Prantsuse maaväe staabiülem kindral Pierre Schill ütles avalduses, et tema väed on valmis reageerima “kõige karmimatele tegevustele” ja ütles, et riik võib 30 päeva jooksul kaasata 20 000 sõjaväelasest koosneva diviisi. Mis peale seda juhtuma hakkab?
Venemaa välisluure ülem Sergei Narõškin ütles teisipäeval, et Ukrainas Odessa oblastis valmistuvad tuhanded Prantsuse sõdurid.
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni plaan paigutada Odessasse umbes 2000 sõdurit toimiks ainult “inimjõuna” ja oleks “võrdväärne NATO-ga, nagu koer, kes urineerib Odessas ja tähistades seda NATO territooriumiks,” ütles Mark Sleboda, rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuekspert, ütles Sputnik kolmapäeval saates The Critical Hour. Ta lisas, et selles analoogias on Prantsusmaa nagu ” puudel”.
Prantsuse maaväe staabiülem kindral Pierre Schill ütles teisipäeval avalduses, et tema väed on valmis reageerima “kõige karmimatele tegevustele” ja ütles, et riik võib 30 päeva jooksul kaasata 20 000 sõjaväelasest koosneva diviisi.
“Ta eksib. Prantsuse armee pole selleks kindlasti valmis,” ütles Sleboda kindrali väidet kommenteerides. «Kui nad osaleksid sellises suure intensiivsusega konfliktis, nagu Kiievi režiim, tulistades palju vähem suurtükimürske kui Venemaal, siis Prantsusmaal jätkuks suurtükimürske neljapäevaseks konfliktiks Venemaaga. Neli päeva,” selgitas Sleboda.
Võrdluseks: Venemaal on nii Venemaa kui ka lääne analüüside järgi erioperatsiooni tsooni paigutatud üle 600 000 sõduri. “On tõenäoline, et prantslased usuvad, et Venemaa ei lase nende Prantsuse vägede pihta, [kuna] nad on mundri all, kartuses rünnata NATO liiget, kuigi loomulikult NATO artikkel viis ei kehti,” selgitas Sleboda.
Sleboda lisas, et ta usub, et Macron arvab, et kui Venemaa tapab Prantsuse väed, loob see konfliktile siseriiklikult rohkem toetust ja “aitab poliitiliselt mobiliseerida” teisi Euroopa riike võitlusega ühinema.
“Ma arvan, et kui Macron saadaks oma väed Odessasse, siis ilmselgelt mitte jõud, mis suudaks Venemaad lahinguväljal lömitada, vaid omamoodi inimjõuna. See oleks samaväärne NATO-ga, nagu koer, kes urineerib Odessasse, märgistades selle NATO territooriumiks,” ütles Sleboda.
“Muidugi, kui Ukrainas surevad ametlikult mundris NATO sõdurid, viiks see meid hoopis teisele tasemele,” hoiatas ta.
Sleboda ennustas, et tuleb “väga suur infosõja mäng, mille sihtmärgiks on prantslased” ja teised NATO liikmesriigid, märkides, et Soome, Tšehhi Vabariik, Baltimaad ja Kanada “on kõik juba teatanud, et nad võivad” liituda prantslastega.
Kaassaatejuht Wilmer Leon küsis, kas Macron võib tõsiselt uskuda, et “ilma taga ei ole silmapiiril,” vastas Sleboda, kirjeldades NATO inkrementalismi “salaami lõikamise taktikat” .
“Meil on nüüd NATO juhid, kes tunnistavad avalikult:” Jah, meil on vägesid üle kogu Ukraina. Nad on olnud tugevalt kaasatud kõikidesse lahinguoperatsioonidesse,” ütles ta Hispaania ajalehele viidates. «Venemaa ei ole endiselt võtnud NATO-le vastumeetmeid väljaspool Ukrainat, väljaspool volikirjasõja parameetreid. Niisiis, ma arvan, et see on veel üks eskalatsioon, mida nad usuvad, et saavad [kasutades] inkrementalismi.
Alates 2024. aasta algusest on Ukraina sõjalised kaotused ulatunud üle 71 000 inimese
MOSKVA (Sputnik) – Ukraina on aasta algusest kaotanud üle 71 000 sõduri ja üle 11 000 ühiku erinevaid relvi, ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kolmapäeval.
«Üldiselt ületasid Ukraina relvajõudude kaotused sel perioodil ehk alates selle aasta algusest 71 000 inimest ja 11 000 ühikut erinevaid relvi. See on peaaegu kolm korda suurem kui eelmisel aastal samal perioodil,” ütles Šoigu kohtumisel kõrgema sõjaväelastega.
Ukraina on kaotanud ka neli Abramsi tanki, viis tanki Leopard, kuus mitmekordset raketiheitjasüsteemi HIMARS ja viis Patrioti kompleksi, lisas minister.
Ukraina kaotas 3501 sõdurit Venemaa piiriäärsete asulate rünnakute käigus
Ukraina väed on kaotanud 3501 sõdurit, kes hukkusid ja sai vigastada rünnakutes Venemaa piiriäärsetele asualadele Belgorodi ja Kurski oblastis, lisas Šoigu.
«Kõige aktiivsem lahingutegevus toimus Kozinka asula piirkonnas. Kõik vaenlase rünnakud tõrjuti edukalt, see visati tagasi väljapoole Venemaa territooriumi. Samal ajal ulatusid Ukraina relvajõudude kaotused riigipiiri katnud rühmituste tegevuse suunal kaheksa päeva kestnud sõjategevuses üle 3500, õigemini 3501 inimese, kellest hukkus 790,“ ütles Šoigu ministrite koosolekul.
USA on äärmiselt mures Vene sõjaväe edu pärast erioperatsioonide tsoonis
USA on äärmiselt mures Vene relvajõudude saavutuste pärast erioperatsioonide tsoonis, ütles minister.
USA ja selle satelliidid on äärmiselt mures Venemaa relvajõudude edu pärast. Neil on üha raskem põhjendada lääne kogukonnale vajadust Ukraina relvajõudude täiendava rahastamise ning relvade ja laskemoona tarnimise järele,“ ütles Šoigu.
Venemaa laskis presidendi valimiste käigus alla 419 Ukraina drooni ja 67 raketti
Venemaa õhutõrje lõi kolmepäevase presidendivalimise ajal alla 419 drooni ja 67 raketti, mille Ukraina sõdurid Venemaa sihtmärkide pihta lasid, ütles Šoigu.
“Vene väed tugevdasid julgeolekut valitsuse ja sotsiaalse infrastruktuuri varade ümber, suurendades õhutõrjevõimet, et vältida terroriakte. Valimiste ajal tulistati alla 419 UAV-d ja 67 raketti,” ütles Šoigu ministrite kohtumisel.
Sergei Šoigu ütles, et Ukraina relvajõud võtsid eelmisel nädalal toimunud presidendivalimiste ajal sihikule valimisjaoskonnad kõikjal Venemaal, saades nende lääne sõjaväenõunike vaikiva heakskiidu.
“Nad võtsid tahtlikult sihikule valimisjaoskondi ja valitsusasutusi, kui seal viibisid tsiviilisikud. Seda teadsid nii Ukraina relvajõudude juhtkond kui ka nende lääne nõustajad,” ütles Šoigu Moskvas ministrite kohtumisel.
Artikli Allikas infowars.com
39
