Alzheimeri ja mäluhäirete ravi on pikka aega keskendunud ravimitele, kuid tulemused on jäänud tagasihoidlikuks. Üha rohkem teaduslikke ja kliinilisi vaatlusi viitavad sellele, et probleem peitub aju energiakasutuses. See artikkel käsitleb Alzheimerit kui metaboolset häiret ning selgitab, miks ketogeenne toitumine, liikumine ja külma–kuuma vaheldus võivad pakkuda realistlikumat tuge kui ravimid.

Alzheimer kui aju energiakriis: miks ketogeenne toitumine, liikumine ja külma–kuuma vaheldus töötavad paremini kui ravimid

Alzheimeri ja mäluhäirete käsitluses on aastaid keskendutud ravimitele. Lubadused on olnud suured, kuid reaalsed tulemused tagasihoidlikud. Üha rohkem saab selgeks, et probleem ei ole ainult „aju keemias“, vaid palju sügavamal – aju energiakasutuses ja ainevahetuses. Just siit on pärit mõiste, mida teaduskirjanduses sageli kasutatakse, kuigi ametlik diagnoos see ei ole: Alzheimer kui diabeet tüüp 3 ja see tekib ajus insuliiniresistentsuse tagajärjel – LEWY KEHADE DEMENTSUS. Varasemalt meditsiin rääkis mäluhäirete põhjustajast Diabeet tüüp 2. Kuid teaduslikult on nüüd tõestatud, et ajul on eraldi insuliiniresistentsus, mille tagajärjel on paljud kroonilised haigused. Alzheimer on seisund, kus aju muutub glükoosi suhtes insuliiniresistentseks ega suuda enam oma peamist kütust kasutada.

Ketogeenne toitumine kui metaboolne kütusevahetus.

Kui aju ei saa glükoosist energiat, ei ole tegemist mälu kadumisega abstraktses mõttes, vaid reaalse energiakriisiga. Nälgiv aju ei taastu tableti abil, mis mõjutab üht neurotransmitterit. Nälgiv aju vajab alternatiivset kütust, paremat verevarustust ja toimivaid mitokondreid.

Siin muutub ketogeenne toitumine loogiliseks, mitte ideoloogiliseks valikuks. Ketogeenne toitumine ei ole ravim ega trend, vaid ainevahetuse ümberlülitus. Kui süsivesikute hulk on madal, hakkab organism tootma ketoonkehasid – energiasubstraati, mis läbib vere–aju barjääri, ei vaja insuliini ja suudab toita aju ka siis, kui glükoos enam ei tööta. See ei ravi Alzheimerit ega mäluhäiret, kuid parandab aju energiaseisundit. Paljud inimesed kirjeldavad selgemat mõtlemist, stabiilsemat meeleolu ja vähem vaimset „udu“.

Oluline erinevus ravimitega võrreldes on see, et ketogeenne toitumine ei tekita polüfarmatsiat – olukorda, kus inimene võtab korraga liiga palju ravimeid, mis hakkavad üksteise toimet võimendama või segama. Ketogeenne lähenemine ei lisa organismi uusi keemilisi aineid, ei tekita ravimite koostoimeid ja selle „kõrvalmõjudeks“ on sageli parem ainevahetus, väiksem põletik ja stabiilsem energiataset.

Külma–kuuma vaheldus ja veresoonte treenimine.

Teine alahinnatud, kuid väga võimas sekkumine on külma ja kuuma vaheldus, eeskätt külm vesi ja saun. Külm ei ole piinamine ega ekstreemsus, kui seda teha teadlikult. Näiteks lühikesed külmad veed – umbes 3 × 1-2 minutit päevas ligikaudu 8-kraadises vees – toimivad hormeetilise stiimulina, mis aktiveerib närvisüsteemi, parandab insuliinitundlikkust ja mitokondrite tööd ning vähendab kroonilist põletikku. Kui sellele lisada saun või muu kuum, tekib külma–kuuma vaheldus, mis treenib veresoonkonda ja parandab aju verevarustust. Aju on vaskulaarne organ – ilma heade veresoonteta ei tööta ükski neuron, ükskõik kui „õige“ ravim oleks.

