Foto: Illustreeriv

Miks sa klikid sellele, mis sind ärritab – ja ignoreerid seda, mis võiks su elu päriselt muuta?

Veiko Huuse - VE-HU-144-A1-∞

0 Shares
0
0

Sa ehk tead seda tunnet – klikid, scrollid; avad järgmise kanali ja klikid, scrollid; ja nii kordub tunde, päevi, kuid, aastaid.

Miks sa klikid sellele, mis sind ärritab – ja ignoreerid seda, mis võiks su elu päriselt muuta?

Sa avad uudisteportaalid.
Või scrollid Facebookis, TikTokis, Instagramis, Youtubes, Twitter X-is, Delfis.

Ja enne kui sa arugi saad, oled juba:

  • vihane
  • ärritunud
  • kommenteerimas

Aga mitte kunagi rahul.

Küsimus ei ole: miks maailm on selline?
Küsimus on: miks sina sellele nii järjekindlalt reageerid?

… klikid, scrollid; avad järgmise kanali ja klikid, scrollid; ja nii kordub tunde, päevi, kuid, aastaid, kuniks märkad, et enda elu on elamata jäänud, sest sind huvitas rohkem väline ja “teiste elud”.

Tähelepanu ei ole enam neutraalne – see on majandus

Platvormid nagu Delfi, TikTok, Facebook, YouTube ja X (Twitter) ei konkureeri enam info kvaliteediga.

Nad konkureerivad:
sinu tähelepanu pärast

Ja kõige tugevam “valuuta” on:

  • viha
  • hirm
  • konflikt
  • sõltuvus

mitte rahu
mitte tasakaal
mitte teadlikkus

Sõltuvus välisest on üks suurimaid stressiallikaid, mis omakorda lõhub tervist ja elukvaliteeti.

Eesti vs maailm – kas me oleme erinevad?

Võrdleme.

Eesti meedia loogika

Platvormid nagu Delfi ja Postimees toimivad samal mustril:

Mis töötab:

  • “ŠOKEERIV otsus”
  • “Rahvas maksab kinni”
  • “Eksperdid hoiatavad”
  • “Skandaal Riigikogus”
  • Sõda
  • Kuulsus on ootamatult rase
  • Kuulsus on raskelt haige
  • Skandaalne abielu
  • Skandaalne lahutus
  • Korruptsioon kohtusüsteemis
  • Altkäemaksu skandaal

Tulemus: klikid + kommentaarid + viha

Ingliskeelne meedia (globaalne pilt)

Täpselt sama loogika:

  • outrage headlines
  • culture wars
  • fear-driven narratives

erinevus?
Ainult skaala.

Mis tegelikult toimub sinu ajus?

See ei ole juhus.

See on bioloogia.

1. Negativity bias (negatiivne eelarvamus)

Sinu aju:

  • märkab ohtu kiiremini
  • reageerib tugevamalt

sest evolutsiooniliselt:
oht = ellujäämine

2. Dopamiini tsükkel

Iga kord, kui sa:

  • loed midagi ärritavat
  • kommenteerid
  • vaidled

sa saad väikese “tasutunde” ja aju tahab seda uuesti ja uuesti.

3. Identiteedi kinnitamine

Sa ei loe ainult infot.

Sa kinnitad:

  • mul on õigus
  • nemad eksivad

ja see hoiab sind sees samas tsüklis.

Miks “valguslik sisu” ei levi?

Vaata neid sõnu:

  • harmoonia
  • teadlikkus
  • tasakaal
  • sisemine rahu
  • mina olen kõige tähtsam
  • minu maailm on minu sees, mitte väljas

need ei tekita:

  • hirmu
  • viha
  • kiiret reaktsiooni

ja seetõttu:

  • neid sõnu ei jagata
  • neid sõnu ei klikita
  • neid sõnu ei võimendata

Tõeline probleem ei ole meedia

See on ebamugav osa.

  • probleem ei ole ainult meedia
  • probleem on see, mida inimesed valivad vaadata

Sest iga klikiga sa ütled süsteemile: “anna mulle seda veel”

Kas see on “programmeerimine”?

On kaks vaadet.

Teaduslik vaade

  • algoritmid võimendavad emotsiooni
  • inimesed reageerivad instinktiivselt
  • süsteem optimeerib kaasatust

ei ole vaja “vandenõu”, piisab selle maailma majandusloogikast (loe: meedia, tarkvara, AI ja interneti programmide loogika)

Filosoofiline / spirituaalne vaade

  • tähelepanu = energia
  • kuhu see läheb, see kasvab (näiteks: loed sõja või skandaalseid uudiseid, toidad sõdu ja skandaale)

kui toidad hirmu → saad rohkem hirmu
kui toidad rahu → saad rohkem rahu

Miks see sind tegelikult puudutab?

