Paljud inimesed, kes on sattunud makseraskustesse, küsivad ühel hetkel: “Kas minu võlg ei aegu ära?” Küsimus on igati õigustatud, sest seadus tõepoolest seab teatud ajalised piirid, kui kaua võlga saab sisse nõuda. Samas ei tähenda aegumine alati, et kohustus kaob nagu võluväel. Vaatame lähemalt, mida võlgade aegumine tähendab ja kuidas see praktikas toimib.
Võlgade aegumine: millal saab öelda, et vana võlg on kadunud?
Aegumine tähendab seda, et pärast teatud aja möödumist ei saa võlausaldaja enam kohtus oma nõuet edukalt maksma panna. Teisisõnu – kui võlg on aegunud ja võlgnik sellele kohtus tugineb, jääb hagi rahuldamata.
Oluline on meeles pidada: aegumine ei kustuta võlga iseennast. Kohustus tasuda on jätkuvalt olemas, kuid muutub õiguslikult nõrgemaks. Kui võlausaldaja ikkagi kohtusse pöördub, saab võlgnik väita, et nõue on aegunud.
Kui pikk on aegumistähtaeg?
Eestis on üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Samas on palju erandeid:
- igapäevaste tarbimisteenuste (elekter, gaas, vesi, side) arved aeguvad 3 aastaga;
- laenulepingutest tulenevad nõuded tavaliselt 10 aastaga;
- maksuvõlad aeguvad üldjuhul 5 aastaga.
Tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui nõue muutub sissenõutavaks (nt arve maksetähtpäeva saabumisel).
Aegumine ei kulge katkematult – see võib peatuda või katkeda. Näiteks:
- Kui võlgnik tunnistab võlga (maksab osa tagasi, kirjutab alla uuele maksegraafikule), siis aegumine katkeb ja hakkab uuesti nullist jooksma.
- Kui algatatakse kohtumenetlus peatub aegumine seniks, kuni menetlus kestab.
See tähendab, et isegi vana ja ununenud võlg võib taas “ellu ärgata”, kui oled ise näiteks osaliselt tasunud või nõustunud uute tingimustega.
Aegumise mõju täitemenetluses
Kui kohus on juba teinud otsuse ja see on jõustunud, kehtib üldjuhul 10-aastane aegumistähtaeg täitedokumendi alusel sissenõudmiseks. Mõnel juhul pikeneb see isegi 30 aastani (nt tahtliku kahju tekitamise puhul).
Siin on oluline teada: aegumist täitemenetluses ei arvesta kohtutäitur automaatselt. Sellele peab viitama võlgnik ise.
Mida peaks võlgnik teadma?
- Kontrolli kuupäevi. Vaata, millal võlg muutus sissenõutavaks ja kas vahepeal on toimunud aegumist katkestavaid tegevusi.
- Ära tee mõtlematuid osamakseid. Isegi väike makse võib nullida juba peaaegu aegunud võla.
- Küsi nõu. Kui oled täitemenetluses või kahtled, kas võlg on aegunud, võib võlanõustaja või jurist aidata dokumente hinnata.
- Tee vahet moraalsel ja õiguslikul kohustusel.
Kokkuvõtteks
Võlgade aegumine on seaduslik kaitsemehhanism, mis hoiab ära olukorra, kus inimesi võiks lõputult vanade kohustustega survestada. Samas on aegumise loogika täis erandeid ja nüansse – seetõttu ei tasu loota pelgalt “aja möödumisele”. Kui sul on kahtlus, kas sinu võlg on aegunud, tasub see alati üle kontrollida.
Kaire Reier annab nõu kulude kontrolli alla saamisel:
Kuidas pidada eelarvet ja vähendada kulusid: praktiline juhend raskemaks ajaks
Majandusraskused võivad tabada igaüht. Kui sissetulekud vähenevad või kulud kasvavad üle pea, tundub olukord lootusetu. Tegelikult saab aga teadliku eelarvepidamise ja kulude kärpimisega saavutada palju. Allpool on lihtne ja praktiline juhend, kuidas oma rahaasjad kontrolli alla saada.
1. Tee selge ülevaade oma rahalisest olukorrast
Enne kui midagi muuta, tuleb teada täpselt, kust raha tuleb ja kuhu see läheb.
- Kirjuta üles kõik sissetulekud (palk, toetused, lisateenistus).
- Pane kirja kõik kulud – nii suured (üür, laenud) kui ka väikesed (kohv, bussipiletid).
- Jaga kulud gruppidesse: vajalikud (eluaseme kulud, toit, transport) ja mitte esmavajalikud (lõbustus, osturõõm, mugavused).
2. Koosta realistlik eelarve
Eelarve ei ole midagi muud kui plaan, kuidas oma raha kasutada.
- Pane esmalt paika esmavajalikud kulud, sest ilma nendeta ei saa hakkama.
- Kui võimalik, jäta väiksemgi summa ootamatute kulude puhvriks.
- Alles seejärel mõtle, kui palju saad lubada mitteesmavajalikeks kulutusteks.
3. Leia võimalusi kulude kärpimiseks
Isegi väikesed sammud võivad pikemas plaanis palju säästa. Mõned näited:
- Toidukulud: planeeri menüüd, käi poes nimekirjaga, eelista kodus valmistamist.
- Transport: kasuta ühistransporti, käi jala või jaga sõite teistega.
- Kommunaalid: lülita tuled, TV jne välja kui sa neid otseselt ei vaja.
- Telefon ja internet: vaata üle paketid, ehk on odavam variant olemas.
- TV ja internet: kogemuse põhjal võib öelda, et inimesed kulutavad nende peale sageli liiga palju. Tegelikult saab täiesti hakkama ka siis, kui kulud vähenevad kolmandikuni praegusest – kvaliteetne elu ei kao kuhugi.
- Meelelahutus: vali tasuta tegevused – jalutuskäigud, raamatukogu, kodune filmivaatamine.
4. Vähenda võlakoormust samm-sammult
Kui sul on võlad, ei tasu neid ignoreerida.
- Püüa leppida võlausaldajaga kokku väiksemad osamaksed või pikem tähtaeg.
- Pane võlad tähtsuse järjekorda – vajadusel kasuta võlanõustaja abi.
- Ära võta uusi laene olemasolevate katteks, kaalu refinantseerimist kui on mitmed kõrge intressiga laenud.
5. Tee kulude vähendamisest harjumus
Eelarve pidamine pole ühekordne tegevus.
- Kontrolli oma kulusid kord nädalas või vähemalt kord kuus.
- Püüa igal kuul leida üks uus koht, kus saad väikse kärpe teha.
- Ära tunne süüd, kui vahel eelarvest kõrvale kaldud – tähtis on, et liigud õiges suunas.
6. Pea meeles: iga samm loeb
Eelarve pidamine ja kulude vähendamine võib alguses tunduda keeruline, kuid väikeste sammudega hakkad peagi nägema muutust. Iga euro, mille säästad, toob sulle rohkem kindlustunnet ja vähendab stressi.
Soovitus: Alusta täna – kirjuta üles oma kulud ja leia vähemalt üks koht, kus saad kohe kokku hoida. See on esimene samm rahalise kontrolli tagasi võitmise suunas.
Artikli autor Võlanõustaja Kaire Reier. Loe autori kohta SIIT
