Kaja Kallas on tulihingeline Iisraeli ja Ukraina võimude tegevuste toetaja. Samuti tahab Kaja Kallas Eesti mehi sõtta saata ja kannatajaks on jälle naised ja lapsed, kes peretoitja ja isa kaotavad sõjas. Iisraeli ja Ukraina võimuladvik on korraldanud genotsiidi ja kannatanud on naised, lapsed, mehed. Sõdades pole võitjaid ja kui sõda vaibub, on see tekitanud inimestes viha ja kättemaksu soovi, mingi aja pärast kordub jälle sõda. Seda on näidanud viimased 3000 aastat oma 14000 sõjaga. See artikkel keskendub naiste õigustele Afganistanis “Enne” ja “Pärast” Washingtoni “humanitaarsõja” läbiviimist Afganistani vastu, mis algas külma sõja haripunktis 1979. aastal pealkirjaga Nõukogude-Afganistani sõda. See oli hoolikalt kavandatud CIA luureoperatsioon ja naistest ei hoolinud keegi.
Naiste õigused „enne“ ja „pärast“ sõdu Afganistaanis
„11. septembri rünnaku toimepanijaid ei saa vägivallatute või diplomaatiliste vahenditega usaldusväärselt neutraliseerida; sõjalist tegevust hõlmav vastus on oluline kordumise ohu vähendamiseks, karistuse määramiseks ja turvatunde taastamiseks nii kodu- kui välismaal.
Osama bin Ladeni äärmuslik poliitiline nägemus, mida võib kasulikult nimetada “apokalüptiliseks terrorismiks“, asetab selle püsiva ohu kaugelt välja mis tahes võimaliku leppimise või isegi läbirääkimiste raamistikust mitmel põhjusel: selle genotsiidi kavatsus on üldiselt suunatud ameeriklaste ja juutide vastu; selle väljakuulutatud eesmärk on pidada tingimusteta tsivilisatsiooni sõda – islam lääne vastu – tegemata vahet tsiviil- ja sõjaliste sihtmärkide vahel; see on näidanud üles suutlikkust ja valmisolekut tekitada meie riigile tohutut ja traumeerivat kahju ning taktikalist leidlikkust ja võimet täita oma hävitamisülesandeid, toetudes oma järgijate enesetapupühendumusele“, on öelnud õigusprofessor Richard Falk, The Nation, Defining a Just War, 11. oktoober 2001, 4 päeva pärast sissetungi Afganistani.
Professor Richard Falk on tuntud oma vankumatu pühendumuse poolest palestiina araablaste õigustele ja julge hoiaku eest Iisraeli valitsuse vastu. 2001. aasta veebruaris määras ÜRO inimõiguste ülemvolinik (OHCHR) professor Falki Palestiina alade uurimiskomisjoni. 2008. aasta märtsis määras ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) ta ÜRO eriraportööriks inimõiguste küsimustes Palestiina okupeeritud aladel.
Tuleb märkida, et tema 2001. aasta oktoobri avaldus “Õiglane sõda” avaldati vaevalt 8 kuud pärast tema ametisse nimetamist 2001. aasta veebruaris OHCHRi inimõiguste ülemvolinikuks.
Allpool esitatud tõendid viitavad sellele, et professor Falk eksib Osama bin Ladeni väidetava rolli osas 11. septembri 2001. aasta rünnakutes, mis andis ettekäände ja õigustuse Afganistani-sõja pidamiseks.
Puuduvad tõendid selle kohta, et rünnakute taga oli bin Laden. CBS Newsi Dan Ratheri kinnitusel viidi Osama bin Laden Rawalpindis asuvasse Pakistani sõjaväehaiglasse kohaliku aja järgi 10. septembril, vähem kui 24 tundi enne terrorirünnakuid.
See CBS-i aruanne vaidlustab väite, mille kohaselt oli Osama bin Laden vastutav 11. septembri rünnakute koordineerimise eest.
Õiguslikust vaatenurgast on enne Afganistani invasiooni sõnastatud „Õiglase sõja määratlemine” otseses vastuolus Genfi konventsiooniga (IV).
“Õiglase sõja kontseptsioon“ ühendati oskuslikult teiste seotud narratiividega, sealhulgas islami džihadistide vastu suunatud “terrorismivastane võitlus“, “kaitsekohustus“, “demokraatia eksportimine“ jne.
Rahvusvahelise õiguse alusel ei ole sellist asja nagu “Õiglane sõda“. Jaotises “Sõja kriminaliseerimine“ on kõik agressioonisõjad kriminaalsed ettevõtmised, välja arvatud “enesekaitse“.