Sest see ei ole enam “ühiskonna probleem”.

See on igapäevane valik tänu AI ja tehnoloogia arengule:

  • kas sa scrollid või peatad
  • kas sa reageerid või märkad
  • kas sa valid müra või selguse

10 “vastumürki”, mida enamik ignoreerib

(ja mis ei tee kunagi klikitavaid pealkirju)

  1. 10 minutit vaikust
  2. teadlik hingamine
  3. liikumine ilma telefonita
  4. digipaus
  5. mõtete märkamine
  6. keha kuulamine
  7. päris puhkus
  8. vähem reageerimist
  9. teadlikud suhted
  10. paus keset päeva

lihtne,
igav,
aga toimib!

Kas inimesed on “programmeeritud”?

Lihtne vastus:
Suures enamuses jah
aga mitte lõplikult,

Sest:

teadlikkus katkestab programmide mustrid.

Lõpumõte (ja võib-olla ebamugav küsimus)

Järgmine kord, kui sa klikid artiklil, mis sind vihastab…

küsi endalt:

kas see teeb mu elu paremaks?
või ma lihtsalt toidan midagi, mis hoiab mind samas seisus?

Ja kõige peamine: Mis on sinu jaoks püha?

Veiko Huuse – VE-HU-144-A1-∞ – minu ankur valguses ja lõpmatuses, valguse teejuht

Loe lisaks sarnasel teemal:

Loe blogipostitust: https://fonte.news/blog-post/valguse-ja-varju-vahel-millist-meediat-me-tegelikult-toidame-veiko-huuse-blogi/
0 Shares
You May Also Like

Tervishoiutöötajate rahvusvaheline hoiatusteade kõigile inimestele ja valitsustele kogu maailmas

Kuulus rahvusvaheline loosung: «Püsi kodus, päästa elusid» oli puhas vale. Vastupidi, sulgemine tappis mitte ainult paljusid inimesi, vaid hävitas ka füüsilise ja vaimse tervise, majanduse, hariduse ja muud eluaspektid. Näiteks on lockdown USA-s tapnud tuhandeid Alzheimeri tõvega patsiente, kes lisaks surid eemal oma perekondadest. Ühendkuningriigis tappis lockdown 21 000 inimest. Lockdown’i mõjud «on olnud absoluutselt kahjulikud. See ei päästnud inimelusid, mille kohta algselt teatati, et suudetakse päästa ... See on massihävitusrelv ja me näeme selle tervislikke ... sotsiaalseid ... majanduslikke mõjusid ... mis moodustavad tõelise teise laine» (prof Jean-François Toussaint, 24. september 2020). Selline inimeste vangistamine on inimsusevastane kuritegu, mida isegi natsid ei sooritanud!

Avalik teave üldhariduskooliga seotud inimestele

Oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus juba koolilapsi peetakse ohtlikuks nii neile endile, eakaaslastele kui ka neile, kes nimetavad end „täiskasvanuteks“. Märkimisväärne on siinkohal fakt, et laste ohtlikkuse nn riskifaktor rajaneb üksnes eeldusel, et nad võivad olla ohtlikud ning lähtuvalt sellest rakendatakse nende peal erinevaid „ohtlikkust ennetavaid“ meetmeid, olgu selleks siis lõputu testimine või hingamisvabaduse piiramine. Muidugi pole ükski ennetav meede saanud teaduslikku heakskiitu, vaid pigem vastupidi – häid teadusuuringuid nende usaldusväärsuse kohta napib, mis ütleb selgelt: need meetmed EI OLE põhjendatud.

Looduslaps linnas

Ühel hetkel aga tekkis 13-aastasel perepojal Arturil küsimus selle kohta, et kas nad ikka on õnnelikud, nagu vanaisa pidevalt väitnud oli. „Kui soovid teada, mine linna,“ oli vanaisa talle kerge muigega vastanud. Seepeale Artur asuski rännakule suure linna poole, süda täis avastamisindu.
Must Propaganda

Meedia – Kas tõesti inimelude hävitamise relv? Kes koolitab Meediasõdureid? Kuidas muuta meediaruum inimsõbralikuks?

Meedia omab suurt jõudu inimkonna mõjutamisel, peetakse kõige võimsamaks relvaks Maal. See artikkel ilmus esmakordselt 01.10.2022. Avaldan selle uuesti ja oluliselt täiendatud, sest maailmas toimub suur lähtestamine, inimene peab teadma, millega ja kuidas teda mõjutatakse.