See on kõigest hirmutamistaktika. See näitab võimuladviku nõrkust, mitte jõudu. Selle taga on just nimelt võimupoliitikud Eestis, Euroopas, maailmas. Politseiriik ei tähenda mitte politsei omavoli, vaid riigivõimule allutatud politseiaparaati ning ka seda, et võimaliku omavoli vastu pole sul kaitset.
Eesti Entsüklopeedia: politseiriik – riik, kus elu korraldamisel ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, kus pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjaliselt reglementeeritud.
Tuleb osata näha pealispinnast läbi, märgata, et kurjategijad istuvad turvalistes kabinettides ja loodavad, et rahva viha pöördub nende asemel politseinike suunas, kes on oma vormides kõigile näha.
Ei lähe läbi, kullakesed. Me teame, kes on niiditõmbajad. Me teame, et politseivormi kannavad mehed ja naised, kelle rinnus tuksub samasugune süda ja kel on kodus pered, kes samamoodi vajavad kaitset võimu omavoli eest. Toompeal seistes möödunud päevad ning suhtlemine korravalvuritega on sellele teadmisele vaid kinnitust lisanud.
Jah, inimestel on ka negatiivseid kogemusi kokkupuutest politseijõududega. Just nüüd ongi viimane aeg sellest üle saada. Me kõik oleme kunagi kellelegi haiget teinud. Ma tean, et politsei ridades on palju neid, kes panevad oma relvad maha, kui neid peaks sunnitama astuma jõuga oma rahva vastu.
Ma väga palun mõista, kes on praeguse kriisi tegelikud tekitajad ning olla valmis võtma vastu politseinikke kui oma liitlasi, sest vastasel korral loome endile ise vaenlase juurde. Vaatame videos jäädvustatud olukorda. Oleks lühinägelik ja pealiskaudne arvata, et see on mundrimeeste endi otsus või südamesoov. Ei tohiks olla keeruline näha, kes valis just selle aja ja koha ning kellele allub politsei. Vahistamine oleks võidud teha kus iganes mujal ja muul ajal, aga valiti just Toompea. Et inimesed rohkem hirmu tunneksid. Ükski politseinik ei ole meie vaenlane. Ka meie hirmunud juhid valitsuses pole seda. Nad väärivad eelkõige kaastunnet ja meie abi, et oma hirmust üle saada ning hinges valitsevast segadusest vabaneda. Eelkõige aga vajavad nad armastust, kuna just nemad tunnevad sellest enim puudust.
Siin ütlen, et ka mina tunnen aeg-ajalt hirmu, aga ma oskan seda iseendas vastu võtta ega ole selle meelevallas. Mina valitsen hirmu, mitte vastupidi. Võin seda soovijatele õpetada. Lühidalt kokku võttes kõlab see nii: tunned hirmu? Tunne julgesti! Seega mind see vahejuhtum ei hirmuta. Seisame jätkuvalt rahumeelselt oma õiguste eest. Hirm ajab hirmujuttu, ja kes seda kuulama jääb, on kadunud. Süda aga teab, mis on õige.
Kas säärane hirmutamistaktika läheb läbi? Kui Sa nüüd tunned hirmu, siis tähendab, et taktika on olnud edukas. Aina olulisem on säilitada rahu ja säilitada julgus. Ka kodanikujulgus. Julgus elada ja hingata. Julgus olla Sina ise.
***
Allolevalt videojäädvustus Veiko Huuse vahistamisest 9. aprilli hommikul. Veiko on nüüdseks juba vaba ning varsti paneme Fontes üles ka Veiko pöördumise pärast politseimajas käiku ning politseinike valgustamist.
Kui see artikkel Sind kõnetas, on Sul võimalik liituda uudiskirjaga ja toetada meie tegevust.
Toeta meie tegevust
Liitu uudiskirjaga
39
