Neljapäeval, 4. märtsil, avaldati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele tuginev detailsete analüüsidega raport inimeste rasvumise ning covidi vahelistest seostest 160 riigi statistikat hõlmates.
Rasvumist vaadatakse nii eraldi haigusseisundina, paljude teiste mittenakkuslike haiguste põhjustajana kui ka tegurina, mis viib nakkuslikud viirushaigused tõsiste tagajärgedeni.
Raport toob välja märkimisväärsed seosed rahvastiku rasvumise ja covidi surmade vahel. Selle aasta veebruari lõpu seisuga on kogu maailmas registreeritud 2,5 miljonit väidetavat covidi surma, millest 2,2 miljonit pärineb riikidest, kus üle poole rahvastikust on ülekaalulised. Loomulikult need numbrid ei esinda täit tõde ja mõjutegureid on mitmeid ja väga erinevaid (nt Austraalia kõrge rasvumise, ent madala suremuse puhul tuuakse välja seos riigi kiire reageerimisega piiride sulgemisega, vt lk 28). Lehekülgedel 30-33 on toodud rahvastiku eluea, füüsilise liikumise, rasvade ning suhkru ja suhkrustatud jookide tarbimine erinevate regioonide kaupa. Ka kõige suuremal skeptikul on keeruline eitada nende graafiliselt esitatud tegurite mõju maailma lukkupanevale viirusele.
Selgelt tuuakse välja numbrid ja tõdemus, et samade eluviiside jätkudes läheb iga järgmine mistahes-nimeline viirusepuhang ohvriterohkemaks ja majanduslikult kulukamaks. Rääkides rahast, siis rahvusvahelise valuutafondi IMF arvutused ennustavad Covidi põhjustatud majanduslikuks kahjuks 2021. aasta lõpuks 11 triljonit USD ning 2025. aasta lõpuks 22 triljonit USD. Võttes aluseks, et ca 30 % hospitaliseeritutest on rasvumise riskigrupist, toob uurimus välja, et ligi kolmandik sellest summast ehk ca 6-7 triljonit USD saaks see number olla väiksem tõhusate rasvumist ennetavate sammude abil.
Aga miks me üldse oleme rasvunud? Me liigume vähem ja sööme rohkem. Aga mida? Ametlikku statistikat teadmata julgen ma väita, et inimeste ostukorvis ei ole suurenenud mitte köögiviljade tarbimine, vaid suhkru- ja rasvarikaste toodete osakaal. Sest see on tõhus emotsionaalse valu ja hirmu vaigisti, mis aitab hetkeks unustada raskused, stressi ja nõmeda olukorra. Aga see on vaid korraks, sest järgmisel hetkel on reaalsus tagasi ja kasvav sisemine äng vajab vaigistamiseks järjest kangemaid doose.
Praeguses hetkes, kui põhimahv läheb inimeste elude päästmisele, tundub mõttetu rääkida kehamassiindeksi näidust. Jah, tulekahju puhkedes ongi hilja hakata lappama 200 lehekülge ennetusjuhist. Aga inimese tervisliku seisundi ja viiruse lammutustöö seotus ei ole paari tunni vanune teadmine. Me teame seda tegelikult juba mitme dekaadi vältel, meil on ju kõnelevad numbrid.
Meie tegevus tulekahju ennetamiseks peab olema proportsioonis kustutamisega. Kui toidulaud koosneb suhkru ja rasva mägedest, siis ei aita lõpuks enam ka maskid, skafandrid ja vaba liikumise piiramine. Miks ma ei näe Terviseameti lehel eriolukorrale pühendatud korteriühistu trepikoja koristamise detailse juhise kõrval ka igapäevaseid menüüsoovitusi? Ainukese toitumisalase teabena jääb pärast pikka otsimist silma (otse kopeerituna): “Kui peate jääma koju, hoolitsege oma tervise eest – sööge korralikult”…
Ja seda me teemegi, ikka kohe korralikult.
Jättes kõrvale vastandumise maskide ja vaktsineerimise teemal, siis tegelikult seisame kogu inimkonnaga küsimuse ees, kuidas edasi. Mitte viirused ei lähe karmimaks, vaid tervised nirumaks. Tablettide abil loodud näiline/ajutine heaolu on coviditele magus märklaud.
Kui paari korraldusega saab maailma lukku panna, siis peaks toiduainetööstuse reguleerimine olema ju kukepea. Puhta toidu tootmine peab olema tehtud majanduslikult nii ahvatlevaks, et ka kõige paandunumad pestitsiidisõbrad tulevad vabatahtlikult sellesse liigasse üle.
Endise suhkrusõltlasena tean, kui raske ja tihtipeale kõrvalseisjatele arusaamatu teekond see on. Ometi on mistahes sõltuvus meie kõigi ühine teekond ja jõupingutus, kus keegi ei peaks tundma end kõrvaljäetuna ja halvustatuna. Kui me tahame võita rasvumist kui 21. sajandi tegelikku pandeemiat, siis tuleb algatuseks seda endale tunnistada.
Ma olen täiesti veendunud, et meie oma maalapil on olemas kogu teadmiste pagas, kuidas astuda sellele järgnevad sammud kõikide osapoolte jaoks parimal moel toimivate lahendusteni.
Armas lugeja! Täname Sind, et jälgid Fonte.Newsi! Oleme pakkunud sõltumatut ajakirjandust alates detsembrist 2020. Meie visioon on peagi kasvada ka rahvusvaheliseks uudistekanaliks. Selleks, et meie töö saaks jätkuda sõltumatul kujul ja senises rütmis (keskmiselt üks artikkel päevas), on meil just Sinu toetust vaja. Oleme läbipaistvad – selleks, et Fonte.News püsiks elujõuline, on vaja 700 regulaarset püsitoetajat summaga vahemikus 10-25€ kuus. Kui Sul on võimalik meid toetada ja Sa väärtustad meie tööd, siis palun kliki siia. Iga toetus on teretulnud ning aitab kaasa uue ühiskonna loomisele. Kui Sul on küsimusi toetuse kohta, siis palun pöördu aadressil anna.siitan@fonte.news Anna poole.
39