Aju vajab liikumist, mitte ainult tablette

Naistele kerge ja lihtne treening:

Meestele kerge ja lihtne treening:

Kõige kesksem roll kogu selles lähenemises kuulub siiski jõutreeningule. Ilma füüsilise koormuseta ei juhtu ajus midagi. Lihas ei ole lihtsalt liikumiseks – lihas on endokriinne ja mehaaniline organ, mis mõjutab otseselt hormoone, luuüdi ja aju talitlust. Kui lihas tõmbab luu külge, tekib luus mehaaniline pinge. See pinge annab kehale signaali, et organismi tasub säilitada, taastada ja tugevdada. Just see mehhaaniline signaal hoiab aktiivsena testosterooni, D-vitamiini funktsionaalse kasutuse, kasvuhormooni ja IGF-1 telje.

Kui see signaal kaob – istuva elu, mugavuse ja koormuse puudumise tõttu – hakkab organism end säästma. Hormonaalne aktiivsus langeb, lihas ja luu taandareneb ning ka aju plastilisus väheneb. See ei ole vanadus iseenesest. See on mehaanilise signaali puudus. Pidev mugavus ei ole heaolu tipp, vaid sageli vananemise kiirendi.

Lisaks mehaanilisele mõjule toimib lihas ka otsese endokriinse organina, vabastades müokiine, mis mõjutavad põletikku, insuliinitundlikkust ja aju kasvufaktoreid. Seepärast ei ole jõutreening „lihaste treenimine“, vaid aju treenimine läbi keha. Ükski tablett ei suuda asendada seda hormonaalset ja närvilist kaskaadi, mis tekib töötavast lihasest ja koormatud luust.

Mitte imeravi, vaid parem võimalus: miks keto, liikumine ja külm–kuum võivad mäluhäirete korral aidata rohkem kui ravimid.

Kui vaadata ausalt Alzheimeri ravimeid, siis tuleb tunnistada: need ei paranda aju energiakasutust, ei paranda vereringet ega tugevda keha. Sageli näeb päriselus hoopis segasust, pearinglust, kukkumisi ja deliiriumi. Elustiilne lähenemine seevastu sihib põhjuseid, mitte sümptomeid. Ta töötab koos keha füsioloogiaga ega lisa uusi riske. Siin on „kõrvaltoimeks“ sageli parem vastupidavus, suurem füüsiline jõud ja selgem meel.

Oluline on rõhutada: see ei ole imeravi ja see ei luba paranemist. See pakub midagi palju realistlikumat – suuremat tõenäosust, et aju töö paraneb või halvenemine aeglustub. Väga sageli on see „natuke parem“ inimese ja pere jaoks palju väärtuslikum kui ravim, mis statistikas näitab väikest efekti, kuid päriselus toob kaose.

Aktiivne valik elujõu kasuks

Kõige lõpuks taandub kõik ühele küsimusele. Mitte sellele, milline dieet on „õige“ või kui külm vesi on „parim“. Küsimus on selles, kas inimene tahab anda endale võimaluse olla elujõuline. Ketogeenne toitumine, liikumine ning külma–kuuma vaheldus ei nõua luba ega retsepti. Need nõuavad ainult otsust mitte jääda passiivseks. Ja väga sageli algab just sealt päris muutus.

Kuidas ennetada enda ja lapse dementsust?

Kuidas alustada ketokeense toitumisega?

Minu kahes SUHKRUVABA raamatus on lihtsalt selgitatud alustamisel esimesed tegevused. Lisaks on asrusaadavad ja lihtsad retseptid koos toitumisteabega – oluline on just madalad süsivesikud, pole suhkrut ega gluteenid. Kõik toidud on just diabeetikutele ehk peakski iolema terve inimese toit.

Loe lisaks:

Artikli autor Annika Urm