Seoses niinimetatud “ülemaailmse terrorismi liikumisega“, mis keskendub riikliku julgeoleku otsuse direktiivile 166 (NSDD 166, (allkirjastas president Reagan), mis de facto lubas anda varjatud sõjalist abi mudžaheidele.
Enne CIA sponsoreeritud erioperatsioon Afganistani rahva vastu
Kabul oli 1970ndatel ja 1980ndate alguses kosmopoliitne linn. Naised õppisid ülikoolis põllumajandust, inseneriteadusi ja ettevõtlust. Afganistani naised töötasid valitsuse ametikohtadel.
„Enne Talibani esilekerkimist olid naised Afganistanis seadusega kaitstud ja neile anti Afganistani ühiskonnas üha enam õigusi. Naised said hääleõiguse 1920. aastatel ja 1960. aastatel nägi Afganistani põhiseadus ette naiste võrdõiguslikkuse.
1977. aastal moodustasid naised üle 15% Afganistani kõrgeimast seadusandlikust organist. Hinnanguliselt olid 1990. aastate alguseks Kabulis 70% kooliõpetajatest, 50% valitsustöötajatest ja ülikooliõpilastest ning 40% arstidest naised.” (Demokraatia ja inimõiguste büroo, USA välisministeerium, 2001)
Naiste õiguste erand. Terve riigi hävitamine Osama bin Ladeni värbas CIA 1979. aastal. Ta oli 22-aastane ja sai väljaõppe CIA rahastatud geriljade treeninglaagris. Reagani eesistumise ajal erioperatsiooni arhitektid mängisid võtmerolli ülemaailmse terrorismivastase sõja (GWOT) käivitamisel 11. septembril.
Nõukogude-Afganistani sõda
Nõukogude-Afganistani sõda oli osa CIA administratsiooni ajal osa tegevuskavast, mis seisnes islamibrigaadide, hiljem Al Qaeda nime all tuntud, aktiivses toetamises ja rahastamises.
CIA toetatud madresahide koolide arv kasvas 2500-lt 1980. aastal üle 39 000-ni.
Puštu keeles tähendab sõna “Taliban“ “õpilasi“ või Saudi Araabia vahhabiitide missioonide poolt CIA toel loodud madrasahide (õppekohad või koraanikoolid) lõpetajaid. Aabitsad, mis olid täis juttu džihaadist ja millel kujutati püsside, kuulide, sõdurite ja miinide jooniseid, on sellest ajast peale olnud Afganistani koolisüsteemi põhiõppekava.
Avaldati domineerivates afgaani keeltes dari ja puštu ning õpikud töötati välja 1980. aastate alguses Nebraska-Omaha ülikooli ja selle Afganistani uuringute keskuse AID-stipendiumi raames. Agentuur kulutas aastatel 1984–1994 ülikooli haridusprogrammidele Afganistanis 51 miljonit dollarit, vahendab Washington Post, 23. märts 2002.
Reklaame, mille eest maksti CIA vahenditest, pandi ajalehtedesse ja infolehtedesse üle maailma, pakkudes stiimuleid ja motivatsiooni džihaadiga liitumiseks, raporteerib Pervez Hoodbhoy, Peace Research, 1. mai 2005.
Bin Laden värbas 4000 vabatahtlikku oma riigist ja arendas tihedaid suhteid kõige radikaalsemate mudžahiidiliidritega. Ta tegi tihedat koostööd ka CIA-ga, vahendab Phil Gasper, International Socialist Review, november-detsember 2001.
“Enne ja pärast”. Kuritegelik ettevõte. Kes on selle taga?
Kunagi jõukas riik on langenud äärmisesse vaesusesse ja meeleheitesse. See on inimsusevastane kuritegu.
ÜRO andmetel valitseb Afganistanis praegu ulatuslik toidupuudus ja nälg.
Tuleb mõista, et see sõda sai alguse enam kui 40 aastat tagasi 1979. aastal, kui CIA värbas džihadistidest palgasõdureid (Al Qaeda).
Lõppmäng oli hävitada Afganistan kui edumeelne ja sõltumatu rahvusriik, mis on pühendunud haridusele, kultuurile ja naiste õigustele.
President Ronald Reagan andis välja (ja allkirjastas) riikliku julgeolekuotsuse direktiivi 166 (NSDD 166), mis de facto lubassõjalist abi mudžaheidedele ja CIA haridusprogrammide toetamist.
“Radikaalse islami” propageerimine oli CIA tahtlik algatus (NSDD 166), mis 11. septembril on olnud õigustuseks ülemaailmse terrorismivastase sõja (GWOT) pidamisele Lähis-Idas, Kesk-Aasias, Kagu-Aasias ja Sahara-tagune Aafrika.
Kogu prof Michel Chossudovsky artiklit saate lugeda Global Research 2024
Toimetas Revo Jaansoo
