik paremaid valikuid teha. Ja seda nii üksikisiku kui grupi tasandil.

Ülo Vooglaid uue ühiskonna loomise võimalikkusest

Viisakustest ei piisa. Heatahtlikkusest ei piisa. Laulupidudest ei piisa. Seadustest ei piisa. Ühiskonnale on vaja enamat, midagi tugevamat, aga lihtsamat. Selgemat ja sügavamat. Midagi, millest juhindudes oleks võimalik paremaid valikuid teha. Ja seda nii üksikisiku kui grupi tasandil.

Vaba Eesti loomine

Vaba Eesti algab meist endist – igaühest meist. Oleme sündinud imelisel Eestimaal, mis on metsik, ürgne, maagiline ja lõpmatusse sügavusse juhatav nagu ka metsiku, ürgse ja vaba inimese hing. Kutsume Sind osalema Vaba Eesti esimesel suursündmusel laupäeval, 13. veebruaril 2021 algusega kell 13 Essu mõisas.